Bakteerien
 Tekst üüb Öömrang |
| Bakteerien | ||||
|---|---|---|---|---|
 Koleraa-Bakteerien (Vibrio cholerae). Bakteerien san miast 2-3 mikrometer lung an 0,5 mikrometer sjok. | ||||
| Süstemaatik | ||||
| ||||
| Wedenskapelk nööm | ||||
| Bacteria | ||||
A bakteerien (Bacteria) (Iantaal: bakteerium) san bütj a uurbakteerien an eukarioten ian faan jo trii domeenen uun a biologii, huar ales labenen uun iindiald woort.
Tu bakteerien an uurbakteerien sait am uk prokarioten. Di ferskeel tu eukariooten as, dat jo nään selkial haa.
Süstemaatik
Bakteerien wurd uun Stamer iindiald.
- Stam
- Famile
- Slach
- Acidobacteria
- Actinobacteria
- Aquificae
- Armatimonadetes
- Bacteroidetes
- Caldiserica
- Chlamydiae
- Chlorobi
- Chloroflexi
- Chrysiogenetes
- Cyanobacteria ("blä algen")
- Deferribacteres
- Deinococcus-Thermus
- Dictyoglomi
- Elusimicrobia
- Fibrobacteres
- Firmicutes
- Fusobacteria
- Gemmatimonadetes
- Ignavibacteriae
- Lentisphaerae
- Nitrospinae
- Nitrospirae
- Planctomycetes
- Proteobacteria
- Enterobacteriaceae
- Escherichia coli (-> EHEC)
- Yersinia pestis (-> pest)
- Vibrionaceae
- Vibrio cholerae (-> kolera)
- Rhodothermaeota
- Spirochaetes
- Synergistetis
- Tenericutes
- Thermodesulfobacteria
- Thermotogae
- Verrucomicrobia
Luke uk diar
Commonskategorii: Bakteerien – Saamlang faan bilen of filmer
Wikispecies hää en artiikel tu: Bakteerien Futnuuten
🔥 Top keywords: