Christopher Nolan

Christopher Nolan sündis Inglismaal Londonis. Tema isa Brendan James Nolan töötas reklaaminduses ning ema Christina Nolan stjuardessi ja inglise keele õpetajana. Nolan veetis lapsepõlve Londonis ja USA-s Evanstonis.^[1] Nolanil on kaks venda. Vanem vend Matthew Francis Nolan on süüdimõistetud kurjategija.^[3] Noorem vend Jonathan Nolan on samuti režissöör, kirjanik ja produtsent.^[2] Jonathan on Christopher Nolanil aidanud kirjutada stsenaariumi filmidele "Memento" (2000), "Lõppvaatus" (2006), "Pimeduse rüütel" (2008), "Pimeduse rüütli taastulek" (2012) ja "Tähtedevaheline" (2014).^[4] Nolan alustas lühifilmide tegemist seitsmeaastaselt, kasutades selleks isa Super-8 kaamerat.^[1]

Haridusteed alustas Nolan Hailebury and Imperial Service College’is. Hiljem õppis ta inglise kirjandust University College Londonis.^[1] Ta läks sinna õppima, sest koolis olid head filmitegemise võimalused.^[5]

Õpingute ajal valmis Christopher Nolani esimene täispikk film "Following" (1998). Filmi edu avas Nolani jaoks tee Hollywoodi. 2000. aastal valmis "Memento" (2000) – film, mida võib pidada Nolani läbimurdeks. "Memento" sai Oscari nominatsiooni parima algupärase stsenaariumi eest.^[4]

2003. aastaks oli Christopher Nolan saavutanud sellise maine, et talle pakuti võimalus taaselustada Batmani frantsiis. "Batman alustab" (2005) sai Oscari nominatsiooni ning "Pimeduse rüütel" (2008) võitis kaks Oscarit ja nomineeriti kuues kategoorias. Erinevalt senistest superkangelaste filmidest olid Nolani Batmani filmid tumedamad, tõsiseimad ja realistlikumad. 2012. aastal valmis triloogia viimane film "Pimeduse rüütli taastulek".^[4]

2006. aastal valmis "Lõppvaatus" ("The Prestige"). 2010. aastal tuli välja "Algus" ("Inception"), mille stsenaariumi oli Christopher Nolan hakanud kirjutama juba kümme aastat varem. "Algus" (2010) oli märkimisväärselt edukas ning tõi lavastajale tema teise Oscari nominatsiooni parima algupärase stsenaariumi kategoorias. "Tähtedevaheline" (2014) oli järjekordne edukas film – see nomineeriti Oscarile neljas kategoorias ja võitis parimate eriefektide kategoorias. "Dunkirk" (2017), film II maailmasõjast, sai ülemaailmset tunnustust ning kogus neli Oscari nominatsiooni ja kolm võitu.^[4]

Christopher Nolanil on Suurbritannia ja USA kodakondsus.^[2] Tema abikaasa on Emma Thomas, kellega ta tutvus University College Londonis^[2][6]. Nolanil ja Thomasel on neli last: Magnus, Flora, Rory ja Oliver Nolan^[1]. Christopher Nolan on väljendanud imetlust teadusliku objektiivsuse kohta ja soovib, et seda rakendataks rohkemates eluvaldkondades^[7]. Privaatsust hinnates ei räägi ta intervjuudes eriti oma isiklikust elust^[8].

Kuigi Nolan on enda sõnul optimist, leiab ta siiski, et tulevikku ohustavad mitmed tegurid, peamiselt tuumarelvad ja keskkonnaprobleemid^[9].

Filmilooja lemmikfilmide hulka kuuluvad "Blade Runner" (1982), "Tähtede sõda" ("Star Wars") (1977) ja "2001: A Space Odyssey" (1968)^[1][4]. Nolani komme kasutada mittelineaarset sisuliini on saanud inspiratsiooni nii Graham Swifti romaanist "Waterland", Quentin Tarantino "Pulp Fictionist" kui ka Dante Alighieri "Põrgust"^[10]. Teisteks mõjutajateks on ta nimetanud kunstnik Francis Baconit^[11] ja arhitekt Ludwig Mies van der Rohet^[12]. Christopher Nolani filmides esineb korduva teemana aeg. Režissöör on tunnistanud, et talle on alati pakkunud huvi aja subjektiivsus^[13].

Christopher Nolan teeb sageli koostööd samade inimestega. Näitleja Michael Caine on mänginud Nolani filmides "Lõppvaatus" (2006), "Algus" (2010), "Tähtedevaheline" (2014), "Dunkirk" (2017) ja igas Batmani triloogia filmis. Christian Bale, kes mängis Batmanit samanimelises triloogias, on näidelnud veel filmis "Lõppvaatus". Näitleja Tom Hardyl oli roll nii Batmani triloogias kui ka filmides "Algus" ja "Dunkirk". Cillian Murphy mängis Batmani triloogias ning filmides "Algus", "Dunkirk" ja "Oppenheimer". Larry Holden näitles filmides "Memento" (2000), "Insomnia" (2002) ja "Batman alustab" (2005).^[14]

Peale näitlejate, kellega Christopher Nolan pidevalt läbi käib, on tema sagedaseks koostööpartneriks ka maailmakuulus helilooja Hans Zimmer. Nolan on tõdenud, et erinevalt teistest heliloojatest ei loo Hans Zimmer filmidele ajutist muusikat puhtalt selleks, et emotsioonid välja tuua, vaid kirjutab kohe valmis lõplikult viimistletud versiooni.^[15]

Christopher Nolan eelistab olustikulisi võttepaiku filmistuudiole. Talle meeldivad sügavad, esilekutsuvad varjud ja dokumentaalfilmi stiilis valgustus.^[16] Tihtipeale on tema filmide protagonist ja antagonist teineteise vastandid^[17].

Samuti on Christopher Nolan ammutanud inspiratsiooni oma elukogemusest^[18].

• "Following" (1998)
• "Memento" (2000)
• "Unetus" ("Insomnia") (2002)
• "Batman alustab" ("Batman Begins") (2005)
• "Lõppvaatus" ("The Prestige") (2006)
• "Pimeduse rüütel" ("The Dark Knight") (2008)
• "Algus" ("Inception") (2010)
• "Pimeduse rüütli tagasitulek" ("The Dark Knight Rises") (2012)
• "Tähtedevaheline" ("Interstellar") (2014)
• "Dunkirk" (2017)
• "Tenet" (2020)
• "Oppenheimer" (2023)

• Kaspar Viilup "Ülevaade | Eestis filmi tegeva Christopher Nolani tee tipprežissööriks" ERR Kultuur, 4. juuni 2019