Malta keel
Malta keel on afroaasia keelkonna semiidi rühma kuuluv keel.
| Malta keel (il-Malti) | |
|---|---|
| Kõneldakse | Maltal (300 000), Kanadas, Austraalias, USAs ja Suurbritannias |
| Piirkonnad | |
| Kokku kõnelejaid | 372 000 |
| Keelesugulus | afroaasia keeled |
| Ametlik staatus | |
| Ametlik keel |  Malta,  Euroopa Liit |
| Keelekoodid | |
| ISO 639-1 | mt |
| ISO 639-2 | mlt |
 | |
Keelesugulus
Malta keel pärineb ühest Magrebi araabia keele murdest ja on araabia keele lähedane sugulane.
Malta keel sarnaneb üsna palju Tuneesia linnades kõneldava araabia kõnekeelega (fonoloogia ja süntaks on siiski teistsugused). Araabia keelest kaugendavad malta keelt arvukad laenud itaalia (sitsiilia) ja inglise keelest. Üksikud sõnad (sealhulgas Malta ja Gozo nimi, arvatakse olevat araabiaeelset (foiniikia-puunia) päritolu. Põhistruktuur, eriti morfoloogia, on semiidipärane.
Kõnelejad
Malta keelt kõneleb maailmas umbes 372 000 inimest.
Staatus
Malta keel on üks Malta ametikeeltest ning üks Euroopa Liidu ametlikest keeltest.
Ta sai Malta ametlikuks keeleks aastal 1936 koos inglise keelega. Enne seda oli Malta ametlik keel itaalia keel.
See on ainus semiidi keel, mis on kasutusel Euroopas.
Kiri
Malta keel on ainus semiidi keel, mida kirjutatakse ladina kirjas.
Malta tähestik:
A,a; B,b; Ċ,ċ; D,d; E,e; F,f; Ġ,ġ; G,g; GĦ,għ; H,h; Ħ,ħ; I,i; IE,ie; J,j; K,k; L,l; M,m; N,n; O,o; P,p; Q,q; R,r; S,s; T,t; U,u; V,v; W,w; X,x; Ż,ż; Z,z.
Ajalugu
Pärast Malta vallutamist ja uusasustamist araablaste poolt alates 870. aastast kujunes Maltal välja omaette kohalik araabia kõnekeel. Elanikkonna ristiusustamise ja katoliiklikku kultuuriruumi ülemineku tõttu kadus see keel araabia kirjakeele mõjuväljast ning sattus Euroopa keelte mõju alla.