Gregor Mendel

Gregor Johann Mendel (20. juuli 1822 Hynčice – 6. jaanuar 1884 Brno) oli Tšehhimaal elanud munk, keda sageli nimetatakse geneetika isaks.

Gregor Mendel
Sünniaeg	Gregor Johann Mendel 20. juuli 1822
Ristimise aeg	22. juuli 1822
Surmaaeg	6. jaanuar 1884 (61-aastaselt) Brno (Austria-Ungari)
Alma mater	Palacký ülikool Viini Ülikool
Amet	bioloog, geneetik, Mesinik, matemaatik, botaanik, katoliku preester, loodusteadlane
Koduleht	http://www.mendelweb.org/
[muuda Wikidatas]

Mendel sündis Austria-Ungaris Heinzendorfis (praegu Hynčice Tšehhis). Tema vanemad olid sakslased. Mendelil oli üks vanem ja üks noorem õde. Ta kasvas üles talus, mis oli Mendelite perele kuulunud juba 130 aastat.

Lapsepõlves töötas ta aednikuna, õppis mesindust ning hiljem õppis Olmützi (praegu Olomouc) Filosoofiainstituudis. 1843. aastal lahkus ta vanematekodust ja läks Brünni (praegu Brno) augustiini kloostrisse. Selle tähistamiseks võttis ta oma sünninime Johanni asemele uueks eesnimeks Gregor. Aastal 1851 saatis kloostri abt C. F. Napp ta kloostri kulul Viini ülikooli loodusteadusi õppima. Aastal 1853 naasis Mendel kloostrisse õpetajana, eelkõige loodusteaduste õpetajana, ja 1867 sai Nappi asemel uueks abtiks.

Nii ülikooli professorid kui ka kaasmungad õhutasid Mendelit uurima taimede muutlikkust. Ta alustas uurimistööd kloostri katseaias. Aastatel 1856–1863 kasvatas ja uuris Mendel umbes 28 000 hernetaime. Ta tegi katsetest kaks üldistust, mis hiljem said tuntuks Mendeli seadustena.

Mendel esines ettekandega "Versuche über Pflanzenhybriden" kahel Brünni Looduslooseltsi koosolekul 1865 ja avaldas selle 1866 selle seltsi toimetistes. Tema ideede tähtsust mõisteti alles 20. sajandi alguses. Aastal 1900 taasavastasid tema kirjutise lõpuks Hugo de Vries, Carl Correns ja Erich von Tschermak ning need aitasid mõista pärilikkust ja kujundada sünteetilist evolutsiooniteooriat.

Mendel suri 6. jaanuaril 1884 Brünnis (praegu Brno). Pärast tema surma põletas järgmine abt kõik Mendelist järele jäänud paberid.

Hiljem on tema katsetulemuste üle palju vaieldud. Nimekale statistikule Ronald Fisherile tundusid tema tulemused ebausutavatena. Katsete kordamine näitas siiski, et need on õiged.