Islom Karimov
Islom Abdugʻaniyevich Karimov (Ислом Абдуғаниевич Каримов; vene keeles Ислам Абдуганиевич Каримов; 30. jaanuar 1938 Samarkand – 2. september 2016[1] Taškent) oli Usbekistani poliitik, Usbekistani esimene president aastatel 1991–2016.
Elulugu
Islom Karimov kasvas üles lastekodus. Tema isa oli usbekk, ema tadžikk.
Ta õppis Taškendis masinaehitust ja majandust. Aastatel 1983–1986 oli ta Usbeki NSV rahandusminister. 1989. aastal sai ta Usbekistani Kommunistliku Partei Keskkomitee esimeseks sekretäriks. Aastatel 1990–1991 oli ta Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei Keskkomitee ja Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei Keskkomitee Poliitbüroo liige.
Karimov oli abielus, tal on kaks tütart. Vanema tütre Gulnora Karimova määras Karimov 2008. aasta detsembris Usbekistani alaliseks esindajaks ÜRO Euroopa peakorteris ja muudes Genfis paiknevates rahvusvahelistes organisatsioonides. 2010. aasta jaanuaris nimetati Gulnara Karimova Usbekistani suursaadikuks Hispaanias. Hiljem sattus vanem tütar väidetavalt ebasoosingusse ja istub BBC andmetel koduarestis.[2] Lõpetanud Taškendi Riikliku Majandusülikooli magistrikraadi.[3]
Noorem tütar Lola Karimova-Tillayeva nimetati 2008. aastal Usbekistani esindajaks UNESCO-s.
Haigestumine ja surm
28. augustil 2016 teatas Usbekistani ministrite kabinet, et 78-aastane Islom Karimov on haiglas statsionaarsel ravil.[4] Esmaspäeval, 29. augustil 2016 kinnitas Twitteris tema noorem tütar Lola Karimova-Tillayeva: "Minu isa paigutati pärast ajuverejooksu laupäeva hommikul haiglasse ning saab praegu ravi intensiivraviosakonnas."[5] 2. septembril 2016 teatati Karimovi tervise järsust halvenemisest.[6][7][8][9] Reutersi teatel kinnitasid kolm diplomaatilist allikat, et Karimov on surnud ja et ta suri ajurabandusse.[1] 2. septembri hommikul katkestasid riiklikud telekanalid meelelahutusliku sisuga saated[10] ja edastasid peamiselt leinameloodiaid.[11] Türgi teatas Karimovi surmast ja BBC-s edastati, et Samarkandis käivad ettevalmistused matusteks.[12] Karimov maeti laupäeval, 3. septembril Samarkandis, riigis kuulutati välja kolmepäevane lein.[11][13][14]
Kriitika
Karimovit on rahvusvaheliselt korduvalt kritiseeritud inimõiguste rikkumise ja ajakirjandusvabaduse ahistamise, korruptsiooni ning valimistulemuste võltsimise eest. Endine Briti suursaadik Usbekistanis Craig Murray esitab oma memuaarides väiteid sellest, kuidas Usbekistani võimud inimesi surnuks keedavad. ÜRO raportid on nimetanud piinamist Usbekistanis institutsionaliseerituks, süstemaatiliseks ja pidurdamatuks.
Usbekistani seaduste kohaselt ei saanud Karimovi üle pärast ametist lahkumist kohut mõista.[15]
Vaata ka
Viited
Välislingid
- "Karimov kandideerib Usbekistanis kolmandaks presidendiajaks", Eesti Päevaleht, 23. detsember 2007
- "Karimov valiti kolmandat korda Usbekistani presidendiks", Eesti Päevaleht, 24. detsember 2007
- Laura Secorun Palet. Türann, kelle meele järgi ihkavad olla kõik, OZY Media, 12. aprill 2015 (inglise keeles)
- Obituary: Uzbekistan President Islam Karimov [Nekroloog: Usbekistani president Islom Karimov], BBC, 2. september 2016 (inglise keeles)
- Juhan Mellik. Karimovi tee arbuusivargast hirmuvalitsejaks, Postimees, 3. september 2016
| Eelnev Rafik Nishanov | Usbekistani Kommunistliku Partei KK I sekretär 1989–1991 | Järgnev puudub? |
| Eelnev Shukurulla Mirsaidov | Usbeki NSV / Usbekistani peaminister kuni 1990–1992 | Järgnev Abdulxashim Mutalov |
| Eelnev puudub | Usbeki NSV president kuni 1990–1991 | Järgnev puudub |
| Eelnev puudub | Usbekistani president 1991–2016 | Järgnev Nig‘matilla Yo‘ldoshev (kohusetäitja) |