Suur hüpe

Suur hüpe (ka teine viisaastakuplaan) oli Hiina Kommunistlik Partei (HKP) poolt Hiina Rahvavabariigis aastatel 1958–1962 läbi viidud majandus- ja sotsiaalkampaania. Esimees Mao Zedong algatas kampaania, et riik agraarühiskonnast rahvakommuunide abil võimalikult kiiresti sotsialistlikku süsteemi viia. Mao andis käsu viljapõldude arvu mitmekordistada ja tööstus maapiirkondadesse kolida. Ametnikud, kes kartsid parempoolsete vastast kampaaniat, täitsid Mao liialdusega välja öeldud määrad ning kogusid kokku ka fiktiivsed "ülejäägid", mille tõttu jäid paljud talunikud nälga. Kõrged ametnikud ei julenud majanduskriisist kõva häälega rääkida ning riigiametnikud süüdistasid näljas halba ilma ega teinud olukorra parandamiseks eriti midagi. Suur hüpe tõi endaga kaasa kümneid miljoneid surmasid, hinnangud ulatuvad 15-st 55 miljonini. Suur Hiina näljahäda oli maailma ajaloo ohvriterohkeim näljahäda.^{[1][2][3][4][5][6][7]}

Hiina maapiirkondade inimeste elu hakkas põhiliselt mõjutama järk-järgult toimunud põllumajanduse kollektiviseerimine. Erapõllumajandus keelustati ning rikkujaid karistati revolutsioonivastastena. Suur hüpe oli üks kahest perioodist aastatel 1953–1976, kui Hiina majandus langes. Ökonomist Dwight H. Perkins on väitnud, et suure hüppe ajal tõid hiiglaslikud investeeringud tootluses kaasa vaid minimaalseid kasve ning et suur hüpe oli väga kallis katastroof.^[8]

Aastal 1959 andis Mao riigi igapäevase juhtimise pragmaatiliste mõõdukate Liu Shaoqi ja Deng Xiaopingi kätte ning HKP hindas suure hüppe tagajärgi 1960 ja 1962 toimunud konverentsidel (eriti Seitsme tuhande kaadri konverentsil). Mao ei taganenud enda seisukohtadelt ning süüdistas suure hüppe ebaõnnestumises halba teostust ja "parempoolseid". Ta algatas aastal 1963 sotsialistliku hariduse liikumise ning aastal 1966 kultuurirevolutsiooni, et opositsiooni vaigistada ning võimu taas enda kätte koondada. Lisaks lagunesid aastal 1975 taifuun Nina tõttu kümned suure hüppe ajal Zhumadianis ehitatud tammid, mille tulemusel hukkus 1975. aasta Banqiao tammi lagunemises kümme kuni 240 tuhat inimest.^[9][10]