9. august

Eestis

• 1581 – Liivi sõda: rootslased vallutasid pärast Koluvere, Lihula ja Vigala linnuse anastamist Haapsalu, seega tõrjuti venelased kogu Läänemaalt välja.
• 1882 – Narvas algas 28. septembrini toimunud ülelinnaline tööliste streik.^[1]
• 1902 – Valgas avati 24. veebruaril asutatud teatriselts Säde.^[2]
• 1936 – Berliini olümpiamängud: Kristjan Palusalu tuli Kreeka-Rooma maadluse raskekaalus olümpiavõitjaks.^[3]
• 1989 – Eesti NSV Ülemnõukogu võttis vastu kohalike nõukogude valimise seaduse, mis mõneti piiras muulaste õigusi. Protestiks korraldati venekeelsetes ja -meelsetes asutustes streike.
• 1994 – valitsuse istungil määrati Paldiski tuumaobjekti Eesti-poolseks volinikuks senine valitsuse eriesindaja Paldiskis Jüri Tikk.
• 2007 – Eesti mereväe ülemana alustas tööd Igor Schvede.

Maailmas

• 0048 eKr – Pharsalose lahingus purustas Julius Caesar lõplikult Pompeiuse, kes põgenes kaotuse järel Egiptusesse.
• 0378 – Adrianoopoli lahingus sai Ida-Rooma keiser Valens lüüa Fritigerni juhitud läänegootidelt. Keiser ise langes lahingus.
• 1173 – hakati ehitama Pisa katedraali kellatorni, mis tänapäeval on tuntud Pisa tornina.
• 1483 – Roomas pühitseti sisse Sixtuse kabel.
• 1529 – Inglismaal anti välja parlamendieeskirjad.
• 1615 – Prantsusmaal puhkes teine kodusõda, kus prints de Conde oli liidus hugenottidega, keda juhtis Henri de Rohan.
• 1655 – Inglismaa lordprotektor Oliver Cromwell jagas riigi 11 ringkonnaks, millest igaüht valitses kindralmajorist kuberner.
• 1803 – Prantsusmaal Pariisis tegi esimese demonstratsioonsõidu Robert Fultoni aurulaev Clermont.
• 1805 – Kolmanda koalitsiooni sõda: Austria, Suurbritannia, Venemaa, Rootsi ja Sardiinia kuningriik moodustasid kolmanda suure koalitsiooni Prantsusmaa keisri Napoleon I vastu.
• 1810 – Prantsusmaa keiser Napoleon I liidendas oma valdustega Vestfaali.
• 1817 – Johann Friedrich Gottlob Koenig ja Andreas Friedrich Bauer asutasid trükipressivabriku Koenig & Bauer.
• 1830 – Prantsusmaal nõustus Orléansi hertsog Louis-Philippe vastu võtma kuningakrooni.
• 1842 – Ameerika Ühendriigid ja Kanada allkirjastasid Websteri-Ashburtoni lepingu, millega määrati kindlaks kahe riigi vaheline piir Kaljumäestikust idas.
• 1859 – Ameerika Ühendriikide leiutaja Nathan Ames sai eskalaatori patendi.
• 1862 – Ameerika Ühendriikide kodusõda: Cedar Mountaini lahingus purustas Ameerika Riikide Konföderatsiooni kindral Stonewall Jackson Ameerika Ühendriikide armee kindral John Pope'i juhtimise all.
• 1890 – Helgolandi saar läks Suurbritannia võimu alt üle Saksamaa võimu alla.
• 1892 – Ameerika Ühendriikide insener Thomas Edison sai duplekstelegraafi patendi, mis võimaldas sõnumi vastuvõtjal anda saatjale operatiivset tagasisidet.
• 1898 – Hispaania nõustus formaalselt Hispaania-Ameerika sõja rahulepingu tingimustega.
• 1902 – Suurbritannia kuningaks krooniti Edward VII.
• 1905 – Vene-Jaapani sõda: Ameerika Ühendriikides Portsmouthis algasid Jaapani ja Venemaa rahuläbirääkimised.
• 1907 – Inglismaa lõunarannikul Brownsea saarel lõppes maailma esimene skaudilaager.
• 1919 – Iraanis Teheranis kirjutati alla Pärsia ja Suurbritannia kokkulepe Pärsia puutumatuse tagamiseks.
• 1928 – Nõukogude Liidus Leningradi tsirkuse hoones avati maailma esimene tsirkuse- ja estraadimuuseum.
• 1936 – Ameerika Ühendriikide sportlane Jesse Owens võitis 1936. aasta suveolümpiamängudel Berliinis oma neljanda kuldmedali. Temast sai esimene ameerika sportlane, kes oli võitnud ühtedel olümpiamängudel neli kuldmedalit.
• 1942 – Indias vahistas Briti armee Mahatma Gandhi, kes oli lubanud välja kuulutada India iseseisvuse. Ta jäi vangi 1944. aastani.
• 1942 – Teine maailmasõda: Savo saare lahingus purustas Jaapani laevastik Ameerika Ühendriikide ja Austraalia ühendlaevastiku, uputades neli liitlaste ristlejat.
• 1942 – Nõukogude Liidus, sakslaste sisse piiratud Leningradis (Leningradi blokaad) kanti ette Dmitri Šostakovitši seitsmes sümfoonia, mis on tuntud ka "Leningradi sümfooniana".
• 1943 – Nõukogude Liidus Karatšai autonoomses oblastis viidi läbi karatšaide massküüditamise esimene laine. 472 inimese väljasaatmine oma kodumaalt oli ettevalmistuseks sama aasta 2. novembril toime pandud suurküüditamisele.
• 1944 – Jätkusõda: Nõukogude Liidu juunis alanud Karjala pealetung Soome armee positsioonidele lõppes soovitud tulemusteta ja rinne fikseerus kaitsepositsioonidele kuni sõja lõpuni septembris 1944.
• 1945 – Teine maailmasõda: Ameerika Ühendriikide B-29 tüüpi pommitaja Bockscar heitis Jaapani linnale Nagasakile koodnime Fat Man all tuntud tuumapommi.^[4] Maailma ajaloo teises tuumapommirünnakus hukkus kohe 39 000 inimest, kokku põhjustas rünnak kuni 140 000 inimese surma. Algsest sihtmärgist Kokura linnast loobuti tiheda pilvkatte tõttu.
• 1954 – Jugoslaavias Bledis allkirjastati niinimetatud Balkani pakt – Jugoslaavia, Kreeka ja Türgi vaheline vastastikuse abistamise leping.
• 1960 – Laose pealinnas Vientianes toimus kapten Kong Le juhitud sõjaväeline riigipööre.
• 1964 – ÜRO Julgeolekunõukogu avaldas resolutsiooni, millega kutsus Küprose sõdivaid kreeklasi ja türklasi üles vaherahu sõlmima.
• 1965 – Malaisia parlament hääletas Singapuri föderatsioonist väljaheitmise poolt – Singapur iseseisvus.
• 1969 – Ameerika Ühendriikides Hollywoodis filmilavastaja Roman Polanski majas mõrvasid Charles Mansoni järgijad viis inimest: kaheksandat kuud raseda näitleja ja modelli Sharon Tate'i, kohvifirma omaniku tütre Abigail Folgeri, poola näitleja Wojciech Frykowski, stilisti Jay Sebringi ja teismelise Steven Parenti.
• 1971 – Põhja-Iirimaal algas Briti armee erioperatsioon Demetrius, mille käigus vahistati 342 isikut, keda kahtlustati seotuses iiri vabariiklaste relvarühmitustega.
• 1974 – Ameerika Ühendriikides astus Watergate'i skandaali tulemusel ametist tagasi president Richard Nixon ja presidendiks vannutati asepresident Gerald Ford. Nixonist sai esimene tagasi astunud USA president.
• 1990 – ÜRO Julgeolekunõukogu kuulutas Kuveidi annekteerimise Iraagi poolt õigustühiseks. Iraak sulges oma piirid, lubades lahkuda vaid välismaa diplomaatidel ning tekitades muret Iraagis ja Kuveidis viibivate tuhandete välismaalaste pärast.
• 1990 – Venemaal sai tegevusloa raadiojaam Ehho Moskvõ, esimene eraraadiojaam Nõukogude Liidu territooriumil.
• 1991 – Lõuna-Aafrika Vabariigis Ventersdorpis kasutas politsei tulirelvi ja pisargaasi apartheidimeelsete rühmituste liikmete vastu, kes püüdsid segada president Frederik de Klerki kõnet.
• 1993 – Jaapanis sai peaministriks Morihiro Hosokawa, kelle võimuletulek lõpetas Liberaaldemokraatliku Partei 38 aastat kestnud võimuperioodi.
• 1999 – Venemaal vabastas president Boriss Jeltsin ametist peaminister Sergei Stepašini valitsuse ja nimetas valitsusjuhi kohusetäitjaks Vladimir Putini.^[5]
• 2008 – Gruusia sõda: Gruusia president Mihheil Saakašvili kuulutas Venemaa kallaletungi tõttu riigis välja sõjaseisukorra.

 Pikemalt artiklis Sündinud 9. augustil

• 1776 – Amedeo Avogadro, itaalia keemik
• 1873 – Jaan Raamot, Venemaa keisririigi ja Eesti poliitik
• 1880 – Anna Tõrvand-Tellmann, eesti pedagoog, haridus-, noorsoo- ja naisliikumise tegelane
• 1914 – Tove Jansson, soomerootsi kirjanik
• 1931 – Mário Zagallo, brasiilia jalgpallur ja jalgpallitreener
• 1938 – Leonid Kutšma, ukraina poliitik
• 1938 – Rod Laver, austraalia tennisist
• 1938 – Otto Rehhagel, saksa jalgpallur ja treener
• 1939 – Romano Prodi, itaalia poliitik
• 1955 – Udo Beyer, Saksa DV kuulitõukaja
• 1955 – Rob Clerc, hollandi kabetaja
• 1957 – Melanie Griffith, ameerika näitleja
• 1958 – Arvo Kukumägi, eesti näitleja
• 1963 – Whitney Houston, ameerika laulja
• 1964 – Brett Hull, kanada jäähokimängija
• 1966 – Hillar Kohv, eesti ajalehe- ja veebikirjasaatja
• 1968 – Gillian Anderson, ameerika näitleja
• 1973 – Filippo Inzaghi, itaalia jalgpallur
• 1974 – Raphaël Poirée, prantsuse laskesuusataja
• 1978 – Audrey Tautou, prantsuse näitleja
• 1978 – Wesley Sonck, belgia jalgpallur
• 1982 – Tyson Gay, USA kergejõustiklane
• 1987 – Marek Niit, eesti jooksja

 Pikemalt artiklis Surnud 9. augustil

• 803 – Bütsantsi keisrinna (797–803) Irene^[6]
• 1919 – Ralph Albert Blakelock, ameerika kunstnik
• 1928 – Friedrich II, endine Badeni suurhertsog
• 1962 – Hermann Hesse, saksa kirjanik
• 1969 – Sharon Tate, ameerika näitleja (mõrvati)
• 1975 – Dmitri Šostakovitš, vene helilooja
• 1985 – Mauri Sariola, soome kirjanik
• 1995 – Jerry Garcia, ameerika kitarrist (Grateful Dead)
• 2023 – Ita Ever, eesti näitleja

• Kristlikus kirikus:
  • Alaska Hermani mälestuspäev (õigeusu ja anglikaani kirikus)
  • Edith Steini mälestuspäev (roomakatoliku kirikus)
  • Firmuse ja Rusticuse mälestuspäev
  • Mattiase mälestuspäev (õigeusu kirikus)
• Lõuna-Aafrika Vabariigi naistepäev
• Singapuri iseseisvuspäev (1965)
• Rahvusvaheline põlisrahvaste päev

• Eestis – Deboora, Imma, Melita, Mesike

• ...