Sai
 | See artikkel räägib toiduainest; teiste kohta vaata artiklit Sai (täpsustus). |
Sai on teatud sorti nisujahust valmistatud leib ja toiduaine ning pagaritoode.
Saiad võivad olla magusad või soolased.
Jahusordid
Tänapäeval kasutatakse leiva-saia ning pagari- ja kondiitritööstustes saiade valmistamisel valdavalt kõrgema (tüüp 550) ja esimese (tüüp 812), harvemini teise sordi (tüüp 1050) nisujahu.
Vormid
Saiu liigitatakse kuju järgi:
- batoon
- keerusai
- plaadisai
- pikk sai baguette
- vormisai jpt.
Saiu liigitatakse ka abitoorainete järgi: moonisai, rosinasai, kaneelisai jt.
Saiad võivad olla pätsikujulised või vormileivakujulised, aga ka õhukesed ja pehmed, pikad või ümmargused.
Abitoorained ja abimaterjalid
Saiaretsept (nii töönduslikul kui ka kodusel saiaküpsetamisel) võib lisaks vajalikku tüüpi nisujahule ette näha abitooraineid ja abimaterjale, mille lisamine saiatainasse sõltub retseptist. Levinumad on vesi, pärm, sool, suhkur, tärklis, siirupid, piim, jogurt, juust, kondenspiim, piimapulber, toidurasvad, munad, munapulber, vürtsid, puuviljad, eeterlikud õlid, pähklid, rosinad, seemned, stabilisaatorid, toiduvärvid, kobestusained, kakao jpt.
Kergitusained
Kergitusainetena kasutatakse söögisoodat, küpsetuspulbrit või juuretist.
Vaata ka
- juuretis
- kringel
- lavašš
- pidusai
- saiake
- sarvesaiad
- sepik
- stritsel
Kirjandus
- Eesti nõukogude entsüklopeedia. 7. köide: RUND-TING. Tallinn: Valgus, 1975, lk 43.
/NENE7_page_0043.jpg){kind=link}