Afganistani sõda (2001–2021)
Afganistani sõda algas 7. oktoobril 2001, kui Ameerika Ühendriikide, Suurbritannia, Austraalia ja Afganistani Põhja Alliansi relvajõud alustasid sõjalist operatsiooni Kestev Vabadus. Invasiooni peamine põhjus oli 2001. aasta 11. septembri terrorirünnakud USA-s ja eesmärk hävitada Afganistani baasina kasutav Al-Qā‘idah terrorivõrgustik. Invasiooni juhtinud USA taotles Afganistanis valitsenud Ţālebāni režiimi kukutamist ja demokraatliku riigi loomist.
| Afganistani sõda | |||
|---|---|---|---|
| Osa suuremast Afganistani sõjast ja terrorismivastasest sõjast | |||
 Päripäeva ülevalt vasakult: Suurbritannia merejalaväelased Helmandi provintsi Nad-e Ali piirkonnas; kaks F/A-18 hävitajat Afganistani kohal; Talibani vastane võitleja operatsiooni ajal Helmandi provintsis; USA eriväelaste patrull Sangini linna lähistel; USA merejalaväelased pärast Afganistani saabumist; USA patrull Paktika provintsis; USA sõdurid valmistumas tulistama miinipildujast Paktika provintsis. | |||
| Toimumisaeg | 7. oktoober 2001 – 30. august 2021 | ||
| Toimumiskoht | Afganistan | ||
| Osalised | |||
| Väejuhid või liidrid | |||
| |||
| Jõudude suurus | |||
| |||
| Kaotused | |||
| |||
.svg){kind=small}
.svg){kind=small}
Aastail 2001–2014 tegutseti koodnime operatsioon Enduring Freedom (Kestev Vabadus) ja 2015–2021 operatsioon Freedom's Sentinel all.[15] USA ja NATO võitlesid laiaulatusliku Talibani ülestõusu vastu, sõjategevus laienes ka naaberriigi Pakistani piiriäärseile hõimualadele.
31. augustil 2021 lahkus Kabuli lennujaamast viimane evakuatsioonilennuk USA sõduritega. Sellega lõppes USA ajaloo pikim sõda ja Afganistanis tuli taas võimule Ţālebān. Sõjas hukkus ligi 2500 USA sõjaväelast ja tsiviilisikut.[16]
Sõja lõpp ei toonud Afganistani rahu. ISIS alustas rünnakuid Afganistani valitsuse vastu ja pärast esialgset kõhklust pakkus USA lõpuks Talibanile abi võitluses ISIS-e terroristidega.
2001. aasta sissetungi algus
Pikemalt artiklis Ameerika Ühendriikide sissetung Afganistani
20. septembril 2001 esines USA president George W. Bush Ühendriikide Kongressi ees ning nõudis, et Taliban annaks välja Usāmah ibn Lādini ja hävitaks Afganistanis asuvad Al-Qā‘idah baasid[17]. 5. oktoobril pakkus Ţālebān, et ibn Lādini üle hakkab õigust mõistma Afganistani kohus, kuid seda juhul, kui USA edastab Ţālebāni režiimile kindlad tõendid ibn Lādini süü kohta [1]. USA keeldus ja alustas 7. oktoobril sõda Afganistanis.
Strateegiline ülevaade
Sõjas oli kaks põhilist poolt. USA ja tema liitlased, kes toetasid Afganistani Islamivabariigi valitsust, sõdisid Talibani ja tema liitlastega. Olukorda komplitseerisid Talibanist lahku löönud rühmitused ja neist veel äärmuslikumad liikumised, näiteks al-Qaeda ja hiljem ISIS. Need rühmitused võitlesid oma eesmärkide nimel vahel Talibani poolel ning vahel niihästi Talibani kui ka valitsuse vastu.
Afganistan on põllumajanduslik maa. 2020. aastal elas Afganistani 33 miljonist elanikust neli viiendikku maal. Sõjategevus maapiirkonnas pakub sissivõitlejatele arvukaid peidupaiku. Afganistanis on külmad talved, mil keskmine temperatuur langeb kohati alla –15 °C. See tähendab, et kevadised pealetungid ja suvine sõjategevus vahelduvad talvepuhkusega.
99,8% Afganistani elanikest on moslemid, see mõjutas niihästi Afganistani valitsuse kui ka Talibani poliitikat. Afganistani valitsejad on aegade algusest kasutanud islamit selleks, et saada üle hõimudevahelistest erimeelsuseist ja konfliktidest. Islam tekitab ühtsustunnet võõrvallutajate ja uskmatute vastu. Sajandeid kestnud mittemoslemite vallutuskatsed on muutnud islami vastupanuliikumise ja Afganistani identiteedi keskseks osaks. Kohalikel usujuhtidel mulladel on Afganistani ühiskonnas tähtis positsioon. Nad võivad mõjutada rahvast sama palju kui valitsus. Neil on põlvest põlve olnud oluline osa vastupanuliikumise algatamises üleskutsetega pühale sõjale ehk džihaadile.
Afganistan on suuresti hõimuühiskond. Sellel on riigi poliitikale ja ühiskonnale märgatav mõju. Kui islamil on ühendav mõju, siis tribalismil on Afganistanis lõhestav mõju. Afganistani suurim rahvus on puštud, keda on 38–50% riigi elanikest. Puštude traditsiooniline eluviis ja aukoodeks puštunvali mõjutavad enamasti ka hõimude otsustusi. Puštunvalis ettenähtud erimeelsuste lahendusviiside tõttu on hõimude ühtsus sageli nõrk. Afganistani juhid on maapiirkondades korra loomisel toetunud enamasti hõimujuhtidele. Keskvõim on nende toetuseta vähetõhus ja nõrk. Afgaanid on lojaalsemad oma rahvusele ja hõimule kui riigile. See tähendab, et hõimud liituvad kas Talibani või keskvalitsusega vastavalt sellele, kuidas on neile kasulikum.
Koalitsiooni kõrgtehnoloogilise varustusega sõdurite ja Talibani sissisõdalaste vahendite ja jõu suur erinevus viis asümmeetrilise sõjani. Selle juured ulatuvad 1980. aastate Nõukogude-Afganistani sõjani, mil modžaheedid töötasid välja sissisõja meetodid. Modžaheedid tegutsesid väikeste, 10–50-meheliste rühmadena, mis kasutasid nii vananenud kui ka moodsaid relvi, kui neid õnnestus varastada või sõjasaagiks saada. Taliban kasutas järjest enam sissitaktikat, näiteks enestapuvõitlejaid, autopomme ja teeäärseid pomme ning atentaatide korraldamist tähtsatele isikutele. 2009. aastaks olid teeäärsed pommid muutunud Talibani peamiseks relvaks. Taliban kasutas ka seestpoolt tulevaid rünnakuid, saates oma võitlejaid Afganistani sõjaväkke ja politseisse.
2011. aasta 2. mail tapsid Ameerika Ühendriikide väed Osama Bin Ladeni.
Eesti osalus
- Pikemalt artiklis Eesti NATO sõjalistes operatsioonides#Afganistan
Eesti osalus algas demineerimismeeskonna saatmisega Afganistani 2003. aastal ja lõppes 2021. aastal[18]. Kokku mindi sinna missioonile 2900 korda. Surma sai üheksa ja vigastada 102 Eesti kaitseväelast.[19]
Vaata ka
Viited
Kirjandus
- Auerswald, David P.; Saideman, Stephen M. (2014) NATO in Afghanistan: Fighting Together, Fighting Alone. Princeton University Press. ISBN 978-1-4008-4867-6.
- Neville, Leigh (2015) Special Forces in the War on Terror (General Military). Osprey Publishing. ISBN 978-1472807908
Välislingid
Afganistani sõda (2001–2021) – pildid, videod ja helifailid Wikimedia Commonsis- 2001 Qala-I-Jangi lahing (Qal’a i Jangi), (Battle of Qala-i-Jangi, Qala-i-Jangi)
