FIFA
 | See artikkel räägib Rahvusvahelisest jalgpalliliidust; video- ja arvutimängude sarja kohta vaata artiklit FIFA (mängude seeria) |
FIFA (lühend prantsuskeelsest nimest Fédération internationale de football association 'Rahvusvaheline Jalgpalliassotsiatsioonide Föderatsioon'; eesti keeles Rahvusvaheline Jalgpalliliit, Rahvusvaheline Jalgpalliliitude Föderatsioon) on rahvusvaheline jalgpalliföderatsioon.
| Fédération internationale de football association | |
.svg){kind=logo} | |
 FIFA liikmesriikide kaart, värvid vastavalt alaliidule | |
| Lühend | FIFA |
|---|---|
| Asutatud | 21. mai 1904 |
| Tüüp | spordialaliitude föderatsioon |
| Peakorter | Zürich, Šveits |
| Tegevuspiirkond | ülemaailmne |
| Liikmed | 211 liiget |
| Ametlikud keeled | inglise prantsuse saksa hispaania |
| Peasekretär | Fatma Samoura |
| President | Gianni Infantino |
| Vanem asepresident | Salman Bin Ibrahim Al-Khalifa |
| Asepresidendid | Aleksander Čeferin David Gill Alejandro Dominguez Ahmad Ahmad Victor Montagliani Sándor Csányi |
| Peaorgan | Rahvusvaheline Olümpiakomitee Rahvusvaheline Jalgpalli Nõukogu |
| Töötajad | 103 |
| Veebileht | www |
FIFA peakorter asub Zürichis.
FIFA-l on 211 liiget.
2022. aasta 28. veebruaril teatasid FIFA ja UEFA Venemaa klubide ja rahvuskoondise osalemise peatamisest kõigil rahvusvahelistel võistlustel.[1]
Asutamine
FIFA asutati 21. mail 1904 FIFA esimesel kongressil Pariisis.
FIFA esimeseks presidendiks valiti 23. mail 1904 prantslane Robert Guérin ning asepresidentideks hollandlane Carl Anton Wilhelm Hirschman ja šveitslane Victor E. Schneider.
FIFA presidendid
- Robert Guérin (Prantsusmaa) 1904–1906
- Daniel Burley Woolfall (Inglismaa) 1906–1918
- Jules Rimet (Prantsusmaa) 1921–1954 (aupresident alates 21. juunist 1954)
- Rodolphe William Seeldrayers (Belgia) 1954–1955
- Arthur Drewry (Inglismaa) 1955–1961
- Sir Stanley Rous (Inglismaa) 1961–1974 (aupresident alates 11. juunist 1974)
- João Havelange (Brasiilia) 1974–1998 (aupresident alates 8. juunist 1998)
- Sepp Blatter (Šveits) alates 8. juunist 1998 kuni 2015. aasta II pooleni
- Gianni Infantino (Itaalia/Šveits) alates 26. veebruarist 2016
Jalgpalli maailmameistrivõistlused
Aastal 1905 Londonis toimunud FIFA II kongressil arutati esimest korda jalgpalli maailmameistrivõistluste korraldamist. Plaani kohaselt pidi esimene MM toimuma 1906. aastal Šveitsis. Kui jõudis kätte võistluste registreerumise viimane päev 13. august 1905, selgus, et ei ilmunud ühtegi sooviavaldust.
1924. aasta olümpiamängudel jalgpallis võidu saanud Uruguay esindus tegi avalduse, milles soovis korraldada MM-võistlused juba 1925. aastal. Kuigi FIFA ütles neile ära, ei laitnud maailmaorganisatsiooni esindajad mõtet ja asusid MM-finaalturniiri korraldamisega seotud probleeme lahendama.
15.–26. mail 1928 Amsterdamis toimunud FIFA kongressil võeti häältega 27:5 vastu otsus korraldada jalgpalli maailmameistrivõistlused esimest korda 1930. aastal ning seejärel iga nelja aasta tagant. Veel jäi lahtiseks korraldajamaa, kuid 17.–18. mail 1929 Barcelonas toimunud 18. kongressil anti see õigus Uruguayle.