Sindhi keel
Sindhi keel (Sindhī, सिन्धी)[1] on indoeuroopa keelkonna india ehk indo-aaria rühma Sindhi alarühma kuuluv keel.[3]
| sindhi keel (Sindhī, सिन्धी[1]) | |
|---|---|
| Kõneldakse |  Pakistanis (18 500 000) Indias (2 800 000) |
| Piirkonnad | Sindhi provintsi kaguosa, India lääneosa |
| Kokku kõnelejaid | 21,5 miljonit[2] |
| Keelesugulus | indoeuroopa keeled Sindhi keeled sindhi keel |
| Ametlik staatus | |
| Ametlik keel | Pakistanis Indias |
Seda kõneldakse põhiliselt Pakistanis Sindhi provintsi kaguosas ja Indias,[4] aga ka immigrantide kogukondades Araabia Ühendemiraatides, Belize'is, Kanadas, Filipiinidel, Singapuris, Suurbritannias ja Ameerika Ühendriikides.[3] Ametikeel on see kahes riigis: Pakistanis (18 500 000 kõnelejat) ja Indias (2 800 000 kõnelejat).[2]
Foneetika ja fonoloogia
Sindhi keeles on 46 konsonanti ja 16 vokaali.[5]
Enamik sindhi keele silpidest lõpeb vokaali või poolvokaaliga, vaid vähesed lõpevad konsonandiga. Konsonantühendeid esineb harva.[6]
Sindhi keeles on palju vokaale, mis võivad olla pikad või lühikesed. Nende pikkust märgitakse pikkusmärgiga (nt ū). Lisaks on kõigil vokaalidel nasaalsed vasted, mis on märgitud tildega (nt ũ).
| eesvokaalid | keskvokaalid | tagavokaalid | |
|---|---|---|---|
| kõrged vokaalid | i – ī – ĩ | u – ū – ũ | |
| keskkõrged vokaalid | e – ē – ẽ | o – ō – õ | |
| madalad vokaalid | a – ā – ã |
Konsonandid
Sindhi keeles on konsonante rohkem kui enamikus teistes indoiraani keeltes. Esineb aspireeritud ja aspireerimata sulghäälikuid, afrikaate ja nasaale, näiteks p—pʰ, t—tʰ, k—kʰ, b—bʰ, d—dʰ, g—gʰ, tʃ – tʃʰ, /m/—/mʰ/,/ /n/—/nʰ/, /ɳ/—/ɳʰ/. Aspireeritud konsonante hääldatakse tugeva hõngusega.
Esineb apikaalseid ja retrofleksseid konsonante, näiteks /t/ – /ʈ/, /d/ – /ɖ/, /n/ – /ɳ/, /r/ – /ɽ/. Apikaalseid konsonante hääldatakse keeletipu abil suulage puudutades ja sel viisil õhu läbivoolu takistades, retrofleksseid aga painutatud keeletipuga, nii et keele alaosa puudutab suulage.
Sindhi keelel on ebatavaliselt suur hulk konsonante /ɓ, ɗ, ʄ, ɠ/, mille hääldamisel surutakse õhku häälepiluga allapoole, mitte välja. Selliseid häälikuid teistes indoiraani keeltes ei esine.
/ʃ/ = sh ingliskeelses sõnas shop
/tʃ/ = ch ingliskeelses sõnas chop
/x/, /ɣ/ – inglise keeles vasteid pole
/ɲ/ = esimene n ingliskeelses sõnas canyon
/ŋ/ = ng ingliskeelses sõnas song
/mʰ/, /nʰ/, /ɳʰ/ – inglise keeles vasteid pole
/ʋ/ mõistetakse kui /w/ või /v/
/j/ = y ingliskeelses sõnas yet[6]
Sõnarõhk
Rõhk ei määra muidu identsete sindhikeelsete sõnade tähendust. Tavaliselt on rõhutatud sõna tugevaim silp. Konsonandist ja vokaalist koosnevad silbid on tugevamad kui ainsast vokaalist koosnevad silbid. Konsonandist ja mitmest vokaalist koosnevad silbid on tugevamad kui konsonandist ja ühest vokaalist koosnevad silbid.[6]
Nimisõnad, omadussõnad ja asesõnad
Sindhi keele nimisõnu iseloomustab keerukas tüvemuutuste ja järelliidete süsteem.
- Määratakse sugu (nais- või meessugu), nimisõna käändub.
- Kaheksa käänet: nominatiiv, akusatiiv, daativ, genitiiv, ablatiiv, lokatiiv, instrumentaal, vokatiiv; käändeid märgitakse muutustega nimisõna tüves ja järelliitega.
Omadussõnu käänatakse täpselt nagu nimisõnu, neil on sama sugu, arv ja kääne. Asesõnad muutuvad arvus ja käändes.[6]
Verbid
- Kaks aspekti: imperfektiivne ja perfektiivne
- Kõneviisid: indikatiiv, imperatiiv, subjunktiiv, kontrafaktuaalsus[6]
Sõnajärg
Üldjuhul kasutatakse SOV (subjekt, objekt, verb) sõnajärge, aga seda võib millelegi tähelepanu juhtimiseks või millegi rõhutamiseks ka muuta.[6]
Keelenäited
heeu na'ndhr^o b^aaru aahe – tema (meessoost) on väike laps
heea na'ndhr^ee b^aar aahe – tema (naissoost) on väike laps
heeu mu'nhi'njo d^aad^o aahe – tema on minu vanaisa (isa isa)[7]
Kiri
Sindhi keele kirjutamisel kasutatakse kahte kirja: muudetud araabia kirja (kasutatakse nii Pakistanis kui ka Indias) ja devanaagari kirja (kasutab osa Indias elavatest sindhi keele kõnelejatest). Sindhi keelt saab kirjutada ka ladina kirjas, mida kasutatakse aina enam elektroonilisel suhtlemisel.[6]
Kuna sindhi keelel on palju rohkem konsonante ja vokaale kui araabia keelel, on selle kirjapanekuks loodud uusi tähti, kasutades tähe põhikujusid muutvaid diakriitilisi märke. Seega koosneb ortograafia 52 konsonandi grafeemist, 10 vokaalisümbolist ja hulgast diakriitikutest. Sindhi keelt kirjutatakse nagu araabia keeltki paremalt vasakule ning lühikesed vokaalid sõnades jäetakse kirjavormis välja. Lühikesed vokaalid pannakse kirja ainult diakriitikutena eelneva konsonandi peal (välja arvatud sõna alguses).[2]