Märts 2020
Märts 2020, kroonika.
2020. aasta märts algas pühapäeval ja lõppes 31 ööpäeva hiljem teisipäeval.
1. märts
- 2019.–2020. aasta koroonapandeemia:
- Armeenia, Dominikaani Vabariik ja Šotimaa teatasid esimestest koroona- (COVID-19) juhtudest. Dominikaani Vabariigis ei olnud tegemist kohaliku elaniku, vaid riiki saabunud Itaalia turistiga.[1][2][3]
- Iisraeli rahvuslik lennufirma El Al teatas, et kaalub koroona levikust tingitud rahalise kahju tõttu ligi 1000 töötaja koondamist. Vastavalt Iisraeli valitsuse korraldusele pidi lennufirma tühistama lennud viiruse aktiivse levikuga riikidesse, samuti ei ole neid piirkondi külastanud inimestel lubatud Iisraeli territooriumile siseneda.[4]
- Lõuna-Korea pealinna Seouli linnavalitsus pöördus prokuratuuri poole taotlusega esitada süüdistus Shincheonji Jeesuse Kiriku asutajale Lee Man-heele ja veel kiriku 11 juhile, kuna kiriku ülerahvastatud teenistused, mida pole seni ära jäetud, on olulisel määral kaasa aidanud koroona levikule riigis.[5]
- 2020. aasta Ameerika Ühendriikide presidendivalimised: Ameerika Ühendriikides teatas Demokraatliku Partei presidendikandidaadiks pürginud Pete Buttigieg, et lõpetab oma valimiskampaania. Buttigieg on esimene avalikult homoseksuaalne poliitik, kes on Ameerika Ühendriikide presidendiks kandideerinud.[6]
- Guinea-Bissau parlamendi poolt kaks päeva varem ajutiseks riigipeaks valitud parlamendi esimees Cipriano Cassamá taandus riigipea ametist.[7]
- Iraagi peaministrikandidaadiks esitatud Muhammad Tawfiq Allawi taandas oma kandidatuuri.[7]
- Malaisia peaministrina astus ametisse Muhyiddin Yassin.
- Süüria kodusõda: Türgi õhujõudude F-16 hävitajad tulistasid alla kaks Süüria õhujõudude hävituslennukit Suhhoi Su-24.[8]
- Tadžikistanis toimusid parlamendi alamkoja valimised. Valimistel saavutas absoluutse enamuse Rahvademokraatlik Partei, mis kogus 50,4% häältest ja sai 47 kohta 63-liikmelises parlamendis. Valimisaktiivsus on 86,1%.[7]
- Uruguay presidendina astus ametisse Luis Alberto Lacalle Pou.[7]
- Eestis lõpetas töö politsei lühinumber 110. Kõigi operatiivteenistuste ühise kontaktnumbrina jäi kasutusele lühinumber 112.[9]
- Eesti suursaadik Jordaanias Miko Haljas andis Jordaania pealinnas Ammanis kuningas ‘Abd Allāh II üle oma volikirja.[10]
2. märts
- 2019.–2020. aasta koroonapandeemia:
- Leedu parlament otsustas vastavalt tervishoiuministri soovitusele ära jätta kõik parlamendihoones toimuvad üritused, sealhulgas ka 11. märtsiks kavandatud 30. taasiseseisvumispäeva tähistamise.[11]
- Ameerika Ühendriikides tabas Tennessee osariiki kahepäevane tornaadode laine. Kokku tabas osariiki 11 tornaadot, milles hukkus 25 inimest. Osariigi võimud kuulutasid välja eriolukorra.[12]
- Guinea-Bissau peaminister Nuno Gomes Nabiam tegi teatavaks oma uue valitsuse koosseisu, mis samal päeval ametisse vannutati. Välisministriks sai Suzi Barbosa, kaitseministriks Sandji Fati, siseministriks Botche Candé ja rahandusministriks João Aladje Mamadu Fadia.[7]
- Guyanas toimusid parlamendivalimised, mille võitis president David Grangeri juhitud valimisliit Rahvusliku Ühtsuse Partnerlus – Liit Muutuste Toetuseks. Valimisliit kogus 49,9% häältest ja sai 65-liikmelises parlamendis 33 kohta. Valimisaktiivsus oli 72,6%.[7]
- Haiti president Jovenel Moïse nimetas peaministrikandidaadiks Joseph Joute'i.[7]
- Iisraelis toimusid parlamendivalimised. Senise peaministri Binyamin Netanyahu erakond Likud sai 29,5% häältest ja 36 kohta 120-liikmelises parlamendis Knessetis; suurim opositsioonijõud Sinine ja Valge sai 26,6% häältest ja 33 kohta parlamendis. Valimisaktiivsus oli 71,3%.[7]
- Soomes teatati, et energiafirma Fortum juhatuse esimees Pekka Lundmark lahkub ametist ja alustab 1. septembrist tööd ettevõtte Nokia tegevjuhina.[13]
- Eesti president Kersti Kaljulaid alustas kolmepäevast ametlikku visiiti Ameerika Ühendriikide pealinnas Washingtonis, kus ta kohtub Rahvusvahelise Valuutafondi juhi Kristalina Georgievaga ning mitme president Donald Trumpi administratsiooni liikmega, teiste seas ka presidendi nõuniku ja väimehe Jared Kushneri ja justiitsministri William Barriga.[14]
3. märts
- 2019.–2020. aasta koroonapandeemia:
- 2020. aasta Ameerika Ühendriikide presidendivalimised: Ameerika Ühendriikides leidis aset nn superteisipäev, kus parteide eelvalimised toimusid samal ajal 14 osariigis ja ühel territooriumil. Demokraatliku Partei presidendikandidaadiks pürgijatest saatis suurim edu endist asepresidenti Joe Bidenit, kes võitis eelvalimised kokku üheksas osariigis; tema peamine rivaal senaator Bernie Sanders osutus võidukaks neljas osariigis.[20]
- Austraalia teadeteagentuur Australian Associated Press teatas, et lõpetab juunis 2020 tegevuse. Ettevõte on tegutsenud kokku 85 aastat, tegevuse lõpetamise põhjustena toodi välja tellimuste oluline vähenemine ja tasuta uudiste levik internetis.[21]
- Prantsusmaa pealinnas Pariisis ja teistes suuremates linnades avaldasid tuhanded inimesed meelt president Emmanuel Macroni pensionireformi vastu, mida parlament samal päeval arutama hakkas. Parlamendi alamkojas toimus seoses seaduseelnõu aruteludega kaks umbusaldushääletust peaminister Édouard Philippe'i valitsuse suhtes, millest mõlemad peaminister võitis.[22]
- Sloveenia parlament kinnitas häältega 52:31 peaministriks Janez Janša, kes samal päeval ka ametisse astus.[7]
- Süüria kodusõda: Süürias toimunud sõjategevuses Süüria valitsusvägede ja Türgi vägede vahel hukkus vähemalt neli Tügi sõdurit, Süüria poolel hukkunute arv on teadmata.[23] Samal ajal korraldasid Süüria ja Venemaa õhuväed opositsiooni ja Türgi vägede kontrolli all olevale territooriumile 108 õhurünnakut.[24]
- Eesti kaitseminister Jüri Luik kohtus Washingtonis Ameerika Ühendriikide kaitseministri Mark Esperiga. Kohtumisel arutati Balti regiooni julgeolekut, olukorda Afganistanis ja Ameerika Ühendriikide eestvedamisel korraldatava ulatusliku sõjaväeõppuse Defender-Europe 2020 läbiviimisega seotud küsimusi.[25]
4. märts
- 2019.–2020. aasta koroonapandeemia:
- Iisrael kehtestas seoses koroona (COVID-19) leviku ohuga kahenädalase karantiini kõigile Prantsusmaalt, Saksamaalt, Austriast, Šveitsist ja Hispaaniast riiki saabuvatele inimestele. Juba varem oli karantiin kehtestatud Itaaliast ja mitmest Aasia riigist saabuvatele reisijatele.[26]
- Itaalia võimud sulgesid seoses koroona levikuga kuni 15. märtsini kõik koolid ja kõrgkoolid. Samal päeval teatati, et viirushaiguse tüsistustesse on Itaalias surnud juba 107 inimest, esimest korda teatati ka surmajuhtumist riigi lõunaosas.[27]
- Sloveenia ja Ungari teatasid esimestest koroonajuhtudest.[28][29]
- Eestis diagnoositi kolmandal inimesel koroona.[30]
- 2020. aasta Ameerika Ühendriikide presidendivalimised: Ameerika Ühendriikides teatas ettevõtja ja endine New Yorgi linnapea Michael Bloomberg, et loobub pürgimast Demokraatliku Partei presidendikandidaadiks ning kutsus oma poolehoidjaid üles toetama demokraatide presidendikandidaadina endist asepresidenti Joe Bidenit.[31]
- Ameerika Ühendriikide õhujõud korraldasid Afganistanis Helmandi provintsis õhurünnaku islamistliku äärmusliikumise Ţālebān võitlejatele. Tegemist oli esimese rünnakuga pärast rahulepingu allkirjastamist Ameerika Ühendriikide ja Ţālebāni vahel. Rünnak oli vastus Ţālebāni võitlejate poolt eelmisel päeval korraldatud arvukatele rünnakutele Afganistani armee ja politsei kontrollpunktide vastu.[32]
- Haitis astus ametisse peaminister Joseph Joute'i valitsus, kus välisministriks sai Claude Joseph, kaitseministriks Jean Dorneval, siseministriks Audain Bernael ja rahandusministriks Michel Patrick Boisvert.[7]
- Prantsusmaa parlamendi alamkoda võttis päeva esimestel tundidel vastu palju rahulolematust tekitanud pensionireformi seaduse ja saatis selle heakskiitmiseks edasi parlamendi ülemkojale.[22]
- Saksamaal vaalis Tüüringi liidumaa parlament kolmandas hääletusvoorus häältega 42:23 liidumaa peaministriks Bodo Ramelowi.[7]
- Slovakkia president Zuzana Čaputová tegi Igor Matovičile ülesandeks alustada kõnelusi uue valitsuse moodustamiseks.[7]
- Süüria kodusõda: Süürias Idlibi provintsi idaosas toimunud kokkupõrgetes Süüria valitsus- ja opositsiooniliste vägede vahel, samuti Türgi ja Venemaa õhurünnakutes hukkus päeva jooksul vähemalt 21 Süüria valitsusvägede sõdurit ja vähemalt 28 opositsioonijõudude võitlejat.[33]
- Ukrainas esitas tagasiastumispalve peaminister Oleksi Gontšaruk.[34] Samal päeval valis parlament häältega 291:59 peaministriks senise asepeaministri Denõss Šmõgali, kes samal päeval koos oma uue valitsusega ka ametisse astus. Välisministriks sai Dmõtro Kuleba, kaitseministriks Andri Taran ja rahandusministriks Igor Umanski, siseministrina jätkas Arsen Avakov.[7]
- Eestis Tallinnas astus ametist tagasi Lasnamäe linnaosa vanem Andres Vään, kelle tagasiastumine jõustus samast päevast. Linnaosa vanema kohusetäitjaks sai 5. märtsil linnaosa vanema asetäitja Jelena Kalbina, ühtlasi teatas linnapea Mihhail Kõlvart, et esitab Lasnamäe linnaosa vanema kandidaadiks senise Kesklinna linnaosa vanema Vladimir Sveti.[35]
5. märts
- 2019.–2020. aasta koroonapandeemia:
- Iraagi tervishoiuministeerium teatas kahest esimesest koroonaga seotud surmajuhtumist.[36]
- Iraan peatas koroona leviku tõttu tähtajatult parlamendi töö, kuna 8% parlamendi liikmetest oli juba uue koroonaviirusega nakatunud. Sama päeval suri koroona tüsistustesse tuntud Iraani diplomaat, välisministri nõunik Hossein Sheikholeslam.[37]
- Itaalia võimud lükkasid seoses koroona levikuga määramata ajaks edasi 29. märtsiks kavandatud referendumi põhiseaduse muutmiseks.[38]
- Suurbritannia lennufirma Flybe peatas kõik lennud ja kuulutas välja moratooriumi. Ettevõtte tegevjuht Mark Anderson teatas, et niigi majandusraskustes vaevelnud firma ei suutnud toime tulla koroona levikust tingitud täiendava kahjumiga lendude opereerimisel.[39]
- 2020. aasta Ameerika Ühendriikide presidendivalimised: Ameerika Ühendriikides teatas Demokraatliku Partei presidendikandidaadiks pürginud Elizabeth Warren oma valimiskampaania lõpetamisest.[40]
- Belize parlamendis kukkus läbi umbusaldushääletus peaminister Dean Barrow' valitsuse vastu. Umbusaldamist toetas 11, selle vastu oli 18 parlamendiliiget.[7]
- Egiptus avas pärast 14 aastat kestnud restaureerimistöid külastajatele Džoseri püramiidi, mis on vanim Egiptuse püramiididest ja ühtlasi vanim selles suurusjärgus kiviehitis kogu maailmas.[41]
- Horvaatia pealinnas Zagrebis algas Euroopa Liidu liikmesriikide välisministrite mitteametlik kahepäevane kohtumine, millel osales ka Eesti välisminister Urmas Reinsalu.[42]
- Süüria kodusõda:
- Iisraeli õhuväed korraldasid õhurünnaku kahele Süüria valitsusvägede kontrolli all olevale lennuväljale Homsi provintsis.[43]
- Venemaa õhuväed korraldasid õhurünnaku kahele põgenikelaagrile Idlibi provintsis. Hukkus vähemalt 25 tsiviilisikut, veel üle 20 sai vigastada, neist paljud raskelt.[44]
- Moskvas kohtusid Venemaa president Vladimir Putin ja Türgi president Recep Tayyip Erdoğan, et leppida kokku vaherahu kehtestamises Süüria Idlibi provintsis.[45] Pärast kuuetunnist kohtumist teatasid presidendid, et vaherahu hakkab kehtima 6. märtsi keskööst.[46]
- Türgi saatis piirile Kreekaga 1000 politsei eriüksuslast, et takistada Kreekat tagasi saatmast kahe piiri vahelisse puhvertsooni kogunenud põgenikke. Pärast seda, kui Türgi võimud lõpetasid riiki saabunud sõjapõgenike ja muude emigrantide edasiliikumise takistamise, on üle Kreeka piiri püüdnud pääseda üle 35 000 kolmandatest riikidest pärit inimese.[47]
- Eestis kinnitas Tallinna linnavolikogu häältega 47:15 volikogu uueks aseesimeheks Eesti Keskerakonda kuuluva Helve Särgava.[48]
- Eestisse saabus kahepäevasele ametlikule visiidile Taani kaitsejõudude juhataja kindral Bjørn Bisserup.[49]
- Eesti kergejõustikutreener Jaanus Kriisk taandas oma kandidatuuri Eesti Olümpiakomitee presidendi ametikohale. Pärast Kriisa taandumist jäid presidendiks kandideerima senine president Urmas Sõõrumaa ja senine asepresident Tõnu Tõniste.[50]
6. märts
- 2019.–2020. aasta koroonapandeemia:
- Bhutan ja Serbia teatasid esimestest riigis avastatud koroonajuhtudest. Bhutan sulges kohe kaheks nädalaks riigi väliskülalistele.[51][52]
- Vatikan teatas esimesest riigis avastatud koroonajuhtumist.[53]
- Eestis kasvas koroonadiagnoosi saanud inimeste arv kümneni. Kõik viirusega nakatumised on seni toimunud välismaal, neist enamik Põhja-Itaalias.[54] Kuna üks nakatunu oli kooliõpilane, kelle vanemad olid eiranud enesekarantiini soovitust ja ta vaatamata haigusnähtudele kooli saatnud, peatati kaheks nädalaks ka õppetöö Tallinna Kristiine Gümnaasiumis.[55]
- Afganistani pealinna Kabuli lääneosas šiiidi poliitiku ‘Abd al-‘Alī Mazārī tapmise 25. aastapäeva üritusel toimunud rünnakus hukkus esialgsetel andmetel vähemalt 27 ja sai vigastada veel 29 inimest.[56] Hiljem kasvas hukkunute arv 32 ja vigastatute arv 81 inimeseni.[57]
- Ameerika Ühendriikides New Yorgis toimus Eesti organiseerimisel ÜRO Julgeolekunõukogu mitteametlik kohtumine, mida juhatas välisministeeriumi asekantsler Paul Teesalu ja mis keskendus inimõiguste olukorrale Venemaa okupeeritud Krimmis.[42]
- Panamas nimetati uueks siseministriks Janaina Tewaney Mencomo.[7]
- Sloveenia peaminister Janez Janša tegi teatavaks oma valitsuse koosseisu. Välisministriks sai Anže Logar, kaitseministriks Matej Tonin, siseministriks Aleš Hojs ja rahandusministriks Andrej Šircelj.[7]
- Tuneesia pealinnas Tunises korraldati rünnak Ameerika Ühendriikide saatkonnale. Kaks mootorratastel enesetaputerroristi õhkisid ennast saatkonna värava ees, hukkus saatkonda valvanud Tuneesia politseinik ja mitu läheduses viibinud inimest sai vigastada.[58]
- Eestis kinnitas Tallinna Tehnikaülikooli senine rektor Jaak Aaviksoo, et kandideerib mais toimuvatel valimistel ametisse tagasi.[59]
- Eesti Meediaettevõtete Liit jagas ajakirjanikele tunnustust 2019. aasta eest. Aasta ajakirjanikuks valiti Erik Gamzejev ajalehest Põhjarannik, elutöö preemia sai Raimu Hanson ja noore ajakirjaniku preemia Pille Ivask ajalehest Äripäev.[60]
7. märts
- 2019.–2020. aasta koroonapandeemia:
- Bulgaaria, Maldiivid, Malta, Moldova ja Paraguay teatasid esimestest koroonajuhtudest.[61][62][63][64][65]
- Hiinas Quanzhou linnas varises kokku hotell, mida kasutati karantiini pandud koroonapatsientide majutamiseks. Varemete alla jäi lõksu umbes 70 inimest, kelle päästmist alustati kohe.[66]
- Itaalia valitsusse kuuluva Demokraatliku Partei sekretär ja Lazio maakonna president Nicola Zingaretti teatas, et tal on diagnoositud koroona.[67]
- Ameerika Ühendriikide president Donald Trump nimetas oma uueks kantseleiülemaks vabariiklasest Esindajatekoja liikme Mark Meadowsi.[68]
- Liibanoni valitsus teatas, et ei suuda tagasi maksta märtsis 2020 tagasimaksmisele kuuluvaid laene summas 1,2 miljardit eurot ning püüab jõuda võlausaldajatega kokkuleppele oma võlgade restruktureerimises. Tegemist on esimese korraga Liibanoni ajaloos, kui riik on ennast maksejõuetuks kuulutanud. Riigi võlakoormus moodustab juba 170% sisemajanduse kogutoodangust.[69]
- Saudi Araabiast jõudsid lääne ajakirjandusse teated kolme kuninglikku perekonda kuuluva printsi vahistamisest, keda kahtlustatakse riigipöördekatse ettevalmistamises. Lääne ajakirjanduse hinnangul võis tegemist olla ka kroonprints Muḩammad ibn Salmāni järjekordse sammuga oma poliitiliste rivaalide kõrvaldamiseks.[70]
8. märts
- 2019.–2020. aasta koroonapandeemia:
- Itaalia peaminister Giuseppe Conte kehtestas varahommikul kogu Lombardia maakonnale ja 14 sellega piirnevale provintsile koroona kiire leviku tõttu karantiini. Nendel aladel kehtestati kuni 3. aprillini üleüldine liikumiskeeld. Ühtlasi sulges valitsus kogu riigis koolid, kinod, teatrid, ööklubid, kasiinod ja veel mitmesugused avalikud asutused.[71] Samal ajal kasvas plahvatuslikult haiguse tüsistustesse surnud inimeste arv, surnuid lisandus ööpäevaga 133 ja nende koguarv tõusis Itaalias 366 inimeseni.[72]
- 2020. aasta Ameerika Ühendriikide presidendivalimised: Demokraatliku Partei presidendikandidaadiks pürginud California senaator Kamala Harris kutsus oma pooldajaid üles toetama Demokraatliku Partei presidendikandidaadina endist asepresidenti Joe Bidenit. Samal päeval teatas tuntud kodanikuõiguste aktivist Jesse Jackson oma toetusest Bideni peamisele rivaalile senaator Bernie Sandersile.[73][74]
9. märts
- 2019.–2020. aasta koroonapandeemia:
- Albaania teatas esimestest koroonajuhtudest. Valitsus sulges samal päeval ka kaheks nädalaks koolid ning peatas lennu- ja laevaühenduse Itaaliaga.[75]
- Iisraeli valitsus kehtestas kahenädalase karantiini kõigile välisriikidest Iisraeli saabuvatele inimestele. Välisriikide kodanikele hakkab otsus kehtima alates 11. märtsist, riiki lubatakse siseneda vaid neil välismaalastel, kes suudavad tõestada, et neil on Iisraelis võimalus ennast kaheks nädalaks isoleerida. Valitsuse otsusega on karantiininõude esialgne kethtivus kaks nädalat, pärast seda teeb valitsus olukorda hinnates uue otsuse selle tühistamise või pikendamise kohta.[76]
- Iraani riiklik uudisteagentuur IRNA teatas, et vähemalt 27 inimest on surnud riigis metanoolimürgitusse. Riigis, kus alkoholi tarbimine on täielikult keelatud ja alkoholi on võimalik hankida vaid ebaseaduslikke kanaleid kasutades, olid levima hakanud kuulujutud, et kange alkoholi abil on võimalik koroonast terveneda.[77]
- Itaalia valitsus otsustas eelmisel päeval Põhja-Itaalias välja kuulutatud karantiini laiendada üle kogu riigi, otsus hakkas kehtima järgmisest päevast ehk 10. märtsist.[78]
- Küpros teatas esimestest koroonajuhtudest. Üks haigestunutest oli äsja välismaalt tagasi pöördunud arst, kes oli kohe naasnud tööle ja seetõttu puutunud kokku mitmete patsientidega.[79]
- Must esmaspäev: maailma tooraine- ja aktsiaturgudel toimus koroona leviku kaasmõjuna tugev hinnalangus. Ameerika Ühendriikide autoriteetseim börsiindeks Dow Jones tegi läbi oma ajaloo suurima ühepäevase languse, langedes 1800 punkti võrra.[80] Päeva lõpuks olid Ameerika Ühendriikide peamised börsiindeksid langenud 7%, Suurbritannia börsiindeksid isegi 8%. Tegemist oli suurima langusega pärast 2008. aasta suurt majandussurutist.[81]
- Prantsusmaa kultuuriministeerium teatas, et kultuuriminister Franck Riester on haigestunud koroonasse.[82]
- Saksamaa võimud kinnitasid kahe esimese inimese surma koroona tüsistustesse, mõlemad olid Nordrhein-Westfaleni liidumaa elanikud.[83]
- Saudi Araabia sulges tähtajatult kõik haridusasutused.[84]
- Afganistanis vannutati teiseks ametiajaks presidendiks Ashraf Ghanī. Tema vastaskandidaat ‘Abdullāh ‘Abdullāh, kes on keeldunud presidendivalimiste tulemusi tunnistamast, korraldas samal päeval paralleelse ametisseastumise tseremoonia ja kuulutas ennast samuti presidendiks.[7]
- Ameerika Ühendriigid alustasid oma vägede väljaviimist Afganistanist, mida näeb ette Ameerika Ühendriikide ja äärmusliku islamiliikumise Ţālebān vahel sõlmitud rahuleping.[85]
- Belgias Brüsselis kohtusid Euroopa Ülemkogu liikmed Türgi presidendi Recep Tayyip Erdoğaniga, et arutada Türgi-Kreeka piiril kujunenud olukorda. Ülemkogu liikmed nõudsid Erdoğanilt, et ta peaks kinni varem Euroopa Liiduga sõlmitud lepingust illegaalse immigratsiooni takistamiseks, Erdoğan aga avaldas soovi täiendava toetuse saamiseks Euroopa Liidult Süüria suunalt tuleva ja kasvava immigratsiooniga toimetulekuks. Mingitele kokkulepetele kohtumisel ei jõutud.[86]
- Burkina Faso põhjaosas Yatenga provintsis kahele külale korraldatud rünnakus hukkus kokku vähemalt 43 inimest. Esialgu rünnakute eest keegi vastutust ei võtnud.[87]
- Kanada justiitsministeerium esitles seaduseelnõud, mis keelustab riigis homoseksuaalsuse "ravi" (konversiooniteraapia), kui inimene allutatakse sellele vastu tema tahet või kui tegemist on alaealistega. Samuti keelatakse selliste "ravimeetodite" reklaamimine ja nende pealt kasumi teenimine.[88]
- Lõuna-Korea staabiülemate komitee teatas, et Põhja-Korea tulistas välja kolm raketti. Raketid lendasid umbes 200 km kaugusele ja saavutasid lennukõrguse 50 km.[89]
- Sudaani pealinnas Hartumis üritati tappa riigi peaministrit Abdalla Hamdokit. Tema autokorteeži läheduses plahvatas pomm ja seejärel avati autode pihta tuli. Üks julgeolekuametnik sai kergelt vigastada, peaminister pääses rünnakust vigastusteta.[90]
10. märts
- 2019.–2020. aasta koroonapandeemia:
- Ameerika Ühendriikides Californias tühistati koroona leviku tõttu esimest korda rahvusvaheline mõjukas muusikafestival Coachella Valley Music and Arts Festival, mis alates 2001. aastast on toimunud iga aasta aprillis. Korraldajad teatasid, et loodavad festivali läbi viia oktoobris 2020.[91]
- Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen teatas, et tema administratsioon eraldab Euroopa Liidu eelarvest 25 miljardit eurot, et leevendada koroona levikust tulenevaid negatiivseid mõjusid majandusele.[92]
- Hiina president Xi Jinping külastas koroona leviku epitsentrit Wuhani linna. Tegemist oli presidendi esimese visiidiga piirkonda alates haiguspuhangu algusest ja see märkis ühtlasi pööret võitluses viirusega, sest visiidile eelnenud päevadel oli uute nakatumiste arv riigis otsustavalt langusele pöördunud.[93]
- Iisraeli valitsus keelustas enam kui 2000 osavõtjaga üritused ja rahvakogunemised, ühtlasi piirati haiglate ja hooldekodude külastamist.[94]
- Moldova keelas oma territooriumile sisenemise lennureisijatel kõigist nendest riikidest, kus on esinenud koroonajuhtumeid. Keeld ei puuduta Moldova kodanikke.[95]
- Tšehhi valitsus sulges tähtajatult kõik haridusasutused ja keelas enam kui 100 osavõtjaga ürituste korraldamise.[96] Kahenädalasest haridusasutuste sulgemisest teatasid samal päeval veel Kreeka ja Paraguay.[97][98]
- Eestis teatas Terviseamet, et on veel kahel Tallinna elanikul diagnoosinud koroona. Mõlemad nakatumised olid aset leidnud taas välisriikides. Koos nendega oli Eestis viirus tuvastatud kokku 12 inimesel.[99]
- Tallinna linnavalitsuse kriisikomisjon otsustas kaheks kuuks peatada kõigi linna ametkondade ja nende allasutuste välislähetused, õppereisid ja ekskursioonid välismaale.[100]
- 2020. aasta Ameerika Ühendriikide presidendivalimised: Ameerika Ühendriikides Idaho, Michigani, Mississippi, Missouri, Põhja-Dakota ja Washingtoni osariigis toimusid parteide eelvalimised. Vähemalt neljas osariigis – Idahos, Michiganis, Mississippis ja Missouris – võitis Demokraatliku Partei eelvalimised endine asepresident Joe Biden.[101][102]
11. märts
- 2019.–2020. aasta koroonapandeemia:
- Maailma Terviseorganisatsioon kuulutas koroona (COVID-19) pandeemiaks.[103]
- Ameerika Ühendriikide president Donald Trump kehtestas kõikidele Euroopa Liidu riikidest saabuvatele reisijatele 30-päevase reisikeelu. Keeld ei puuduta Ameerika Ühendriikide kodanikke ega Euroopa Liidust lahkumisprotsessi alustanud Suurbritannia elanikke.[104]
- Hispaania kultuuriministeerium sulges pealinnas Madridis kõik riiklikud kultuuriasutused.[105]
- Honduras teatas kahest esimesest koroonajuhtumist.[106]
- Iisraeli peaminister Binyamin Netanyahu kuulutas välja 2,8 miljardi USA dollari suuruse abipaketi riigi majandusele, et leevendada koroona levikuga seotud negatiivseid mõjusid.[107] Hiljem samal päeval keelas Iisraeli valitsus üle 100 osavõtjaga rahvakogunemised ja üritused, koroonasse haigestunute arv oli riigis õhtuks kasvanud 97 inimeseni.[108]
- Itaalias kasvas koroonasse haigestunute arv 12 462 inimeseni, haiguse tüsistustesse surnute arv kasvas ööpäevaga 31% ja jõudis 896 inimeseni.[109]
- Kuuba teatas kolmest esimesest koroonajuhtumist. Kõik kolm haigestunut olid saarel turismireisil viibinud itaallased.[110]
- Maailma juhtivad börsiindeksid pöördusid pärast eelmise päeva kerget tõusu uuesti langusele, Dow Jonesi indeks kaotas oma väärtusest ühe päevaga 1400 punkti.[111]
- Moldova ja Ukraina teatasid kõigi haridusasutuste sulgemisest. Moldova sulges koolid esialgu kaheks, Ukraina kolmeks nädalaks.[112][113]
- Poola valitsus sulges alates 12. märtsist kaheks nädalaks kõik haridus- ja kultuuriasutused. Otsuse langetamise ajaks oli riigis teada ainult 26 haigusjuhtu, kuid järgmiseks päevaks oli haigestumiste arv peaaegu kahekordistunud ja haiguse tüsistused nõudsid ka esimese ohvri.[114][115]
- Türgi teatas esimesest koroonajuhtumist riigis.[116]
- Ungari kuulutas seoses koroona levikuga välja eriolukorra, sulges kõik haridusasutused, keelas suurearvulised rahvakogunemised ning kehtestas sissesõidukeelu Hiinast, Iraanist, Itaaliast ja Lõuna-Koreast saabuvatele inimestele.[117]
- Eestis kerkis koroonasse haigestunute arv 17 inimeseni.[118] Seoses koroona levikuga teatas suurim opositsioonipartei Eesti Reformierakond, et lükkab edasi 28. märtsiks kavandatud erakonna üldkogu.[119] Tallinna linnavalitsus lükkas maini edasi linna gümnaasiumide sisseastumiskatsete korraldamise.[120]
- Ameerika Ühendriikides New Yorgis määras kohtunik seksuaalses ahistamises ja vägistamises süüdi mõistetud filmiprodutsendile Harvey Weinsteinile karistuseks 23 aastat vangistust.[121]
- Iraagis Bagdadi kubernerkonnas asuvale Camp Taji sõjaväelaagrile korraldatud raketirünnakus hukkusid üks Suurbritannia ja kaks Ameerika Ühendriikide kaitseväelast, veel 12 inimest said vigastada.[122]
- Venemaa Riigiduuma võttis viimasel lugemisel 383 poolthäälega vastu Venemaa põhiseaduse parandused, mis laiendavad senisega võrreldes veelgi presidendi volitusi ja kaotavad tema ametiaegadele kehtivad piirangud, samuti defineerivad abielu mehe ja naise liiduna. Jõustumiseks peab põhiseadus saama ka Föderatsiooninõukogu heakskiidu ja saavutama elanikkonna toetuse rahvahääletusel.[123]
- Eestis avalikustati 2020. aasta noore teadlase preemia laureaat, kelleks sai loomaökoloog Tuul Sepp. Ühtlasi kuulutati välja noore IT-teadlase eripreemia, mille pälvis bioinformaatik Kaur Alasoo.[124]
- XIV Riigikogu võttis häältega 52:43 uuesti vastu kohustusliku kogumispensioni reformi seaduse, lükates sellega tagasi president Kersti Kaljulaidi poolt seadusele kehtestatud veto ja saates seaduse talle uuesti kinnitamiseks.[125]
- Eesti Betooniühing kuulutas välja 2019. aasta betoonehitise auhinna laureaadi, milleks sai Sisekaitseakadeemia uus õppehoone.[126]
- Pärnu linnavolikogu umbusaldas häältega 20:19 volikogu esimeest, Isamaa liiget Andres Metsoja ja valis tema asemel uueks esimeheks värskelt valimisliiduga Pärnu Ühendab liitunud Meelis Kuke. Kuna opositsiooni hinnangul oli üks valimissedel rikutud, aga rikkumist keelduti menetlemast, lubas Eesti Reformierakond valimistulemuse kohtus vaidlustada.[127] Ühtlasi vabastas volikogu ametist abilinnapea Siim Suursilla ja valis uueks abilinnapeaks endise maaeluministri Mart Järviku (Eesti Konservatiivne Rahvaerakond).[128]
12. märts
- 2019.–2020. aasta koroonapandeemia:
- Filipiinide president Rodrigo Duterte kuulutas pealinnas Manilas välja karantiini.[129]
- Iirimaa peaministri kohusetäitja Leo Varadkar teatas kõigi haridus- ja lastehoiuasutuste kohesest sulgemisest kuni 29. märtsini.[130]
- Leedus sulges Vilniuse linnavalitsus alates 13. märtsist kuni ülestõusmispühade lõpuni kogu linna haridusasutuste võrgu.[131]
- Lätis kuulutas peaminister Arturs Krišjānis Kariņši valitsus seoses koroona levikuga välja eriolukorra.[132]
- Slovakkia peaminister Peter Pellegrini teatas, et tema valitsus keelab kogu rahvusvahelise reisijateveo Slovakkiasse. Kõik välismaalt tagasi pöörduvad Slovakkia kodanikud paigutatakse kaheks nädalaks karantiini. Alates 14. märtsist suletakse kõik haridusasutused ning suurem osa kultuuri- ja meelelahutusasutusi.[133]
- Eesti peaminister Jüri Ratas esines hommikul XIV Riigikogu ees poliitilise avaldusega, milles teatas koroona leviku tõkestamise küsimustega tegeleva valitsuskomisjoni moodustamisest. Ühtlasi andis ta valitsuse otsustele tuginedes soovituse lükata edasi enam kui 100 osavõtjaga ürituste korraldamine ning peatas Eesti sadamates kuni 1. maini kruiisilaevade vastuvõtmise.[134] Pärast õhtust kohtumist otsustas valitsuskomisjon sulgeda alates 16. märtsist kõik haridusasutused peale lasteaedade, samuti taastada piirikontrolli. Meetmed rakendati esialgu kaheks nädalaks.[135] Hilisõhtul kuulutas valitsus kuni 1. maini välja eriolukorra, millega laiendati piiranguid veelgi.[136] Õhtuks oli diagnoositud haigestumiste arv kasvanud 27 juhtumini, esimest korda registreeriti ka koroona Eesti-sisene levik.[137]
- Lõuna-Sudaani president Salva Kiir Mayardit tegi teatavaks oma uue valitsuse koosseisu. Välisministriks sai Beatrice Khamisa Wani-Noah, kaitseministriks Angelina Teny, siseministriks Paul Mayom Akech; rahandusministrina jätkas ka eelmises valitsuses sama ametit pidanud Salvatore Garang Mabiordit.[7]
- Rumeenias loobus Florin Cîtu mandaadist uue valitsuse moodustamiseks.[7]
13. märts
- 2019.–2020. aasta koroonapandeemia:
- Ameerika Ühendriikides kuulutas president Donald Trump seoses koroona levikuga välja eriolukorra.[138] Louisiana osariigis lükati seoses pandeemiaga edasi presidendivalimiste eelvalimised, mis oleksid pidanud toimuma 4. aprillil.[139]
- Bulgaaria parlament kiitis seoses koroona levikuga ühehäälselt heaks riigis eriolukorra väljakuulutamise. Valitsus kehtestas eriolukorra kohe samast päevast, seadis sisse piirangud 14 riiki reisimisel ja ähvardas karantiini rikkujaid karistada kuni üheaastase vangistusega. Esialgu kehtestati eriolukord üheks kuuks.[140]
- Etioopia, Guatemala, Guinea, Kasahstan, Keenia, Kosovo ja Sudaan teatasid esimestest koroonajuhtudest riigis. Etioopias haigestunu oli riigis viibiv Jaapani kodanik. Guineas haigestunu oli riigis lähetusel viibiv Euroopa Liidu ametnik. Sudaan teatas oma esimesest juhtumist suure hilinemisega, pärast seda kui haigestunu oli päev varem haiguse tüsistustesse surnud.[141][142][143][144][145][146][147]
- Kanada parteid jõudsid kokkuleppele Kanada parlamendi töö peatamises kuni 20. aprillini.[148]
- Nepali valitsus lõpetas kuni 30. aprillini turismiviisade väljastamise ja keelas turistidel Džomolungma mäel mägironimise.[149]
- Omaani valitsus teatas, et lõpetab alates 15. märtsist üheks kuuks turismiviisade väljastamise, keelab kõik spordiüritused ja õpilaste koolivälise huvitegevuse.[150]
- Pakistani valitsus sulges viirusohu vähendamiseks koolid ja riigi maismaapiirid, täiendavad piirangud kehtestati ka reisilennuliiklusele ja suurtele rahvakogunemistele.[151]
- Poola valitsus kehtestas hilisõhtul eriolukorra. Eriolukorrast lähtuvalt suleti kõik kasiinod, ööklubid ja toitlustusasutused, keelati välismaalastel riiki sisenemine ja kehtestati kõigile koju tagasi pöörduvatele Poola kodanikele kohustuslik 14-päevane karantiin.[152]
- Tšehhi valitsus kehtestas riigis eriolukorra. Muuhulgas keelati alates 16. märtsist täielikult välismaalaste riiki sisenemine ja Tšehhi elanike välisreisid.[153]
- Eestis hakkas kehtima eelmisel päeval välja kuulutatud eriolukord. Eriolukorra ajaks lõpetasid tegevuse kinod, teatrid, muuseumid ja mitmed muud kultuuriasutused.[154] Rahandusminister Martin Helme teatas pressikonverentsil kavast leevendada viirushaiguse levikust tingitud majandusliku surve tõttu ettevõtete maksukoormust ja võtta majanduse elavdamiseks vähemalt 1 miljardi euro ulatuses laenu.[155] Eesti Kirikute Nõukogu otsustas õhtul jätta eriolukorra ajaks ära kirikutes toimuvad jumalateenistused.[156] Kui hommikul oli Eestis registreeritud 41 haigestumist, siis päeva jooksul kasvas see 68 võrra – õhtuks oli Terviseameti andmetel haigus diagnoositud kokku 109 inimesel.[157]
- Kreeka presidendina vannutati ametisse Aikateríni Sakellaropoúlou.[7]
- Malawi president Peter Mutharika saatis valitsuse laiali ja asus ainuisikuliselt täitma kõigi ministrite kohuseid.[7]
- Rumeenia president Klaus Iohannis tegi uue valitsuse moodustamise ülesandeks taas senisele peaministri kohusetäitjale Ludovic Orbanile.[7]
- Sloveenia parlament kiitis häältega 52:31 heaks peaminister Janez Janša valitsuse koosseisu.[7]
- Eestis valis Valga vallavolikogu uueks vallavanemaks Ester Karuse. Uue vallavalitsuse ametisse valimine märkis Keskerakonna ja EKRE koalitsiooni tegevuse algust Valga vallavolikogus.[158]
14. märts
- 2019.–2020. aasta koroonapandeemia:
- Ameerika Ühendriikide asepresident Mike Pence teatas, et juba varem enamiku Euroopa Liidu riikide elanikele kehtestatud keeld Ameerika Ühendriikidesse siseneda laiendatakse alates 17. märtsist ka Suurbritannia ja Iirimaa elanikele.[159]
- Hispaania terviseministeerium teatas, et 24 tunniga lisandus 1500 uut haigestumist koroonasse. Haigete koguarv oli tõusnud 5753 inimeseni, umbes pooled juhtudest olid aset leidnud pealinnas Madridis ja selle lähiümbruses.[160] Hiljem samal päeval kuulutas valitsus 15 päevaks välja eriolukorra ja andis inimestele korralduse mõjuva põhjuseta kodust mitte lahkuda.[161]
- Iisraeli valitsus teatas, et sulgeb alates 15. märtsist kõik meelelahutus-, spordi- ja toitlustusasutused ning lisaks juba varem suletud koolidele ka lasteaiad. Samuti kehtestati ranged piirangud enam kui 10 osavõtjaga ürituste korraldamisele.[162] Ühtlasi kutsus peaminister Binyamin Netanyahu suuremaid Knessetis esindatud parteisid moodustama rahvusliku ühtsuse valitsust.[163]
- Iraani võimud teatasid, et 24 tunniga lisandus riigis 1365 uut haigestumist koroonasse ja haiguse tüsistustesse suri 97 inimest. Kokku oli selleks ajaks Iraanis koroona tüsistustesse surnud 611 inimest.[164]
- Leedu peaminister Saulius Skvernelis teatas piirikontrolli taastamisest riigi maismaapiiridel. Alates 15. märtsist keelati välismaalastel, kes ei ela alaliselt Leedus või ei täida seal sõjalisi või diplomaatilisi ülesandeid, riiki sisenemine.[165]
- Läti rahvuslik lennufirma airBaltic teatas, et peatab alates 17. märtsist üheks kuuks kogu reisilennuliikluse.[166]
- Namiibia ja Rwanda teatasid esimestest haigusjuhtudest. Mõlemas riigis oli haigestunute puhul tegemist välismaalastega.[167][168]
- Süüria valitsus sulges kuni 2. aprillini kõik koolid ja keelas samaks perioodiks kõik avalikud kogunemised. Samal ajal kinnitasid võimud, et ühtegi koroonajuhtu riigis seni veel registreeritud ei olnud.[169]
- Türgi kehtestas kõigile riiki sisenevatele inimestele 14-päevase kohustusliku karantiini. Koroonadiagnoosi oli õhtuks riigis saanud 18 inimest.[170]
- Uus-Meremaa peaminister Jacinda Ardern kehtestas kõigile riiki sisenejatele 14-päevase karantiini. Ühtlasi keelas ta kruiisilaevade külastused kuni 30. juunini.[171]
- Eestis peatas peaminister Jüri Ratas inimeste liikumise maismaa ja saarte vahel. Saartele pääs jäi avatuks vaid sealsetele alalistele elanikele.[172] Ühtlasi sulges peaminister oma korraldusega kõik spordiklubid, ujulad, spaad, päevakeskused ja laste mängutoad.[173]
- 2020. aasta Ameerika Ühendriikide presidendivalimised: Põhja-Mariaanidel toimunud Demokraatliku Partei eelvalimised võitis senaator Bernie Sanders.[174]
- Rumeenia parlament kinnitas häältega 286:23 Ludovic Orbani uuesti riigi peaministriks. Tema valitsus astus samal päeval ka uuesti ametisse, võrreldes valitsuse eelmise koosseisuga ei teinud Orban seal ühtegi muudatust.[7]
- Venemaa president Vladimir Putin allkirjastas parlamendi mõlema koja poolt heaks kiidetud põhiseaduse muudatused. Muudatused läksid edasi konstitutsioonikohtusse, mis peab andma hinnangu, kas pakutud parandus, mille kohaselt Putin saab kandideerida presidendiks veel kaheks ametiajaks, on põhiseaduse mõttega kooskõlas.[175]
15. märts
- 2019.–2020. aasta koroonapandeemia:
- Hollandi valitsus sulges alates 16. märtsist kõik koolid, toitlustusasutused, päevakeskused ja spordiklubid.[176]
- Kasahstani president Kasõm-Žomart Tokajev kuulutas seoses koroona levikuga riigis välja eriolukorra. Kehtestati üleriigiline karantiin, keelati kõigi välismaalaste, v.a diplomaatide sisenemine riiki ning tühistati mitmed riiklikud pidustused.[177]
- Kongo Vabariik ja Usbekistan teatasid esimestest koroonasse haigestumise juhtudest. Usbekistani võimud teatasid kohe, et sulgevad järgmisest päevast kõik koolid ja ülikoolid ning keelavad välismaalaste sisenemise riiki.[178][179]
- Prantsusmaal jõustus valitsuse määrus, millega suleti kõik avalikud kohad, mille toimimine ei ole elanikkonnale hädavajalik. See tähendas ka kõigi toitlustusasutuste ning enamiku kaupluste, välja arvatud toidukaupluste ja apteekide sulgemist. Kirikutes keelati jumalateenistused, kuid kirikuhooned ise jäid avatuks.[180]
- Saksamaa teatas, et sulgeb alates 16. märtsist riigi maismaapiiri inimeste liikumisele.[181]
- Eesti valitsus otsustas alates 17. märtsist taastada Eesti välispiiridel piirikontrolli ja mitte lubada riiki neid välisriikide kodanikke, kes ise või kelle pereliikmed ei ela ega tööta Eestis.[182] Laevandusettevõte Tallink peatas reisilaevaliikluse Tallinna ja Stockholmi vahel.[183] Samuti teatas bussioperaator LuxExpress, et tühistab 17. märtsist kõik väljumised rahvusvahelistel liinidel.[184] Õhtuse seisuga oli riigis tuvastatud 171 koroonajuhtu.[185]
- 2020. aasta Ameerika Ühendriikide presidendivalimised: Washingtonis toimus debatt Demokraatliku Partei kahe peamise presidendikandidaadi, endise asepresidendi Joe Bideni ja senaator Bernie Sandersi vahel.[186] Samal päeval teatas Georgia osariik, et 24. märtsiks kavandatud Demokraatliku Partei eelvalimised osariigis lükatakse koroona leviku tõttu edasi 19. maile.[187]
- Iisraeli president Reuven Rivlin teatas, et teeb valimisliidu Sinine ja Valge juhile Benny Gantzile ettepaneku valitsuse moodustamiseks, kuna Gantz oli kogunud 61 Knesseti liikme toetuse, samal ajal kui senist peaministrit Binyamin Netanyahut toetas 58 Knesseti liiget.[188] Ametliku ettepaneku valitsuse moodustamiseks tegi Rivlin Gantzile järgmisel päeval, 16. märtsil.[7]
- Nigeerias Lagoses toimunud naftatrassi plahvatuses sai surma 15 inimest, plahvatuses ja selle tagajärjel puhkenud tulekahjus hävis ka umbes 50 hoonet.[189]
- Prantsusmaal toimus vaatamata koroona levikule ja selle tõkestamiseks kehtestatud piirangutele kohalike omavalitsuste valimiste esimene voor. Valimisaktiivsus jäi tavapärasest madalamaks, valimas käis vaid umbes 45% hääleõiguslikust elanikkonnast.[190]
16. märts
- 2019.–2020. aasta koroonapandeemia:
- Ameerika Ühendriikides teatasid New Yorgi, New Jersey, Connecticuti, Michigani, Louisiana, Ohio, Illinois', Massachusettsi ja Washingtoni osariigi kubernerid kõigi kinode ja toitlusasutuste sulgemistest ning enam kui 50 osavõtjaga ürituste keelustamisest. Nende eeskuju järgisid ka mitmete omavalitsuste juhid teistes osariikides.[191][192]
- Gröönimaa teatas esimesest koroonasse haigestumise juhust.[193] Samuti teatasid esimestest haigusjuhtudest Benin, Libeeria, Somaalia ja Tansaania.[194]
- Hispaania valitsus riigistas kõik eratervishoiuasutused ja suunas neljanda kursuse arstitudengid tervishoiuasutustesse välja õppinud meedikutele abiks.[195]
- Iisraeli valitsus kiitis heaks kõigi koroonadiagnoosi saanud, aga ka haigestumises kahtlustatavate inimeste mobiiltelefonide jälgimise ja nendest andmete kogumise, vastavad volitused said politsei ja sisejulgeolekuteenistus Shin Bet.[196] Järgmisel päeval vaidlustas advokaat Shahar Ben-Meir otsuse riigi ülemkohtus.[197]
- Soome peaminister Sanna Marin kuulutas välja eriolukorra, jõustumiseks peab see saama ka Eduskunna heakskiidu.[198]
- Türgi usuasjade direktoraat keelas avalikud palvused ja jumalateenistused, kuid mošeed jäeti inimestele individuaalseks palvetamiseks avatuks.[170]
- Venemaa peaminister Mihhail Mišustin andis korralduse sulgeda piir Valgevenega. Valgevene president Alaksandar Łukašenka kritiseeris Venemaa ühepoolset sammu ja teatas, et piiri oleks Venemaaga pidanud sulgema hoopis Valgevene, kuna Venemaal on koroona levik kontrolli alt väljumas ning Venemaa meedia ei ole olukorra kohta avaldanud täielikke andmeid.[199]
- Eestis otsustas XIV Riigikogu vähendada täiskogu kooskäimiste arvu ja tulla edaspidi kokku vaid korra nädalas, esmaspäeviti. Lisaks toimub kolmapäeviti endiselt Riigikogu infotund.[200] Lisaks juba varem suletud avalikele asutustele andis valitsus välja ka korralduse kasiinode ja mängusaalide sulgemiseks.[201] Terviseameti andmetel oli hommikuks kindlaks tehtud 205 koroonajuhtu, kuid kuna laustestimisest loobuti, ei näidanud see arv enam tegelikku haigestunute arvu.[202]
- Belgia kuningas Philippe I tühistas Sabine Laruelle'i ja Patrick Dewaeli mandaadi valitsuse moodustamiseks ning tegi uue valitsuse moodustamise ülesandeks peaministri kohusetäitjale Sophie Wilmès'le.[7] Otsusele eelnes parlamendierakondade vaheline kokkuleppe, et koroona tagajärgedega võitlemise perioodil on kõik valmis toetama Wilmès' juhitavat vähemusvalitsust.
- Iisraelis andis ametivande Knesseti uus koosseis. Kuna valitsus oli koroona leviku tõttu keelanud enam kui kümne osavõtjaga kogunemised ja üritused, andsid 120 parlamendiliiget ametivande kolmekaupa.[203]
- Venemaa konstitutsioonikohus andis heakskiidu põhiseaduse parandustele, mis lubavad president Vladimir Putinil veel kaheks ametiajaks presidendiks kandideerida. Põhiseaduse paranduste lõplikuks jõustumiseks tuleb need heaks kiita veel rahvahääletusel, mis ob kavandatud 22. aprilliks.[204]
17. märts
- 2019.–2020. aasta koroonapandeemia:
- Bosnia ja Hertsegoviina kuulutas seoses koroona levikuga riigis välja eriolukorra.[205]
- Euroopa Liit sulges koroona leviku tõkestamiseks esimest korda ajaloos kõik oma välispiirid reisijateveole. Piirang kehtestati 30 päevaks ega puuduta Suurbritanniat, mis on ametlikult juba Euroopa Liidust lahkunud.[206]
- Hispaania terviseministeerium teatas, et viimase 24 tunni jooksul diagnoositi riigis 2000 uut haigusjuhtu, samal perioodil suri viirushaiguse tüsistustesse 192 inimest.[207]
- Iraan teatas, et on koroona leviku tõkestamiseks vabastanud ajutiselt vanglatest 85 000 vangi. Vabastamisele kuulusid kõik vangid, kellele määratud karistus oli lühem viiest aastast.[208]
- Montenegro teatas esimestest koroonajuhtudest.[209]
- 2020. aasta Ameerika Ühendriikide presidendivalimised: Arizona, Florida ja Illinois' osariigis toimusid presidendivalimiste eelvalimised. Demokraatliku Partei eelvalimised võitis kõigis kolmes osariigis endine asepresident Joe Biden. Vabariikliku Partei eelvalimistel kogus president Donald Trump nendelt valimistelt koos eelmiste eelvalimistega piisavalt valijamehi, et saada Vabariikliku Partei presidendikandidaadiks.[210][211]
- Belgias astus ametisse Sophie Wilmès' vähemusvalitsus.[7]
- Hispaania ratifitseeris viimase NATO liikmesriigina Põhja-Makedoonia ühinemislepingu NATO-ga. See võimaldab Põhja-Makedoonial saada ametlikult alliansi liikmeks.[212]
- Iraagi president Barham Aḩmad Şāliḩ esitas uueks peaministri kandidaadiks Adnan al-Zurfi.[7]
18. märts
- 2019.–2020. aasta koroonapandeemia:
- Djibouti ja Gambia teatasid esimestest koroonajuhtudest.[213][214]
- Euroopa Ringhäälingute Liit tühistas Hollandis Rotterdamis toimuma pidanud 2020. aasta Eurovisiooni lauluvõistluse ja avaldas lootust, et võistlus on võimalik korraldada samas kohas 2021. aasta kevadel.[215]
- Hispaania teatas, et sulgeb hiljemalt 24. märtsiks kõik majutusasutused ja andis veel riigis viibivatele turistidele soovituse hiljemalt selleks kuupäevaks koju tagasi pöörduda.[216]
- Iisrael kehtestas kõikidele välisriikide kodanikele täieliku sissesõidukeelu. Koroonat oli samaks päevaks riigis diagnoositud kokku 433 inimesel.[217] Samal päeval peatas Knesseti spiiker Yuli Edelstein üheks nädalaks parlamendi töö, et see ei saaks arutama hakata valitsuse heaks kiidetud massilist jälitustegevust inimeste suhtes, keda teatakse või isegi kahtlustatakse koroonaviirusega nakatunud olevat. Spiikri otsus pälvis president Reuven Rivlini terava kriitika.[218]
- Iraani võimud teatasid viimase 24 tunniga lisandunud 1192 koroonadiagnoosist. Lisaks suri viirushaiguse tüsistustesse samal perioodil 147 inimest, kokku on viirushaiguse puhangu algusest Iraanis selle tagajärjel surnud 1135 inimest.[219]
- Kosovo peaminister Albin Kurti vabastas ametist siseminister Agim Veliu, kes oli toetanud riigis koroona leviku tõkestamiseks eriolukorra välja kuulutamist. Peaminister selle ettepanekuga ei nõustunud, pidades seda allumatuse aktiks ja kartes, et see annaks liiga palju võimu president Hashim Thaçile.[220]
- Poola peaminister Mateusz Morawiecki avalikustas 47 miljardi euro suuruse abipaketi, mille eesmärk on leevendada koroona levikust ja selle tõkestamise meetmetest tekkinud mõjusid Poola majandusele.[221]
- Suurbritannias teatasid Šotimaa ja Wales, et sulgevad alates 20. märtsist kõik koolid. Riigis tervikuna registreeriti viimase 24 tunni jooksul 676 uut haigusjuhtu ja 33 surmajuhtu.[222][223]
- Venemaal jõustus sissesõidukeeld kõigile välismaalastele. Samuti teatas valitsus, et sulgeb alates 23. märtsist kolmeks nädalaks kõik koolid.[224]
- Eestis pöördus Autoettevõtete Liit Eesti valitsuse poole palvega osutada bussifirmadele rahalist abi koroona leviku tõttu ärajäänud liinivedude ja reisijate oluliselt vähenenud arvuga.[225] Samal päeval alustas riigile kuuluv lennundusettevõte Nordica erilende välismaale lõksu jäänud Eesti elanike koju toimetamiseks, esimesed lennud toimusid Hispaaniasse Malagasse ja Rootsi pealinna Stockholmi.[226] Sama päeva hommikuks oli koroona diagnoositud Eestis 258 inimesel, ööpäevaga lisandus 33 haigusjuhtu.[227]
- Uus-Meremaa parlament võttis kolmandal lugemisel häältega 68:51 vastu seaduse, millega seadustati riigis abort.[228]
- Eestis mõistis Tartu Maakohus Tartu Ülikooli Raamatukogu endise direktori Martin Halliku süüdi seksuaalkuriteos ning määras talle karistuseks tingimisi 1,5 aastat vangistust ja kohustas tasuma kannatanule hüvitisena 5000 eurot. Halliku advokaat lubas otsuse edasi kaevata.[229]
19. märts
- 2019.–2020. aasta koroonapandeemia:
- Ameerika Ühendriikides kehtestasid mitmed osariigid seoses koroona levikuga uusi piiranguid. California kuberner Gavin Newsom keelas inimestel hädavajaduseta kodust lahkuda.[230] Florida kuberner Ron DeSantis andis korralduse sulgeda kõik avalikud rannad.[231] Hawaii osariik, kus ühtegi haigusjuhtu ei olnud veel registreeritud, keelas kruiisilaevadel randumise.[232] Pennsylvania kuberner Tom Wolf andis korralduse sulgeda kõik asutused ja ettevõtted, mis ei tegele eluliste vajaduste rahuldamisega.[233]
- Austraalia sulges samast õhtust oma piirid kõigile inimestele, kellele alaline elukoht ei ole Austraalias, et takistada koroona levikut. Ühtlasi teatas peaminister Scott Morrison 100 miljardi Austraalia dollari eraldamisest pandeemia mõjude leevendamiseks Austraalia majanduses.[234]
- Euroopa Liidu pealäbirääkija Suurbritannia Euroopa Liidust lahkumise kõnelustel Michel Barnier teatas, et tal on diagnoositud koroona.[235]
- Fidži teatas esimesest koroonapatsiendist.[236]
- Haiti kuulutas välja eriolukorra. Suleti kõik koolid, ülikoolid, tööstuspargid ja lennujaamad, kella 20–5 kehtestati üleüldine liikumiskeeld.[237]
- Hiina teatas, et koroona leviku algpunktis Hubei provintsis ei diagnoositud viimase ööpäeva kestel enam ühtegi uut haigusjuhtu.[238]
- Hispaania terviseministeeriumi andmetel lisandus riigis ööpäevaga 3431 haigusjuhtu, haiguse tüsistustesse suri 169 inimest.[239]
- Itaalia valitsus saatis koroonast enim haaratud Bergamo linna kohalikele võimudele appi sõjaväe. Sõjaväelaste peamiseks ülesandeks sai surnukehade toimetamine läheduses asuvate linnade krematooriumidesse, sest linna enda võimalused surnukehadest vabanemiseks olid ammendunud.[240] Kogu riigis oli selleks päevaks haiguse tüsistustesse surnud 3405 inimest, seejuures ainuüksi viimase ööpäevaga 427 inimest.[241]
- Läti pealinna Riiga jõudis Saksamaalt Sassnitzist väljunud Tallinki parvlaev Romantika, mis toimetas Eesti välisministeeriumi tellimusel koju tagasi piiride sulgemise ja transpordiühenduste katkemise tõttu Saksamaale lõksu jäänud umbes 470 Balti riikide kodanikku.[242]
- Monacos diagnoositi koroona nii vürst Albertil kui ka valitsusjuht Serge Telle'il, seega on nad maailma esimesed riigipea ja valitsusjuht, kelle haigestumine koroonasse on kinnitust leidnud.[243]
- Soome valitsuse kriisikomisjon keelas alates 22. märtsist pendelrände Soome ja Eesti vahel. Samas ei muutnud Soome võimud pendelrände korda Soome piiridel Rootsi ja Norraga.[244]
- 2020. aasta Ameerika Ühendriikide presidendivalimised: Demokraatliku Partei presidendikandidaadiks pürginud Tulsi Gabbard teatas valimiskampaania lõpetamisest ja kutsus oma pooldajaid üles toetama endist asepresidenti Joe Bidenit.[245]
- Belgia parlament toetas usaldushääletusel häältega 84:44 Sophie Wilmès' valitsust.[7]
- Elevandiluurannikul teatas tagasiastumisest välisminister Amon Tanoh. Järgmisel päeval nimetati välisministri kohusetäitjaks Ally Coulibaly.[7]
- Malawi president Peter Mutharika nimetas oma uue valitsuskabineti, milles jättis endale kaitseministri portfelli. Sisejulgeolekuministriks sai Nicholas Dausi, rahandusministriks Joseph Mwanamvekha ja välisministriks Kondwani Nankhumwa.[7]
- Vanuatus toimusid parlamendivalimised.
20. märts
- 2019.–2020. aasta koroonapandeemia:
- Ameerika Ühendriikides andis New Yorgi osariigi kuberner Andrew Cuomo korralduse sulgeda kõik asutused ja ettevõtted, mille jätkuv töötamine ei ole hädavajalik, ja keelas kõik rahvakogunemised sõltumata osavõtjate arvust. Kuberneri otsus jõustub 22. märtsi õhtul.[246]
- Argentina valitsus kehtestas kuni 31. märtsini üleriigilise karantiini. Inimestel lubati kodust lahkuda vaid eluliste vajaduste rahuldamiseks.[247]
- Euroopa Komisjon peatas ajutiselt Euroopa Liidu liikmesriikide riigieelarvetele kehtestatud nõuded, eelkõige eelarvetasakaalu ja võlakoormuse osas, et anda riikidele võimalus võtta täiendavalt laenu ja rakendada fiskaalmeetmeid majanduse toetamiseks.[248]
- Iisraeli valitsus kehtestas nii riigiasutustele kui ka eraettevõtetele täiendavad piirangud, mille kohaselt ei tohi samaaegselt töökohas viibida rohkem kui 30% asutuse või ettevõtte töötajatest.[249]
- Paapua Uus-Guinea teatas esimesest koroonadiagnoosist, patsient ei olnud kohalik, vaid Hispaaniast riiki saabunud mees.[250]
- Suurbritannia peaminister Boris Johnson sulges oma korraldusega kõik toitlustus-, spordi-, kultuuri- ja meelelahutusasutused.[251]
- Tuneesia võimud kehtestasid üleüldise liikumiskeelu ja peatasid linnadevahelise liikluse.[252]
- Eestis oli Terviseameti andmetel diagnoositud 283 koroonajuhtu, ööpäevaga lisandus 16 uut diagnoosi.[253]
- Ameerika Riikide Organisatsiooni peasekretäriks valiti tagasi Luis Almagro Uruguayst.[7]
- Bosnia ja Hertsegoviina presidentuuri esimeheks sai Šefik Džaferović.[7]
- Iisraeli peaministrikandidaat Benny Gantz seadis parlamendi Knesseti istungite taastamise ühtsusvalitsuse moodustamise eeltingimuseks. Senisesse valitsuserakonda Likudisse kuuluv Knesseti spiiker Yuli Edelstein oli kaks päeva varem parlamendi istungid nädalaks tühistanud, kuna parlament soovis hakata arutama Binyamin Netanyahu valitsuse poolt julgeolekuasutustele antud luba ulatuslikuks jälitustegevuseks inimeste suhtes, kellel on diagnoositud koroona või kahtlustatakse seda.[254]
- Eesti president Kersti Kaljulaid jättis teist korda välja kuulutamata XIV Riigikogus vastu võetud kohustusliku kogumispensioni reformi seaduse ja pöördus Riigikohtu poole taotlusega kuulutada see põhiseadusega vastuolus olevaks.[255]
- Eestis kutsus eriolukorra valitsuskomisjon kokku teadusnõukoja.
21. märts
- 2019.–2020. aasta koroonapandeemia:
- Albaania valitsus kehtestas alates kella 13.00 40 tundi kestva komandanditunni ja saatis sellest kinnipidamiseks politseile abiks ka sõjaväeüksused.[256]
- Angola, Eritrea, Ida-Timor ja Uganda teatasid esimesest koroonajuhtudest.[257][258]
- Gruusia parlament kinnitas presidendi dekreedi, millega kuulutati riigis välja kuni 21. aprillini kestev eriolukord.[259]
- Itaalia valitsus sulges kuni 3. aprillini kõik ettevõtted, mis ei osuta eluliselt olulisi teenuseid. Valitsuse otsus jõustus järgmisel päeval välja antud määrusega kohe. Ööpäevaga lisandus Itaalias 793 koroonaga seotud surmajuhtu, millega kasvas haiguse tüsistustesse surnute koguarv üle 4800 inimese.[260][261]
- Jordaanias hakkas kehtima ööpäevaringne komandanditund, kuna väga suur osa elanikkonnast ei järginud valitsuse soovitusi lahkuda kodust ainult äärmise vajaduse korral.[262]
- Türgi siseministeerium kehtestas liikumiskeelu 65-aastastele ja vanematele, samuti kroonilisi haigusi põdevatele inimestele. Riigis oli selleks ajaks diagnoositud 947 haigusjuhtu, haiguse tüsistustesse oli surnud 21 inimest.[263][264]
- Slovakkias astus ametisse Igor Matoviči valitsus. Välisministriks sai Ivan Korčok, kaitseministriks Jaroslav Naď, siseministriks Roman Mikulec ja rahandusministriks Eduard Heger.[7]
22. märts
- 2019.–2020. aasta koroonapandeemia:
- Ameerika Ühendriikides kehtestasid Delaware'i, Louisiana ja Ohio osariik oma elanikele karantiini, mis hakkas kehtima esmaspäevast, 23. märtsist.[265]
- Ameerika Ühendriikide Senatis kukkus läbi seaduseelnõu, mis nägi ette soovimatute koroona mõjude leevendamiseks majandusse täiendavalt ühe triljoni USA dollari süstimise. Eelnõu kogus vaid 47 poolthäält, selle edasiseks menetlemiseks oleks vaja olnud 60 poolthäält.[266]
- Araabia Ühendemiraatide lennufirma Emirates teatas, et lõpetab 25. märtsiks suurema osa reisilendudest. Esialgu lubas firma peatada kõik lennud, kuid teatas hiljem, et jätkab siiski 13 sihtkoha teenindamist senise 145 asemel.[267]
- Austraalia peaminister Scott Morrison teatas, et sulgeb alates 23. märtsist kõik kultuuri- ja meelelahutusasutused, teiste seas ka kirikud ja muud pühakojad. Riigis oli selleks ajaks diagnoositud 1315 koroonajuhtu.[268]
- Iisraelis jõustusid valitsuse kehtestatud uued piirangud. Kehtestati täielik liikumiskeeld, välja arvatud eluliste vajaduste rahuldamiseks. Suleti vabaõhuturud, toidukaupluste omanikele anti korraldus tagada, et ostjad ei oleks teineteisele lähemal kui kaks meetrit. Nii autodes kui ka vabas õhus liikudes ei tohtinud koos olla rohkem kui kaks inimest. Sama päeva seisuga oli riigis koroona diagnoositud 945 inimesel, haiguse tüsistustesse oli surnud üks inimene.[269]
- India peaminister Narendra Modi kehtestas riigis komandanditunni, mille kohaselt keelati inimestel väljas liikuda päevasel ajal kella 7.00 kuni 21.00. Juba varem oli riigis kehtestatud öine liikumiskeeld.[270]
- Iraagi valitsus kehtestas kuni 28. märtsini üleriigilise karantiini. Keskvalitsuse otsus ei tähendanud praktiliselt suuri muutusi iraaklaste elus, sest enamik kubernerkondi olid juba varem karantiini sisse viinud.[271]
- Itaalias registreeriti ööpäeva jooksul 652 koroonatüsistustega seotud surmajuhtu, sellega tõusis koroonasse surnute arv 5476 inimeseni.[272]
- Kreeka peaminister Kyriákos Mitsotákis kehtestas alates 23. märtsi kella 6.00 üleriigilise liikumiskeelu ja selle rikkujatele trahvi summas 150 eurot. Mõjuvatel põhjustel kodust väljas viibivatel inimestel peab olema kaasas isikut tõendav dokument ja eelnevalt täidetud ametlik vorm kodust lahkumise põhjendustega.[273]
- Palestiina omavalitsus kehtestas talle alluvatel aladel alates kella 22.00 kahenädalase karantiini. Kodudest lubati lahkuda vaid inimestel, kelle töökohad on seotud eluliste vajaduste rahuldamisega.[274]
- Prantsusmaa parlamendi alamkoda kiitis heaks uue seaduse, mis annab valitsusele koroona leviku tõkestamiseks erakorralised volitused. Seadus kehtib kaks kuud, lubades valitsusel piirata olulisel määral inimeste liikumist ning rekvireerida vajadusel elutähtsaid toidu- ja tarbekaupu. Eelmise päeva seisuga oli Prantsusmaal haigus diagnoositud 14 459 inimesel, haiguse tüsistustesse oli surnud 562 inimest.[275]
- Saksamaa liidukantsler Angela Merkel keelas kõik rohkem kui kahe inimesega avalikud kogunemised. Samal päeval teatati, et liidukantsler on ka ise karantiinis, kuna puutus vaktsineerimisel kokku arstiga, kellel diagnoositi hiljem koroona.[276]
- Süüria teatas esimesest koroonapatsiendist.[277]
- Eestis oli Terviseameti andmetel diagnoositud 326 koroonajuhtu, ööpäevaga lisandus 20 haigusjuhtu.[278]
- Abhaasias toimusid presidendivalimised. Valimised võitis 58,9% häältega Aslan Bžania, tema vastaskandidaat Adgur Ardzinba sai 36,9% valijate toetuse. Valimisaktiivsus oli 71,6%.[7]
- Guineas toimusid parlamendivalimised ja referendum uue põhiseaduse üle. Referendumil toetas 91,59% hääletanutest uue põhiseaduse vastuvõtmist. Valimisaktiivsus oli 61%.[279]
- Horvaatias leidis aset 5,3-magnituudine maavärin, mille epitsenter asus pealinnast Zagrebist põhja pool. Sellele järgnes 5,1-magnituudine järeltõuge. Maavärinad põhjustasid mitmesuguseid kahjustusi hoonetele nii pealinnas kui ka väiksemates asulates.[280]
23. märts
- 2019.–2020. aasta koroonapandeemia:
- Ameerika Ühendriikides andis Massachusettsi osariigi kuberner Charlie Baker korralduse sulgeda järgmisest päevast kõik ettevõtted ja asutused, mis ei tegele eluks vajalike teenuste osutamisega. Michigani kuberner Gretchen Whitmer andis oma osariigi elanikele korralduse kodudest mitte lahkuda, v.a eluliselt oluliste vajaduste rahuldamiseks.[281][282]
- Itaalia teatas, et ööpäevaga suri koroona tüsistustesse 602 inimest, millega kasvas haiguse ohvrite koguarv riigis 6078 inimeseni.[283]
- Lõuna-Aafrika Vabariigis kasvas koroonasse nakatunute arv 402 inimeseni. President Cyril Ramaphosa teatas, et kehtestab riigis alates 26. märtsist 21-päevase karantiini, mille ajal on kodust väljumine lubatud vaid eluliste vajaduste rahuldamiseks.[284]
- Malta võimud teatasid, et inimesi, kellel on diagnoositud koroona ja kes keelduvad täitmast enesekarantiini nõuet, karistatakse edaspidi trahviga kuni 10 000 eurot.[285]
- Myanmar teatas esimestest koroonajuhtudest.[286]
- Prantsusmaal suri koroona tüsistustesse ööpäevaga 182 inimest, mis tähendas suremuse 28% kasvu. Reaktsioonina sellele teatas peaminister Édouard Philippe uutest piirangutest, mis jõustusid 24. märtsist. Suleti kõik vabaõhuturud, inimestel lubati sportida vabas õhus edaspidi ainult üksi või koos lastega ja mitte kaugemal kui 1 km kodust. Ühtlasi teatas peaminister, et kui elanikud korraldustele ei allu, kehtestab valitsus riigis komandanditunni.[287]
- Suurbritannia peaminister Boris Johnson teatas rangete liikumispiirangute kehtestamisest. Samuti keelati kõik enam kui kahe osavõtjaga kogunemised ja suleti kõik kauplused, mis ei müü eluks vajalikke kaupu.[288]
- Tuneesia president Qais Su‘ayyid saatis riigi relvajõud tänavatele, et tagada riigis kehtestatud liikumiskeelust kinnipidamine.[289]
- Eestis sulges Tallinna linnavalitsus linnas asuvad avalikud mängu- ja spordiväljakud.[290]
- 2020. aasta Ameerika Ühendriikide presidendivalimised: Demokraatlik Partei tegi teatavaks välisriikides elavate parteiliikmete seas läbi viidud eelvalimiste tulemused, mille kohaselt osutus võidukaks senaator Bernie Sanders.[291]
- Ameerika Ühendriikide riigisekretär Mike Pompeo alustas ametlikku visiiti Afganistanis.[292] Kuna Pompeo ei suutnud veenda kaht poliitilist rivaali, president Ashraf Ghanīt ja ennast samuti presidendiks kuulutanud endist peaministrit ‘Abdullāh ‘Abdullāh'd kokkuleppele jõudma, teatas ta Ameerika Ühendriikide abi vähendamisest Afganistanile 1 miljardi USA dollari võrra.[293]
- Ameerika Ühendriikides allkirjastas Colorado osariigi kuberner Jared Polis seaduse, millega kaotati osariigis surmanuhtlus. Ühtlasi tühistas kuberner kolme surmanuhtluse täideviimist oodanud kinnipeetava karistused ja asendas need eluaegse vangistusega.[294]
- Iisraeli ülemkohus andis parlamendi Knesseti spiikrile Yuli Edelsteinile korralduse organiseerida maksimaalselt kolme päeva jooksul Knesseti uue juhatuse valimised, mida Edelstein oli seni keeldunud läbi viimast.[295]
- Mosambiigi põhjaosas vallutasid islamistlikud võitlejad öise rünnakuga sadamalinna Mocímboa da Praia juures asunud sõjaväebaasi ja seejärel linna enda. Mosambiigi relvajõud ja politsei alustasid vasturünnakut.[296]
- Nigeeria kirdeosas Borno osariigis ründasid äärmusliku islamirühmituse Boko Haram võitlejad Gorgi küla juures Nigeeria sõjaväelasi. Mitteametlikel andmetel hukkus umbes 70 Nigeeria sõdurit.[297]
- Venemaal Moskvas algas kohtuprotsess Ameerika Ühendriikide kasuks spioneerimises süüdistatud endise Ameerika Ühendriikide merejalaväelase Paul Whelani üle, kes ise väidab, et ta on süüdi lavastatud.[298]
- Eestis koondas Postimees Grupp spordiürituste mahu olulisele vähenemisele viidates peaprodutsendi Marko Kaljuveeri ja kolm tema alluvuses töötanud spordiajakirjanikku.[299]
24. märts
- 2019.–2020. aasta koroonapandeemia:
- Austraalia valitsus otsustas sulgeda järgmisest päevast kõik ilusalongid, spordiklubid ja kultuuriasutused. Inimestel soovitati tungiva vajaduseta kodust mitte lahkuda. Matustele ja rühmatreeningutele kehtestati 10 osaleja piirang, pulmadele viie osaleja piirang. Uute piirangute kehtestamise ajaks oli riigis diagnoositud 2044 koroonajuhtu.[300]
- Egiptus kehtestas kaheks nädalaks kella 19.00–6.00 komandanditunni. Otsus jõustus järgmisest päevast, 25. märtsist.[301]
- Hiina võimud teatasid, et tühistavad seni Hubei provintsis kehtinud karantiini ja üleüldise liikumiskeelu. Otsus jõustus 25. märtsi südaööl. Provintsi keskuses Wuhanis jätkub karantiin veel vähemalt 8. aprillini.[302]
- Hispaanias suri ööpäevaga koroona tüsistustesse 514 inimest, viirusega nakatunute arv tõusis ligi 40 000 inimeseni.[303]
- Iisraeli ülemkohus tunnistas seaduslikuks valitsuse otsuse, mis lubab sisejulgeolekuteenistusel Shin Bet jälgida mobiiltelefonidest kogutavate andmete abil koroonasse haigestunud või haigestumises kahtlustatavaid inimesi. Ülemkohus andis otsusele heakskiidu vaid tingimusel, et riigi parlament Knesset toimib normaalselt ja saab kontrollida, et valitsus ja julgeolekuorganid ei ületa jälitustegevuses lubatud piire.[304]
- Liibüa teatas esimesest koroonajuhtumist.[305]
- Poola peaminister Mateusz Morawiecki teatas uutest piirangutest, millega soovitati inimestel kodust väljuda vaid eluliste vajaduste rahuldamiseks ja keelati enam kui kahe inimese avalikud kogunemised. Erand tehti vaid matustele ja jumalateenistustele, kus jäeti osalejate piirarvuks viis inimest. Samas teatas peaminister, et 10. maiks kavandatud presidendivalimiste edasilükkamist ei kaaluta.[306]
- Usbekistani pealinnas Toškendis hakkas kehtima täielik liikumiskeeld.[307]
- Eestis lisandus Terviseameti andmetel ööpäevaga 17 koroonajuhtu, kokku oli selleks ajaks haigus diagnoositud 369 inimesel.[308]
25. märts
- 2019.–2020. aasta koroonapandeemia:
- Etioopia president Sahle-Work Zewde andis koroona leviku aeglustamiseks armu enam kui 4000 vangile.[309]
- Guinea-Bissau teatas esimesest koroonajuhtumist.[310]
- Hispaania võimud teatasid, et ööpäevaga suri koroona tüsistustesse 738 inimest, koos nendega oli pandeemia ajal Hispaanias haiguse tüsistustesse surnud kokku 3434 inimest. Sellega ületas Hispaania Hiinas koroonaga seotud surmade arvu ja tõusis nende arvult maailmas Itaalia järel teisele kohale.[311]
- Itaalia võimud teatasid, et ööpäeva kestel suri koroona tüsistustesse 683 inimest, koos nendega oli pandeemia ajal Itaalias haiguse tüsistustesse surnud 7503 inimest.[312]
- Mali võimud teatasid kahest esimesest koroonadiagnoosist. Samal õhtul kuulutas president Ibrahim Boubacar Keïta riigis välja öise komandanditunni, mis kehtib kella 21.00–5.00, kuid teatas ühtlasi, et 29. märtsiks kavandatud parlamendivalimisi edasi ei lükata.[313]
- Prantsusmaa president Emmanuel Macron kuulutas Mulhouse'is peetud pressikonverentsil välja ulatusliku sõjaväelise operatsiooni, millega suunatakse sõjaväeüksused meditsiiniliste ja logilistiliste ülesannete täitmisele. Vähemal määral oli sõjavägi juba enne pandeemia vastases võitluses osalenud. Samal õhtul teatas ka Prantsusmaa kaitseministeerium, et toob tähtajatult kodumaale tagasi kõik Iraagis sõjalisel missioonil osalevad sõjaväelased.[314]
- Saalomoni Saarte kindralkuberner David Vunagi kuulutas riigis välja eriolukorra.[315]
- Soome valitsus kehtestas alates 27. märtsist kuni 19. aprillini liikumispiirangud, millega keelati sisenemine ja väljumine Uusimaa maakonnast.[316]
- Suurbritannias teatati, et 71-aastasel troonipärijal prints Charlesil on diagnoositud koroona.[317]
- Uus-Meremaa valitsus kuulutas riigis välja eriolukorra. Riigis oli selleks ajaks diagnoositud 205 haigusjuhtu, neist 50 lisandus viimase ööpäevaga.[318]
- Venemaa president Vladimir Putin lükkas seoses koroona levikuga tähtajatult edasi 22. aprilliks kavandatud rahvahääletuse põhiseaduse muutmise küsimuses.[319]
- Eestis hakkasid kehtima eriolukorra täiendavad meetmed, mille kohaselt tohib avalikus kohas koos viibida maksimaalselt kaks inimest ja mitte lähemal teineteisele kui kaks meetrit.[320] Tallinna linnavalitsus teatas Tallinna loomaaia sulgemisest külastajatele.[321] Terviseameti andmetel oli sama päeva hommikuks riigis diagnoositud 404 koroonajuhtu, ööpäevaga oli seega lisandunud 35 kinnitatud haigestumist.[322] Samal päeval suri Lääne-Tallinna Keskhaiglas esimene koroonapatsient, 83-aastane naine.[323]
- Afganistani pealinnas Kabulis ründasid relvastatud isikud sikhide pühamut, tulistamises sai surma 25 ja haavata kaheksa inimest. Sündmuskohale saabunud julgeolekujõud lasid ründajad maha. Vastutuse rünnaku eest võttis äärmuslik islamiliikumine Islamiriik.[324]
- Iisraelis astus tagasi Knesseti esimees Yuli Edelstein. Tema tagasiastumine jõustus 48 tundi pärast sellest teatamist, mis tähendas, et vastavalt ülemkohtu korraldusele oli tal endiselt kohustus veel sama päeva jooksul läbi viia parlamendi uue juhatuse valimised, kuid seda kohtu korraldust keeldus ta endiselt täitmast. Hiljem samal päeval andis ülemkohus uue korralduse viia parlamendi esimehe valimised läbi järgmisel päeval, 26. märtsil.[325][326]
- Kosovo parlamendis toimus valitsusse kuuluva erakonna Kosovo Demokraatlik Liiga algatusel umbusaldushääletus peaminister Albin Kurti valitsuse vastu. Valitsuse umbusaldamise toetuseks anti 120-liikmelises parlamendis 82 häält. Umbusaldushääletuse põhjustasid valitsuse sisevastuolud küsimuses, kas kuulutada seoses koroona levikuga riigis välja eriolukord või mitte, peaminister Kurti oli sellele kategooriliselt vastu.[327]
- Mali põhjaosas Timbuktu piirkonnas võeti pantvangi opositsioonijuht Soumaïla Cissé ja veel kuus inimest. Valimiskampaaniat teinud Cissé kaaskonda rünnati, üks tema ihukaitsja tapeti ja veel kaks ihukaitsjat said rünnakus haavata.[328]
- Ukrainas vahistati riigi endine välisminister Leonid Kožara, keda kahtlustati tema kodust surnuna leitud reklaamiärimehe Sergi Starõtskõi mõrvas. Kožara ja tema naise tunnistuste kohaselt tegi ärimees enesetapu.[329]
- Venemaale kuuluvaid Kuriili saari tabas kohaliku aja järgi kell 22.49 7,5-magnituudine maavärin, mille epitsenter asus umbes 220 km Severo-Kurilski linnast kagus. Maavärina tõukeid oli osaliselt tunda ka Kamtšatka poolsaarel. Inimohvritest ja suurematest taristu kahjustustest teateid ei laekunud.[330]
26. märts
- 2019.–2020. aasta koroonapandeemia:
- Afganistani võimud teatasid, et vabastavad vanglatest vähemalt 10 000 vangi, kes on 55-aastased ja vanemad. Meede rakendati koroona leviku aeglustamiseks vanglates, kuid ei laienenud terroristidele – äärmuslike islamiliikumiste Islamiriik ja Ţālebān võitlejatele.[331]
- Ameerika Ühendriikides oli diagnoositud kokku 83 097 koroonajuhtu, millega ületasid Ameerika Ühendriigid seni esikohal olnud Hiina diagnooside arvu. Haiguse tüsistustesse oli riigis surnud selleks ajaks 1200 inimest.[332] Samal päeval jõustus Colorado osariigis kuni 11. aprillini kehtiv liikumiskeeld.[333]
- Ameerika Ühendriikide Senat kiitis varahommikul ühehäälselt heaks seaduse, millega suunatakse koroona tagajärjel kannatanud majandusse täiendavalt 2 triljonit USA dollarit. Edasi läks abipakett hääletamiseks Esindajatekotta.[334]
- Hiina teatas piiride sulgemisest kõigile välismaalastele, ka neile, kellel oli juba olemas kehtiv viisa. Otsus ei puudutanud diplomaate ja teisi eriõigustega välisriikide kodanikke. Sissesõidukeeld jõustus 28. märtsi keskööst.[335]
- Hispaania võimud teatasid, et ööpäevaga suri koroona tüsistustesse 655 inimest, sellega kasvas haiguse ohvrite koguarv riigis 4089 inimeseni. Samal päeval pikendati riigis kehtivat eriolukorda koos liikumiskeeluga veel kahe nädala võrra kuni 12. aprillini.[336]
- Samoa peaminister Tuilaepa Sailele Malielegaoi kehtestas üleriigilise kahenädalase liikumiskeelu, sulgedes ka kõik riigi lennujaamad, kauba-. kala- ja reisisadamad.[337]
- Eestis teatas Terviseamet, et koroona on diagnoositud 538 inimesel. Seega lisandus ööpäevaga 134 haigusjuhtu. Haigusjuhtude hüppeline kasv oli seotud algandmete allika muutuse ja tehtud testide arvu kasvuga – kui eelmiseks päevaks oli Eestis tehtud kokku 4809 testi, siis ühe ööpäevaga analüüstiti nüüd 2281 testi, avaldatud andmed olid sisuliselt viimase kahe ööpäeva tulemus.[338][339] Samal õhtul teatas Terviseamet, et peatab riigis ka plaanilise hambaravi ja plaanilised vastuvõtud kõigis erameditsiiniasutustes.[340] Peaminister Jüri Ratas andis samal päeval välja korralduse, millega keelati koroonat põdevatel inimestel ja nendega koos elavatel inimestel kodust lahkumine, otsus jõustus alates 28. märtsist.[341]
- Ameerika Ühendriikide rahandusministeerium kehtestas täiendavad majandussanktsioonid Iraanile. Terrorismi toetamise eest kanti musta nimekirja viis ettevõtet ja 15 üksikisikut.[342]
- Ameerika Ühendriikide välisministeerium pani välja kuni 15 miljoni USA dollari suuruse vaevatasu, mis viib Venezuela presidendi Nicolás Maduro tabamise ja vahistamiseni. Eelnevalt oli Ameerika Ühendriikide justiitsministeerium esitanud Madurole ametliku süüdistuse narkokaubanduse organiseerimises ja soosimises.[343]
- Iisraeli parlament Knesset valis uueks esimeheks senise peaministrikandidaadi, valimisliidu Sinine ja Valge ühe juhi Benny Gantzi. Gantzi toetas 74 parlamendiliiget.[344] Parlamendi esimehe valimiste eel olid Gantz ja peaminister Binyamin Netanyahu saavutanud kokkuleppe ühtsusvalitsuse moodustamiseks, kus esialgu jätkab peaministrina Netanyahu, kes annab septembris 2021 ameti üle Gantzile. Leppe tõttu lagunes valimisliit Sinine ja Valge, selle üks osalisi, liberaalne erakond Yesh Atid teatas opositsiooni minekust.[345]
- Eestis kuulutati välja Eesti teatri aastaauhinnad. Sõnalavastuste eest pälvisid auhinna Priit Pedajas (parim lavastaja), Kristjan Suits (parim lavakunstnik), Karol Kuntsel (parim meespeaosatäitja) ja Teele Pärn (parim naispeaosatäitja), muusikaauhinna said Jüri Alperten ja Kristel Pärtna, balletiauhinna Raminta Rudžionytė-Jordan.[346]
- Eestis vabanes vanglast seal korruptsiooni eest ühe aasta karistust kandnud endine Narva linnavolikogu esimees Aleksei Voronov.[347]
- Eestis rahuldas Harju Maakohus majandusraskustesse sattunud rõivatootja Baltika taotluse ettevõtte saneerimismenetluse alustamiseks.[348]
27. märts
- 2019.–2020. aasta koroonapandeemia:
- Ameerika Ühendriikide New Hampshire'i osariigis jõustus kuni 4. maini kehtiv liikumiskeeld.[349] New Yorgi osariigi kuberner Andrew Cuomo teatas, et pandeemiaga toimetulekuks ehitatakse New Yorgi osariiki kaheksa ajutist haiglat.[350]
- Ameerika Ühendriikide Esindajatekoda kiitis heaks 2 triljoni USA dollari suuruse meetmete paketi koroona tõttu raskustesse sattunud majanduse elavdamiseks. Kaks päeva varem oli sama paketi heaks kiitnud ka Ameerika Ühendriikide Senat.[351]
- Prantsusmaa peaminister Édouard Philippe teatas riigis kehtiva karantiini ja liikumiskeelu pikendamisest kahe nädala võrra kuni 15. aprillini.[352]
- Suurbritannia peaminister Boris Johnson teatas, et tal diagnoositi koroona.[353]
- Ungari peaminister Viktor Orbán kehtestas alates 28. märtsist kahenädalased leebed liikumispiirangud, mille kohaselt on inimestel lubatud endiselt tööl käia ja vabas õhus kehakultuuriga tegelda. Avalikud kogunemised nii ruumides kui ka vabas õhus keelati.[354]
- Venemaa president Vladimir Putin teatas, et kõik riigi elanikud peavad 28. märtsist kuni 5. aprillini töölt koju jääma, kaotamata seejuures töötasu. Samaks perioodiks suleti ka kõik toitlustusasutused, toidu kaasamüük ja kojuvedu võis jätkuda. Samuti teatati, et kuni 1. juunini suletakse kõik kuurordid, lastelaagrid ja sanatooriumid. Riigis oli selleks päevaks registreeritud ametlikult 1036 koroonajuhtu.[355]
- Eestis hakkasid kehtima eriolukorra täiendavad meetmed, millega suleti kõik kaubanduskeskused, välja arvatud seal asuvad toidukauplused, apteegid, telekommunikatsioonifirmade esindused ja pangakontorid. Kaubanduskeskuste toidukohad võisid jätkata toidu kaasamüüki. Kõik toitlustusasutused, sõltumata nende asukohast, tuli sulgeda kell 22.00.[320] Ööpäevaga lisandus Eestis 37 haigusjuhtu, kokku oli koroona diagnoositud 575 inimesel.[356]
- Ameerika Ühendriikides New Yorgi metroos puhkes kohaliku aja järgi kell 3.18 varahommikul tulekahju. Rong süttis põlema Harlemi linnaosas Central Parki lähistel, tulekahjus hukkus rongijuht ja veel 16 inimest sai vigastada. Politsei kahtlustas, et tegemist võis olla sihiliku süütamisega.[357]
- Põhja-Makedooniast sai ametlikult NATO 30. liige.[358]
- Tadžikistanis toimusid parlamendi ülemkoja valimised.
- Eesti valitsus otsustas suurendada Eesti Energia omakapitali riigi tehtava sissemaksega 125 miljoni euro võrra. Sisuliselt tähendas valitsuse otsus riigi rahalist toetust Eesti Energia uue Enefit280 õlitehase rajamisele.[359]
- Eestis vabastas Tartu Ülikooli Kliinikumi nõukogu ametist kliinikumi juhatuse esimehe Priit Eelmäe ja nimetas juhatuse esimehe kohusetäitjaks Marek Seeri. Eelmäe, kes oli sattunud oma reformikavade tõttu vastuollu kliinikumi kõigi allüksuste juhtidega, vabastati formaalselt ametist seetõttu, et nõukogu ei uskunud tema võimesse hakkama saada nii-öelda tavaliste patsientide ja koroonapatsientide vajaduste üheaegse rahuldamisega.[360]
28. märts
- 2019.–2020. aasta koroonapandeemia:
- Ameerika Ühendriikides teatas koroonast (COVID-19) kõige enam mõjutatud New Yorgi osariigi kuberner Andrew Cuomo, et osariigis on haiguse tüsistustesse surnud kokku 728 inimest.[361]
- Hiinas Hubei provintsi keskuses Wuhanis, kust koroonapandeemia alguse sai, algas kaks kuud kehtinud täieliku karantiini leevendamine. Uuesti pandi tööle linnasisene ühistransport, sealhulgas metroo, ja linna sissepääs avati karantiini kehtestamise ajal mujal viibinud linnaelanikele. Linnast lahkumine jäi esialgu siiski veel keelatuks kuni 8. aprillini.[362] Samal päeval teatas Hiina 45 uuest koroonajuhtumist, kuid 44 neist olid sisse toodud välisriikidest, mitte seotud haiguse kohaliku levikuga.[363]
- Hispaania terviseministeerium teatas, et ööpäevaga suri riigis koroona tüsistustesse 832 inimest. Peaminister Pedro Sánchez kuulutas ühtlasi välja rangemad liikumispiirangud, millega kohustati kõiki töötajaid, kes ei täida eluliselt vajalikke ülesandeid, kaheks nädalaks koju jääma.[364]
- Kanada peaminister Justin Trudeau teatas, et ka siseriiklikusse transporti ei lubata enam neid inimesi, kellel on koroona sümptomid.[365]
- Prantsusmaa terviseministeerium teatas, et ööpäevaga suri koroona tüsistustesse 319 inimest. Sellega oli riigis haiguse tüsistustesse surnud 2314 inimest, ööpäevaga suurenes surmade arv 16%.[366]
- Eestis lisandus Terviseameti andmetel ööpäevaga 70 haigusjuhtu, seega oli koroona diagnoositud kokku 645 inimesel.[367]
- Sint Maartenis astus ametisse Silveria Jacobsi valitsus.[7]
29. märts
- 2019.–2020. aasta koroonapandeemia:
- Ameerika Ühendriikides pikendas New Yorgi osariigi kuberner Andrew Cuomo 15. aprillini oma otsuse kehtivust, millega kästi kõigil elulisi ülesandeid mittetäitvatel töötajatel töölt koju jääda.[368]
- Hiina taastas siseriiklikud lennud Hubei provintsi halduskeskusse Wuhani, kust pandeemia mõõtmed võtnud koroona algselt levima hakkas.[369]
- Itaalia võimud teatasid, et ööpäevaga suri koroona tüsistustesse 756 inimest, kokku oli selleks päevaks riigis surnud 10 779 inimest. Kokku oli riigis haigus diagnoositud 97 689 inimesel.[370]
- Eestis lisandus Terviseameti andmetel ööpäevaga 39 koroonajuhtu, öösel suri haiguse tüsistustesse kolmas inimene.[371] Eesti president Kersti Kaljulaid andis Politsei- ja Piirivalveametile loa rakendada viiruse leviku epitsentriks kujunenud Saaremaal ja Muhus turvalisuse tagamiseks ja täiendavatest liikumispiirangutest kinnipidamise jälgimiseks kuni 40 Kaitseliidu liiget.[372]
- Malis toimus parlamendivalimiste esimene voor.
30. märts
- 2019.–2020. aasta koroonapandeemia:
- Dominikaani Vabariigi politsei teatas, et on 11 päeva kehtinud liikumiskeelu ajal riigis vahistanud 19 517 inimest, kes liikumiskeeldu rikkusid. Ainuüksi 30. märtsil peeti kinni 1610 inimest.[373]
- Itaalia valitsus pikendas üleriigilist karantiini ja liikumiskeeldu vähemalt ülestõusmispühadeni ehk kuni 12. aprillini. Ööpäevaga suri Itaalias koroona tüsistustesse 812 inimest, diagnoositud haigusjuhtude koguarv oli ületanud 100 000 piiri.[374]
- Läti rahvuslik lennukompanii airBaltic teatas, et koondab kroonast tingitud lennumahtude vähenemise tõttu 700 inimest, kelle on valmis majandusolukorra paranemisel uuesti tööle võtma.[375]
- Mehhikos ületas koroonajuhtude arv 1000 piiri. Seoses sellega kuulutas Mehhiko valitsus välja eriolukorra ja kehtestas mitmesugused piirangud. Nii näiteks keelati üle 50 inimesega avalikud kogunemised ja kehtestati üle 60-aastastele inimestele liikumiskeeld, välja arvatud eluliste vajaduste rahuldamiseks.[376]
- Nigeeria president Muhammadu Buhari kehtestas suuremates linnades kahenädalase liikumiskeelu ja sulges suurema osa ettevõtteid, kauplustest jätkasid tööd vaid toidupoed. Otsuse teatavaks tegemise ajaks oli riigis kindlaks tehtud 131 haigusjuhtu. Samal päeval hakkas kehtima üleriigiline, esialgu kolmenädalane liikumiskeeld ka Zimbabwes.[377]
- Ungari parlament kiitis häältega 137:53 heaks seaduse, mis andis peaminister Viktor Orbánile volitused eriolukorra tähtajatuks pikendamiseks ja dekreetide abil valitsemiseks. Samuti nägi seadus ette kuni viieaastase vanglakaristuse inimestele, kes levitavad koroona kohta eksitavat informatsiooni.[378]
- Venemaa sulges kõik oma välispiirid reisiliiklusele. Keeld ei puudutanud diplomaate ja teisi eriõiguste alusel Venemaal viibivaid välismaalasi.[379]
- Eestis lisandus Terviseameti andmetel ööpäevaga 36 koroonajuhtu, sellega oli koroona diagnoositud Eestis kokku 715 inimesel.[380] Ühtlasi teatasid mitmed ettevõtted, et alustavad koroona levikust tingitud majandusolukorra halvenemise tõttu töötajate koondamise ja palgakärbetega. Ajaleht Äripäev tegi samal päeval oma töötajatele ettepaneku nõustuda alates 1. aprillist palga alandamisega 15% võrra ja teatas ühtlasi kavast koondada mitukümmend töökohta.[381] Ka Alexela teatas, et koondab oma grupi ettevõtetes kokku 93 töökohta.[382]
- Ukraina Ülemraada kinnitas riigi uueks rahandusministriks Sergi Martšenko.[7]
31. märts
- 2019.–2020. aasta koroonapandeemia:
- Ameerika Ühendriigid ületasid koroonaga seotud surmade arvult Hiinat. Märtsi lõpu seisuga oli Johns Hopkinsi Ülikool registreerinud 3899 surmajuhtu, nendest ainuüksi 1096 New Yorgi linnas.[383]
- Belgia suri koroona tüsistustesse 12-aastane tüdruk, kellest sai haiguse noorim registreeritud ohver Euroopas.[384]
- Burundi ja Sierra Leone teatasid esimestest koroonajuhtudest.[385][386]
- Saalomoni Saarte võimud sulgesid kõik koolid. Varem olid koolid suletud juba Guadalcanali saarel.[387]
- Suurbritannia tervise- ja sotsiaalamet teatas, et ööpäevaga suri koroona tüsistustesse 393 inimest, sellega kasvas haigusega seoses surnute koguarv 1808 inimeseni.[388]
- Türkmenistanist jõudsid rahvusvahelise avalikkuseni teated, et president Gurbanguly Berdimuhammedow keelas avalikkuses sõna "koroonaviirus" kasutamise ja elanikel näomaskide kandmise. Türkmenistani võimude kinnitusel ei ole riigis registreeritud ühtegi koroonasse nakatumist.[389]
- Eestis lisandus Terviseameti andmetel ööpäevaga 30 uut koroonajuhtu. Öösel suri haiguse tüsistustesse üks 90-aastane mees, seega oli Eestis kokku haiguse tüsistustesse surnud neli inimest. Kokku oli märtsi lõpuks saanud haiguse diagnoosi Eestis 745 inimest.[390] Meediakontsern Postimees Grupp teatas, et teeb ettepaneku kõigile töötajatele langetada nende palka kuni mai 2020 lõpuni 30% võrra.[391]
- Ameerika Ühendriikide Idaho osariigis toimus 6,5-magnituudine maavärin, mille epitsenter asus 72 km Challise linnast läänes. Tegemist oli tugevaima maavärinaga osariigis alates 1983. aastast.[392]
- Mägi-Karabahhi Vabariigis toimusid parlamendi- ja presidendivalimised.
- Eesti helilooja Arvo Pärt pälvis Hispaania BBVA Fondi Frontiers of Knowledge auhinna muusika valdkonnas.[393]
Viited
🔥 Top keywords: Vikipeedia:EsilehtEri:OtsimineEri:Viimased muudatusedKategooria:Eesti näitlejadPiret HartmanKarnivoorEestiEesti näitlejate loendKeemiliste elementide loendEesti kirjanike loendMarie AntoinetteItaalia linnade loendVahur KersnaKategooria:Eesti lauljadLauri LaatsSaksamaa linnade loendKättemaksukontorKategooria:Eesti maalikunstnikudKategooria:Eesti kirjanikudPriit KärsnaAleksander TootsEvelin VõigemastKategooria:Ameerika Ühendriikide osariigidKategooria:Eesti ajakirjanikudMadis KallasCarles PuigdemontKopenhaageni börsGiuseppe VerdiTeine maailmasõdaLõuna-AasiaEsileht17. aprillKategooria:Eesti jalgpalluridEesti linnadLindude loendEuroopa LiitEvelin SamuelKategooria:Aasia jõedTallinn