Muḩammad bin Salmān
Muḩammad bin Salmān bin ‘Abd al-‘Azīz Āl Sa‘ūd (araabia keeles محمد بن سلمان بن عبدالعزيز آل سعود, läänepäraselt Mohammed bin Salman bin Abdulaziz al-Saud, tuntud lühendiga MbS; sündinud 31. augustil 1985) on alates 21. juunist 2017 Saudi Araabia kroonprints.[1][2][3][4][5] Ta on Saudi Araabia asepeaminister (peaminister on tema isa, kuningas Salmān), majandus- ja arenguküsimuste nõukogu esimees, poliitika- ja julgeolekuküsimuste nõukogu esimees ning kaitseminister (ta oli ametisse nimetamise ajal maailma noorim kaitseminister).[6][7] Teda peetakse riigi de facto juhiks, ta määrati kroonprintsiks juunis 2017, kui kuningas Salmān otsustas senise troonipärija, Muhammad bin Nayefi kõikidest kohustustest vabastada.[8][9][10][11]
| Muḩammad bin Salmān | |
|---|---|
| Saudi Araabia kroonprints Saudi Araabia esimene asepeaminister | |
| Ametis | |
| Ametisse asumise aeg 21. juuni 2017 | |
| Eelnev | Muhammad bin Nayef |
| Saudi Araabia kaitseminister | |
| Ametisse asumise aeg 23. jaanuar 2015 | |
| Eelnev | Salmān |
| Isikuandmed | |
| Sünninimi | Muḩammad bin Salmān bin ‘Abd al-‘Azīz Āl Sa‘ūd |
| Sünniaeg | 31. august 1985 Rijad, Saudi Araabia |
| Vanemad | Salmān ja Fahda |
| Sugulased | Saudi dünastia |
Muḥammad bin Salmān on edukalt sisse viinud mitmeid reforme, näiteks vähendanud usupolitsei volitusi, andnud naistele õiguse autot juhtida ning nõrgendanud meeste eestkosteõigusi. Muuhulgas on riigis esimest korda andnud kontserte naislauljad, spordistaadionitele on lubatud naissoost pealtvaatajaid, kasvanud on naiste tööhõive ning sisse on viidud e-viisa süsteem, millega saab riiki pääsemiseks vajalikku viisat taotleda ning saada interneti kaudu.[12][13][14] Tema programmi "Vision 2030" eesmärk on suurendada investeeringuid näiteks tehnoloogiasse ja turismi, et vähendada riigi majanduse sõltuvust naftast. Aastal 2016 avaldas ta, et plaanib hakata riikliku naftafirma Saudi Aramco aktsiaid noteerima.[15]
Vaatamata teatud sotsiaalselt ja majanduslikult liberaalsetele sammudele, on analüütikud ja inimõiguslased kritiseerinud bin Salmāni valitsuse reformiprogrammide puudujääke, viidatud on kinnipeetavate arvu tõusule, väidetavale inimõiguslaste piinamisele, Jeemeni pommitamisele, mille tulemusel tekkinud näljakriis võib puudutada kuni 13 miljonit inimest, Katari diplomaatilise kriisi eskaleerumisele, lahkhelidele Liibanoniga, tülile Kanadaga, kuningliku perekonna liikmete arreteerimisele, feministide kinnipidamisele ning Jamal Khashoggi mõrvale.[16][17][18][19] Teda on kirjeldatud autokraatliku valitsejana, kes suhtub Saudi dünastia vastastesse nulltolerantsiga.[20]