12. jaanuar

Eestis

• 1895 – preester Paul Kulbusch asutas Peterburis koguduse, mis ühendas u 4000 õigeusklikust eestlast.^[1]
• 1918 – 4. novembril 1917 loodud ning kolm päeva hiljem Tallinnas võimu haaranud Eestimaa Sõja-Revolutsioonikomitee eesotsas Viktor Kingissepa ja Ivan Rabtšinskiga lõpetas tegevuse kõrgema täidesaatva organina.
• 1919 – Vabadussõda. Rahvaväe pealetung, mis algas 7. jaanuaril, jätkus Viru rindel: vabastati Rakvere.
• 1934 – valimistulemuste võltsimise pärast arreteeriti Senno vallavanem Ivan Vetkin.^[2]
• 1935 – toimus 11. Tallinna-Tartu linnavõistlus korvpallis, mille esimest korda võitis Tartu meeskond tulemusega 49:32.^[3]
• 1939 – Allveelaevastiku Sihtkapitali juhatuse esimees Johan Pitka andis president Konstantin Pätsile üle sihtkapitali kogutud järjekordsed 58 866,23 krooni.
• 1941 – Eestis leidsid aset valimised Nõukogude Liidu Ülemnõukogusse. Ametliku statistika järgi osales valimistel 97,4% hääleõiguslikest kodanikest, kellest ligi 96% andis hääle "parteitute ja bolševike bloki" kandidaatidele.
• 1953 – Peaminister Vabariigi Presidendi ülesandeis August Rei nimetas Oslos ametisse Vabariigi Valitsuse eksiilis esimese koosseisu, kus Peaministri asetäitja oli Johannes Sikkar.
• 1989 – toimus üleliiduline rahvaloendus.^[4]
• 1991 – Boriss Jeltsin ja Arnold Rüütel kirjutasid Moskvas alla Eesti Vabariigi ja Vene NFSV poliitilisele lepingule. Osapooled sõlmisid ka majandus- ja kultuurialase kokkulepe.
• 1993 – Eesti Pank uuendas 43 tegutsevast pangast litsentsi vaid kümnel.
• 1994 – asutati Vandeadvokaatide Liit.^[küsitav]
• 1994 – Tallinnas tehti pommiähvardus Tallinna Kaubamajale, pommi ei leitud. See oli esimene pommiähvardus suurkaubamajale.
• 1996 – president Lennart Meri nimetas senise Kaitseliidu ülema kolonelleitnant Johannes Kerdi kaitseväe juhataja kohusetäitjaks, vabastades Kerdi Kaitseliidu ülema kohalt.
• 1999 – Novo Mestos Tšehhis toimunud murdmaasuusatamise MK-sarja etapil tõi Kristina Šmigun Eestile esimese suusatamise MK-sarja etapivõidu. Ta võitis 15 km vabatehnikaga sõidu.
• 2003 – Tartus avati Piiskop Platoni bareljeef.

Maailmas

• 1528 – Gustav I Vasa krooniti Uppsala toomkirikus Rootsi kuningaks.
• 1598 – paavst Clemens VIII hõivas Ferrara hertsogkonna Itaalias.
• 1684 – Prantsuse kuningas Louis XIV naitus madam de Maintenonga.
• 1816 – Prantsusmaal kehtestati Prantsuse revolutsioonist osavõtnutele üldine amnestia.
• 1818 – Karl von Drais patentis jooksuratta.
• 1848 – Mõlema Sitsiilia kuningriigis Palermos algas ülestõus Bourbonide korruptsiooni vastu.
• 1866 – Londonis asutati Royal Aeronautical Society.
• 1879 – Aafrikas algas Briti-Suulu sõda.
• 1904 – hererod vallutasid pealik Samuel Maharero juhtimisel Saksa Edela-Aafrikas Okahandja linna – algas Hererode ülestõus.
• 1905 – Stockholmis õnnistati sisse Riksdagi hoone.
• 1908 – Bakuus Tagijevi teatris tuli esmaettekandele Üzeyir Hacıbəyovi ooper "Leili ja Medžnun", mis on esimene Aserbaidžaani ja islamimaailma ooper üldse.
• 1912 – Ameerika Ühendriikide eestvõtmisel toimus Haagis esimene Rahvusvaheline oopiumikonverents.
• 1919 – Novembrirevolutsioon: Saksamaal suruti vabakorpuste toetusel maha Spartakuse ülestõus.
• 1932 – Ameerika Ühendriikide Senatisse valiti esimene naine, Hattie W. Caraway.
• 1940 – Talvesõda: Nõukogude lennuvägi pommitas Soome linnu.
• 1945 – Teine maailmasõda: Saksa väed kaotasid Bulge lahingu.
• 1950 – Nõukogude Liidus taastati surmanuhtlus.^[5]
• 1953 – Jugoslaavia rahvusassamblee võttis vastu uue konstitutsiooni.
• 1958 – Nõukogude Liit tegi Ameerika Ühendriikidele ettepaneku luua tuumavaba tsoon, mis ulatuks põhjapolaarjoonest Vahemereni.
• 1964 – vähem kui kuu aega pärast riigi iseseisvumist toimus Sansibaril John Okello juhtimisel enamuses olevate mustanahaliste rahvarühma ülestõus araablastest valitsejate vastu ning kuulutati välja Sansibari Rahvavabariik. Peaaegu kõik araablastest ja indialastest saare elanikud tapeti.
• 1967 – Hiina armee teatas, et ta toetab Hiina kultuurirevolutsioonist põhjustatud rahutustes Mao Zedongi.
• 1967 – peale surma säilitati James Bedfordsi laip kürostaasis. Ta oli esimene inimene, kelle keha sel moel säilitati.
• 1968 – USA ja Kambodža sõlmisid kokkuleppe poliitika üle, mis aitaks ära hoida Kambodža sattumise Vietnami sõjakeerisesse.
• 1972 – Bangladeshi president šeik Mujibur Rahman astus ametist tagasi, hakates riigi peaministriks.
• 1988 – Palestiina sõdurid ja rahvas ei lasknud ÜRO ametnikel kontrollida Gaza sektori ülerahvastatud põgenikelaagreid.
• 1990 – Bakuus puhkes üheksa päeva kestnud Bakuu pogromm, mille käigus tapeti ligi 90 armeenlast.
• 1990 – Rumeenia president Ion Iliescu keelustas kommunistliku partei.
• 1991 – USA Kongress andis president George Herbert Walker Bushile loa kasutada jõudu Iraagi sõjaväe väljatõrjumiseks Kuveidist.
• 1993 – Bosnia sõda: Bosnia serblaste liider nõustus rahuettepanekutega.
• 1995 – paavst Johannes Paulus II saabus Aasia-reisi käigus Filipiinide pealinna Manilasse.
• 1996 – Bosniasse saabus NATO rahuvalvemissioonis osalema esimene Vene väeüksus.
• 1997 – startis USA kosmosesüstik Atlantis, et Vene orbitaaljaamast Mir tuua ära ameerika astronaut.
• 2004 – maailma suurim reisilaev Queen Mary 2 alustas avareisi üle Atlandi ookeani. Laeva aluse ehitamiseks kulus üle 10 miljardi Eesti krooni.
• 2010 – Haitit tabas 7-magnituudine maavärin, milles hukkus vähemalt 30 000 inimest.

 Pikemalt artiklis Sündinud 12. jaanuaril

• 1746 – Johann Heinrich Pestalozzi, Šveitsi pedagoog
• 1852 – Joseph Joffre, Prantsusmaa sõjaväelane
• 1860 – Aleksander Läte, eesti helilooja
• 1863 – Swami Vivekananda, india usureformaator, filosoof ja ühistegelane
• 1873 – Spyrídon Loúis, kreeka jooksja
• 1876 – Jack London, USA kirjanik
• 1878 – Ferenc Molnár, ungari kirjanik
• 1879 – Anton Uesson, eesti insener ja omavalitsustegelane
• 1890 – Johannes Vares-Barbarus, eesti luuletaja ja kommunistlik poliitik
• 1893 – Mihhail Gurevitš, Nõukogude lennukikonstruktor
• 1893 – Hermann Göring, Saksamaa poliitik ja sõjaväejuht
• 1893 – Alfred Rosenberg, natsiideoloog
• 1899 – Paul Hermann Müller, Šveitsi keemik
• 1907 – Sergei Koroljov, Nõukogude raketiinsener
• 1916 – Pieter Willem Botha, Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik
• 1920 – Edgar Tõnurist, eesti põllumajandustegelane ja riigitegelane
• 1936 – Raimonds Pauls, läti muusik
• 1946 – Mark Soosaar, Eesti filmilavastaja ja poliitik
• 1947 – Ene Rämmeld, eesti näitleja
• 1950 – Vello Salumets, eesti muusik ja tõlkija
• 1962 – Gunde Svan, rootsi murdmaasuusataja
• 1974 – Melanie Chisholm, inglise laulja
• 1974 – Tor Arne Hetland, norra murdmaasuusataja
• 1982 – Anne Loho (Ané), eesti laulja
• 1990 – Sergei Karjakin, ukraina maletaja

 Pikemalt artiklis Surnud 12. jaanuaril

• 1665 – Pierre de Fermat, prantsuse matemaatik
• 1940 – Nikolai Mironov, vene sõjaväelane^[6].
• 1945 – Herman Hansson, eesti vaimulik
• 1976 – Agatha Christie, inglise kirjanik
• 1994 – Gustav Naan, eesti füüsik, filosoof ja kosmoloog
• 2012 – Kalju Enniko, eesti luuletaja
• 2014 – Rein Vader (Riho Sepp), eesti raadioajakirjanik
• 2023 – Lisa Marie Presley, Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja

• Õigeusu kirikus märter Tatiana ja märter Mertiuse mälestuspäev

• ...