1905

• 25. jaanuar (vkj 12. jaanuar) – Tallinnas vallandus tööliste streigiliikumine, mis oli ajendatud mõni päev varem toimunud verisest pühapäevast Peterburis^[1]. Eestis kestis streik mitu kuud ja laienes ka Tallinnast väljapoole^[1]. Streikijad esitasid algul majanduslikke, hiljem ka poliitilisi nõudmisi^[1].
• Ajendatud jaanuarikuu sündmustest, toimusid jaanuari lõpus esimesed mõisatööliste streigid ^[1].
• 25. jaanuar (ukj) – Viljandis asutati Liivimaa Ratsutajate Selts^[2].
• 31. jaanuar/13. veebruar – Max von Cube ja Arthur von Hunnius immatrikuleeriti Eestimaa rüütelkonda.

• 19. veebruar (vkj 6. veebruar) – Tartu ülikooli aulas peeti esimene protestimiiting^[3]. Ühtlasi lakkas ülikoolis kuni 1. septembrini õppetöö^[3].

• Märtsis ja aprillis tekkisid Tallinnas, Tartus, Võrus, Kuressaares ja ka mujal kooliõpilaste salaringid^[1].
• Aprillis toimusid politseiaktsioonid, kus arreteeriti revolutsionääre^[3].
• 29. aprill (vkj 16. aprill) – Jaan Tõnissoni ajalehes Postimees ilmus mõõdukaid reformiettepanekuid taotlev tüüpmärgukiri, mille eeskujul hakkasid vallad valitsusele saatma petitsioone^[3].

• 7. juuni (vkj 25. mai) – Peeter Speegi ajalehes Uudised ilmus väga radikaalne tüüpmärgukiri, kus pandi ette kukutada tsarism ja sotsialiseerida maa^[3].
• 20.–23. juuni (vkj 7.–10. juuni) – Tartus toimus II eesti põllutöökongress^[3].
• 28. juuni (vkj 15. juuni) – Eestis kuulutati välja 8. osaline mobilisatsioon, mille käigus värvati Võru- ja Saaremaalt sõjaväkke 670 meest^[3].

• 7. juuli (vkj 24. juuni) – Nõmmel toimus punaseid pooldavate tööliste miiting, kus osales 10 000 inimest^[3]

• Suvel asutati Tartus Jaan Thomsoni Poeglaste Kaubanduskool ja Hans Margensi Tütarlaste Kaubanduskool^[1].
• Suvel ilmus rühmituse "Noor-Eesti" I album, kus Gustav Suits esitas tuntud kreedo: "Olgem eestlased, aga saagem eurooplasteks!".
• Juulis-augustis moodustati Tartus Eesti Sotsiaaldemokraatlik Ühendus.
• 26. oktoober (vkj 13. oktoober) – Tallinnas toimus raudteetööliste streik
• 27. oktoober (vkj 14. oktoober) – Tallinnas algas esimene poliitiline üldstreik, mis levis ka teistesse Eesti linnadesse ja kestis 8. novembrini^[1].
• 29. oktoober (vkj 16. oktoober) – õhtul tulistas sõjavägi Tallinnas Uuele turule kogunenud miitingulisi^[1]. Tapetuid ja hiljem haavadesse surnuid oli 90, haavatuid 200^[1].
• 31. oktoober (vkj 18. oktoober) – Eestisse jõudis teade, et Nikolai II oli andnud välja nõndanimetatud oktoobrimanifesti, milles lubati kodanikuvabadusi ja valitavat Riigiduumat^[1].
• Novembris loodi Tallinnas esimesed ametiühingud^[3].

• 5. november (vkj 23. oktoober) – Tartus peeti nõupidamine eesti kodanluse ja Liivimaa aadli reformimeelse tiiva esindajate vahel ühishuvide väljaselgitamiseks manifestijärgses olukorras, kuid omavalitsusvõimu jagamises kompromissi ei leitud.
• 14. november (vkj 1. november) – liikluseks avati Keila–Haapsalu laiarööpmeline raudtee^[3].

• 9. detsember (vkj 26. november) – Tartus asutati Eesti Rahvameelne Eduerakond Jaan Tõnissoniga eesotsas^[1].
• 23. detsember (vkj 10. detsember) – Tallinnas ja Harjumaal kuulutati välja sõjaseisukord (mis kestis kuni 1908): algasid massilised vahistamised, keelati koosolekud, suleti ajalehed Teataja, Uus Aeg ja Eesti Postimees^[1].
• 24. detsember – Karistussalklased lasksid Koerus maha nn Vaali vabariigi idee algataja Hans Anton Schultzi.
• 25. detsember (vkj 12. detsember) – hommikul läks Tallinnast mitu salka relvastatud töölisi ja maatameest maapiirkondadesse, kus koos mõisatööliste ja talupoegadega hakati põletama ja rüüstama mõisaid^[3].
• 28. detsember^[küsitav] – õnnistati sisse Tõrva kirik.
• 29. detsember (vkj 16. detsember) – Tallinnas hakkas ilmuma Päevaleht^[1].

Jaanuar

Vaata ka: jaanuar 1905

• 22. jaanuar (9. jaanuar) – Vene sõdurid tapsid Peterburis Verisel pühapäeval 500 meeleavaldajat.
• 24. jaanuar (11. jaanuar) – Peterburis kehtestati keiser Nikolai II ukaasiga sõjaväeline diktatuur.
• 26. jaanuar – Pretoria lähedalt leiti maailma suurim teemant, 3106,75-karaadine Cullinan.

Veebruar

Vaata ka: veebruar 1905

• ...

Märts

• 27. märts – paavst Pius X protesteeris kiriku riigist lahutamise vastu Prantsusmaal.

Aprill

• 2. aprill – Alpides Šveitsi ja Itaalia vahel avati Simploni raudteetunnel.
• 27. aprill – Belgias Liège'is avati maailmanäitus.

Mai

• 13. mai – tantsijatar Mata Hari esimene ülesastumine Pariisis sai suure menu osaliseks.
• 27. mai – toimus Tsushima merelahing.

Juuni

• 3. juuni – Saksa keiser Wilhelm II soovitas Venemaa keisril Nikolai II-l Jaapaniga rahu sõlmida.
• 7. juuni – Norra Storting võttis vastu otsuse: "Liit rootslastega ühe kuninga valitsemise all on lõppenud."
• 7. juuni – Dresdenis asutati kunstirühmitus Die Brücke.
• 27. juuni (14. juuni) – algas ülestõus soomuslaeval Vürst Potjomkin.

Juuli

• ...

August

• 12. august – Suurbritannia ja Jaapan sõlmisid lepingu, mille järgi esimene tunnistas Jaapani õigust Koreale, Jaapan aga Suurbritannia õigust Indiale.
• 13. august – 368 200 Norra kodanikku (80% hääleõiguslikest kodanikest) hääletas selle poolt, et Norra lööb Rootsist lahku.
• 19. august – tsaar Nikolai II avaldas ukaasi põhiseaduse vastuvõtmise kohta. Oma manifestis teatas tsaar riigiduuma loomisest.
• 22. august – Poolas kehtestati üldstreigi tõttu sõjaseisukord.

September

• 5. september – Venemaa ja Jaapan kirjutasid alla rahulepingule, mille põhjal Venemaa loovutas Mandžuuria Hiinale, Jaapanile jäid Port Artur, Korea protektoraat ja Sahhalini lõunaosa.
• 15. september – hakkas tööle Slettnesi tuletorn – mandriala maailma kõige põhjapoolsem majakas.

Oktoober

• 20. oktoober – Venemaal algasid üldstreigid.

November

• 18. november – Norra kuningaks sai Haakon VII, kes valitses 1957. aastani.

Detsember

• 4. detsember – Soome senat tühistas viimaste aastate venestamisseadused, esmajärjekorras aga seaduse, mis kuulutas vene keele Soome riigikeeleks.
• 4. detsember / vkj 21. november – Peterburi eestlased asutasid Eesti Konstitutsioonilis-Demokraatliku Erakonna (esimees Peeter Hellat).^[4]

• 9. detsember – Dresdenis esietendus Richard Straussi ooper "Salome".

 Pikemalt artiklis Sündinud 1905

• 21. jaanuar – Christian Dior, prantsuse moekunstnik
• 3. veebruar – Paul Ariste, eesti keeleteadlane ja folklorist
• 27. veebruar – Osvald Käpp, eesti maadleja
• 17. märts – Juhan Vasar, eesti ajaloolane
• 20. märts – Raymond Bernard Cattell, ameerika ja briti psühholoog
• 21. juuni – Jean-Paul Sartre, prantsuse kirjanik
• 4. juuli – Lionel Trilling, USA kirjanik ja kirjanduskriitik
• 22. juuli – Marcel Deslauriers, kanada kabetaja
• 11. august – Ernst Jaakson, eesti diplomaat ja suursaadik
• 14. september – Reinier Cornelis Keller, hollandi kabetaja
• 15. september – Peeter Kraus, Eesti sõjaväelane
• 21. september – August Kirsimägi, eesti kirjanik
• 14. oktoober – Pentti Haanpää, soome kirjanik
• 15. oktoober – Henn Treial, Eesti poliitik
• 19. november – Tommy Dorsey, USA muusik

 Pikemalt artiklis Surnud 1905

• 13. veebruar – Konstantin Savitski, vene maalikunstnik ja pedagoog
• 24. märts – Jules Verne, prantsuse kirjanik
• 27. märts – Heranuš Aršakjan, armeenia luuletaja
• 9. aprill – krahv Reinhold Rehbinder, endine Eestimaa rüütelkonna peamees
• 30. juuni – Friedrich Ladegast, saksa oreliehitaja
• 25. september – Georg von Gloy, viimane Tallinna rae eesistuja

• füüsika – Philipp Eduard Anton von Lenard
• keemia – Johann Friedrich Wilhelm Adolf von Baeyer
• meditsiin – Robert Koch
• kirjandus – Henryk Sienkiewicz
• rahu – paruness Bertha Sophie Felicita von Suttner