Sebastian Kurz

Ta sündis 1986. aastal Viinis, tema ema on õpetaja ja isa insener. Ta lõpetas 2004. aastal Viini 12. ringkonnas Meidlingis Erlgassel asuva gümnaasiumi ja reaalgümnaasiumi GRg 12 Erlgasse. Aastatel 2004–2005 oli ta sõjaväes tegevteenistuses. Seejärel asus ta Viini Ülikooli õigusteadust õppima.

17-aastaselt astus ta Austria Rahvapartei noortesektsiooni liikmeks, 23-aastaselt juhtis Austria Rahvapartei noortesektsiooni Viini osakonda. 2009. aastal sai temast Austria Rahvapartei noortesektsiooni juht. Aastatel 2010–2011 oli ta Viini linnavolikogu liige. Aprillis 2011 määrati ta vastloodud integratsiooni riigisekretäriks (Austria Siseministeeriumi koosseisus).

2013. aasta Austria parlamendivalimistel valiti ta Austria parlamendi liikmeks. 16. detsembril 2013 sai ta Austria välisministriks (Werner Faymanni teises valitsuses), kellena töötas kuni liidukantsleriks saamiseni.

1. juulil 2017 nimetati Kurz Rahvapartei juhiks pärast partei senise juhi Reinhold Mitterlehneri tagasiastumist. Parteikonverentsil Linzis valiti ta 98,7% häältega ka ametlikult Rahvapartei juhiks.

15. oktoobril 2017 võitis Rahvapartei 31,5% häältega Austria parlamendivalimised ja 20. oktoobril tegi president Alexander Van der Bellen talle ülesandeks uue valitsuse moodustamise. Rahvapartei moodustas koalitsiooni Vabadusparteiga ja 18. detsembril 2017 ametisse astudes sai Kurzist 31-aastaselt Austria noorim liidukantsler ja Euroopa noorim valitsusjuht.

17. mail 2019 tuli avalikuks FPÖ juhi, asekantsler Heinz-Christian Strache Ibiza afäär. Kurz annulleeris koalitsioonileppe ning palus president Van der Bellenil korraldada erivalimised. 20. mail palus Kurz Van der Bellenil vabastada ametist siseminister Herbert Kickl, mispeale kõik Vabaduspartei ministrid andsid lahkumisavaldused. Van der Bellen vabastas nad ametist 23. mail. Koalitsiooni lõppemise tõttu kaotas Kurz parlamendis enamuse ja 27. mail kaotas ta Austria ajaloo esimese eduka umbusaldushääletuse. 28. mail vabastas Van der Bellen Kurzi ametist, ajutiseks liidukantsleri kohusetäitjaks sai rahandusminister Hartwig Löger, 3. juunil Austria konstitutsioonikohtu president Brigitte Bierlein.

29. septembril 2019 korraldatud erivalimistel suurendas Rahvapartei oma enamust 9 koha võrra, saades 37,5% häältest. 7. oktoobril 2019 tegi Van der Bellen Kurzile uuesti ülesandeks uue valitsuse moodustamise. Koalitsioonikõnelused Vabadusparteiga ebaõnnestusid, mispeale jätkusid kõnelused teiste parteidega. 1. jaanuaril 2020 teatasid Kurz ja Roheliste partei liider Werner Kogler, et koalitsioonikõnelused õnnestusid, valitsusprogrammi esitleti 2. jaanuaril. 4. jaanuaril kiitis Roheliste partei leppe heaks, 7. jaanuaril vannutas president Van der Bellen uue valitsuse ametisse ja Kurzist sai uuesti liidukantsler.

Kurzi süüdistati tema teisel valitsusperioodil koos veel üheksa Austria poliitikuga selles, et kasutas riiklikke vahendeid poliitpropagandas, et tagada enda kiire valitsusse pääsemine. Kurz eitas rikkumist, kuid astus siiski ametist tagasi. Ka tema esimese valitsuse lõpetas korruptsiooniskandaal: 2019. aastal katkes valitsuskoalitsioon paremäärmusliku Vabadusparteiga (FPÖ), mille juht oli seotud nn Ibiza afääri altkäemaksujuhtumiga ja millega seoses algatati ka mitmete ÖVP liikmete suhtes korruptsioonijuurdlused ning uuriti ka Kurzi väidetavaid parlamendikomisjonile antud valeütlusi.^[3][1] Süüdistus esitati 2023. aasta suvel, kuna komisjoni poolt päriti, milline oli tema kokkupuude oma nõuniku Thomas Schmidi määramisega riigiettevõtte ÖBAG juhatusse. Kurz väitis, et ei olnud asjaga otseselt seotud, ent hiljem avaldatud WhatsAppi sõnumid ja Schmidi enda ütlused näitasid vastupidist.^[4]

Sebastian Kurz on lõpetamata kõrgharidusega. Usutunnistuse poolest on ta katoliiklane. Ta oli oma ametiajal välisministrina noorim välisminister kogu maailmas.

Tema kauaaegne elukaaslane on majandusõpetaja Susanne Thier. 27. novembril 2021 sündis nende esimene laps.^[5]

• Sebastian Kurzi esimene valitsus
• Sebastian Kurzi teine valitsus
• Austria Rahvapartei

• Sebastian Kurzi koduleht