5. august

Eestis

• 1589 – Tallinna saabus Rootsi kuningas Johan III koos kuninganna Gunilla Bielke ja riiginõukogu delegatsiooniga, ning pidas augustis-septembris läbirääkimisi oma poja, Poola kuningas ja Rootsi troonipärija Sigismundiga.^[küsitav]
• 1879 – ilmus Adam Ainti ajalehe Tartu Eesti Seitung esimene number.^[1]
• 1902 – Tallinnas algasid 8. augustini kestnud keisripäevad, Nikolai II osavõtul.^[2]
• 1917 – Peterburis toimus Põhja-ringkonna eesti asunduste kongress.^[3]
• 1919 – Tallinnas lõppesid Eesti teised meistrivõistlused kergejõustikus.^[4]
• 1933 – Tartus algas protestiallkirjade kogumine miiniristlejate Lennuk ja Vambola müümise vastu.
• 1937 – Viimsi vallas hukkus ipriidiplahvatuses kolm last.^[5]
• 1940 – Nõukogude okupatsioon Eestis: Eestisse tagasi pöördumast keeldunud isikud kuulutati ülejooksikuteks ja nende tegevus kvalifitseeriti riigireetmiseks. Nende omakseid ähvardasid repressioonid.
• 1940 – Eestis kehtestati Ida-Euroopa aja asemel Moskva aeg.^[6]
• 1965 – NLKP Keskkomitee ja NSV Liidu Ministrite Nõukogu avaldas määruse, milles Balti liiduvabariikidel lubati säilitada 11-aastased üldhariduskoolid (Moskva oli 1964. aastal käskinud jätta 10-aastased koolid)^[1].
• 1993 – seoses 25. juulist 2. augustini kestnud Läänemaa Jäägrikompanii allumatusest tekkinud konfliktiga (nn jäägrikriisiga) vabastati Hain Rebas kaitseministri ülesannetest.
• 1994 – Lääne-Euroopa Liidu Assamblee president Sir Dudley Smith ütles pressikonverentsil, et Eestil on samasugused õigused nagu Euroopa suurriikidel ning Eestil lasub ka samasugune vastutus Euroopa turvalisuse pärast.
• 1995 – rühm Eesti ohvitsere sõitis USA-sse NATO õppustele "Cooperative Nugget".
• 1995 – Tartus moodustati Rahvusliku Koonderakonna Isamaa noorteorganisatsioon Noor Isamaa.

Maailmas

• 1578 – Al Kasr al Kebiri lahing: marokolased alistasid portugallased.
• 1600 – Gowrie vandenõu Šotimaal: lord Gowrie ja tema vend Alexander Ruthven vangistasid kuningas James VI. Kuninga saatjaskond vabastas kuninga peagi ja vennad tapeti.
• 1620 – Mayflower läks esimeste inglise asunikega teele Ameerikasse.
• 1716 – Savoia prints Eugene lõi Peterwardeinis türklasi.
• 1772 – Esimene Poola jagamine.
• 1789 – läänide süsteemi kaotamine Prantsusmaal.
• 1824 – Kosi lahing türklaste ja kreeklaste vahel.
• 1850 – Austraalia valitsuse akt kinnitas esindusvalitsused Lõuna-Austraalias, Tasmaanias ja Uus-Lõuna-Walesist eraldatud Victorias.
• 1858 – valmis esimene transatlantiline telegraafikaabel.
• 1858 – New Yorgi sadamas pandi paika Vabaduse samba nurgakivi.
• 1902 – avati Greenwichi jalakäijate tunnel, mis asus Thamesi jõe põhjas.
• 1914 – Esimene maailmasõda: Ühendatud Kuningriik ja Saksamaa olid alates keskööst ametlikult sõjas.
• 1940 – Nõukogude Liit liidendas Läti.^[7]
• 1943 – Teine maailmasõda: liitlasväed said pärast Catania hõivamist Sitsiilia väina oma võimu alla.
• 1949 – USA lõpetas abi andmise Hiinale.
• 1949 – maavärin Ecuadoris nõudis 6000 inimelu.
• 1952 – Jaapan sõlmis taas diplomaatilised suhted Hiinaga.
• 1963 – USA, Suurbritannia ja NSV Liit sõlmisid lepingud, mis keelustas tuumakatsetused atmosfääris, kosmoses ja vee all.
• 1966 – esimene teadaolev tapmisjuhtum Kultuurirevolutsiooni käigus: ühe Pekingi prestiižse tütarlastekooli (seal õppisid kõrgete ametiisikute lapsed) õpilased peksid ja piinasid surnuks oma kooli direktrissi. Natuke aega hiljem pandi koolile uueks nimeks Punase Vägivalla Kool.^[8]
• 1971 – Türgi sõlmis diplomaatilised suhted Hiinaga ja katkestas sidemed Taiwaniga.
• 1973 – kaks meest terroriorganisatsioonist Must September ründas Ateena lennuväljal reisilennukit granaatide ja automaatidega, tappes 3 ja haavates 55 inimest.
• 1976 – Sudaani sõjaline valitsus hukkas nurjunud riigipöördekatse oletatava juhi ja veel 16 asjaosalist.
• 1988 – Iraani-Iraagi sõda: Iraani hävituslennukid ründasid Huzistani provintsi piiri ääres Iraagi vägede positsioone.
• 1990 – USA väed sekkusid Libeeria kodusõtta, et päästa Monroviast umbes 70 ameeriklast.
• 1991 – Iraak tunnistas ÜRO inspektoritele, et ta oli neli aastat teinud keemiarelva uuringuid, kuid kinnitas, et need lõpetati 1990. aastal, kohe pärast Kuveidi invasiooni.
• 1992 – Nelson Mandela juhtis Pretorias 100 000 mustanahalise meeleavaldust valgete võimude vastu.
• 1994 – Bosnia sõda: NATO reaktiivlennukid ründasid Sarajevo lähedal asuvat sõjalist objekti, kui Bosnia serblased olid hõivanud ÜRO tanki ja muid relvi ning tulistanud ÜRO helikopterit.
• 1995 – Horvaatia iseseisvussõda: Horvaatia väed sisenesid Knini, serblaste 1991. aasta mässu sümboolsesse keskusse.

 Pikemalt artiklis Sündinud 5. augustil

• 1802 – Niels Henrik Abel, norra matemaatik
• 1813 – Ivar Aasen, norra keeleuurija ja luuletaja
• 1844 – Ilja Repin, vene kunstnik
• 1850 – Guy de Maupassant, prantsuse kirjanik
• 1868 – Oskar Merikanto, soome helilooja
• 1921 – Linda Rummo, eesti näitleja
• 1929 – Gustav Tõnspoeg, Eesti NSV majandustegelane ja riigiametnik
• 1930 – Neil Armstrong, USA astronaut
• 1936 – Nikolai Baturin, eesti kirjanik
• 1952 – Hun Sen, Kambodža poliitik
• 1957 – Gunnar Press, eesti spordiajakirjanik
• 1958 – Avo Viiol, eesti jurist, hasartmängur ja endine Eesti Kultuurkapitali tegevjuht
• 1962 – Thea Paluoja, eesti laulja
• 1968 – Marine Le Pen, Prantsusmaa poliitik
• 1971 – Valdis Dombrovskis, Läti poliitik
• 1976 – Marians Pahars, läti jalgpallur
• 1977 – Romi Hasa, eesti ajakirjanik
• 1988 – Federica Pellegrini, Itaalia ujuja

 Pikemalt artiklis Surnud 5. augustil

• 1895 – Friedrich Engels, saksa filosoof
• 1962 – Marilyn Monroe, USA näitleja, laulja ja modell
• 1969 – Adolf Friedrich, Mecklenburgi hertsog
• 1998 – Todor Živkov, Bulgaaria kommunistlik liider

• Iseseisvuspäev Burkino Fasos

• Eestis – Salme, Salmi

• ...