Janet Yellen
Janet Louise Yellen (sündinud 13. augustil 1946 Brooklynis New Yorgis) on juudi päritolu Ameerika Ühendriikide majandusteadlane, alates 2021 Ameerika Ühendriikide rahandusminister. 2014–2018 oli ta Föderaalreservi juhatuse esimees ja enne seda 2010–2014 Föderaalreservi juhatuse aseesimees. 2020. aasta novembris nimetas Ühendriikide presidendiks valitud Joe Biden ta oma tulevase valitsuse rahandusministri kandidaadiks.[1]
| Janet Yellen | |
|---|---|
 | |
| Ameerika Ühendriikide rahandusminister | |
| Ametis | |
| Ametisse asumise aeg 26. jaanuar 2021 | |
| Eelnev | Steven Mnuchin |
| Föderaalreservi juhatuse esimees | |
| Ametiaeg 3. veebruar 2014 – 3. veebruar 2018 | |
| Eelnev | Ben Bernanke |
| Järgnev | Jerome Powell |
| Isikuandmed | |
| Sünninimi | Janet Louise Yellen |
| Sünniaeg | 13. august 1946 Brooklyn, New York, Ameerika Ühendriigid |
| Erakond | Demokraatlik Partei |
| Abikaasa | George Akerlof (1978) |
| Lapsed | 1 |
| Elukoht | San Francisco, California, Ameerika Ühendriigid |
| Alma mater | Browni Ülikool (AB) Yale'i Ülikool (MA, PhD) |
Varem on Yellen olnud majandusprofessor, San Francisco Föderaalse Reservpanga president ja tegevdirektor ja president Clintoni majandusnõunike komisjoni juht. Yellen vannutati Föderaalreservi juhi kohale 3. veebruaril 2014. Ta on esimene naine, kes sellel ametikohal töötas.[2]
Varasem elu ja haridus
Yellen õppis Browni Ülikooli Pembroke College'is majandust ja lõpetas ülikooli 1967. aastal summa cum laude. 1971 sai ta Yale'i Ülikoolist doktorikraadi. Doktoritöö "Employment, output and capital accumulation in an open economy: a disequilibrium approach" juhendajad olid James Tobin ja Joseph Stiglitz.[3]Yellen on abielus Nobeli majandusauhinna laureaadi George Akerlofiga.[4] Yelleni poeg Robert Akerlof õpetab majandust Warwicki Ülikoolis.[5]
Karjäär
1971–76 töötas Yellen Harvardis dotsendina ja 1977–79 Föderaalreservi juhatuse juures majandusteadlasena.[6] Alates 1980. aastast tegeles Yellen California Ülikooli Berkeleys asuvas Haasi Ärikoolis (Haas School of Business) uurimistööga ja õpetas makromajandust jõudes seal emeriitprofessori staatusesse. Kahel korral on talle antud kooli silmapaistva õpetamistegevuse auhind. Ta on õpetanud ka Harvardi Ülikoolis ja Londoni Majanduskoolis.
1994–1997 oli Yellen Föderaalreservi juhatuse liige, 1997–1999 töötas ta Clintoni majandusnõunike komisjonis.[7]
2004–2010 töötas Yellen San Francisco Föderaalse Reservpanga presidendi ja tegevdirektorina. 2004 rääkis ta avalikult oma murest kinnisvarahindade buumi potentsiaalselt negatiivsete tagajärgede pärast, kuid ei võtnud midagi ette, et San Francisco Föderaalpank riigi suurima laenuandja "üha valimatumat laenamist" kontrolliks.[8] San Franciscos 2005. aastal peetud kõnes vaidles Yellen vastu vajadusele kinnisvarahindade mullist õhku välja lasta ja ennustas, et kinnisvarahindade mull "võib olla nii suur, et tundub korraliku põntsuna, kuid majandus suudab šoki alla neelata".[9] Hiljem on ta öelnud, et uskus, et majandus saab kinnisvarahindade kokkukukkumisest üle nagu oli saanud üle 2000. aasta IT- ja tehnikamulli lõhkemisest. [10]
2009 oli ta Föderaalse Avatud Turu Komitee (Federal Open Market Committee, FOMC) hääleõiguslik liige.
28. aprillil 2010 esitas Obama Yelleni kandideerima Föderaalreservi juhatuse aseesimeheks. 4. oktoobril 2010 vannutati Yellen ametisse. Samuti algas Yelleni 14-aastane ametiaeg Föderaalreservi nõukogus.[11]
9. oktoobril 2013 esitati Yelleni kandidatuur Föderaalreservi juhi kohale. Ametisse sobivust katsunud istungil 14. novembril 2013 kaitses Yellen üle kolme triljoni dollarilist ja pidevalt kasvavat fiskaalstiimulit, mida Föderaalpank on USA majandusse süstinud.[12] Samuti ütles Yellen, et kui majandus töötab jälle tavapäraselt, pöördub ka USA rahanduspoliitika tagasi traditsioonilisema rahanduspoliitika juurde. [13] 6. jaanuaril 2013 kinnitati Yellen Föderaalreservi juhatuse esimeheks ja ta astus ametisse 3. veebruaril.
Filosoofia
Paljud Wall Streetil tegutsejad peavad Yellenit "tuviks" (muretseb pigem töökohtade loomise kui inflatsiooni pärast) ja seega usutakse, et on vähem tõenäoline, et Yellen pooldaks järske intressitõuse võrreldes näiteks "kulliks" peetava endise St. Louise Föderaalpanga juhi William Poole'iga.[14] Samas on neid, kes ennustavad, et Yellen võib käituda ka kullina, kui majandustingimused seda nõuavad.
Yellen on keinsiaan ja ta usub Phillipsi kõvera tänapäevast versiooni. Phillipsi kõvera esialgne, 1970. aastate eelne versioon väitis, et töötuse ja inflatsiooni vahel on lihtne pöördvõrdeline suhe. Tänapäevase versiooni kohaselt võib suurenenud inflatsioon töötust ajutiselt vähendada, kuid ei suuda seda teha jäädavalt. [15]
1995. aastal ütles Yellen ühel FOMC istungil, et inflatsiooni ajutine tõusta laskmine võib olla "tark ja humaanne poliitika", kui see suurendab toodangut. Samal istungil väitis ta, et üks protsendipunkt inflatsiooni vähendamist on võrdne 4,4 protsendi SKT vähenemisega.[16]