Viinamari
Viinamari on viinapuu (Vitis) perekonda kuuluvate taimede vili.
Ajalugu
Viinapuid on kultiveeritud marjade saamiseks juba ligi 6500 aastat. Neoliitikumist (4500 eKr) pärinevaid hariliku viinapuu (Vitis vinifera) seemneid on leitud Küproselt. Pronksiajast (umbes 3200 eKr) pärit seemneid on leitud Jericho lähedalt. Algselt looduslikult kasvanud viinapuudelt lihtsalt marju korjanud inimesed hakkasid peagi viinamarjadest mahla valmistama. Kuumas ilmas läks mahl käärima ja inimesed avastasid, et seegi kõlbab juua. Saadud jooki nimetatakse veiniks. Hiljem hakati viinamarjamahla juba meelega kääritama. Egiptusest leitud hieroglüüfidelt võis lugeda, et veini on seal valmistatud juba aastal 2400 eKr. Tänapäeval kõige laialdasemalt kultiveeritud harilik viinapuu pärineb arvatavasti Taga-Kaukaasiast. Tänapäevaks on eri liikidest aretatud üle 10 000 sordi.[1]
Antiikajal hakati viinamarjadest aretama sorte sooja ja külma, kuiva ja niiske ning viljaka ja kehva pinnase jaoks. Antiikaja lõpul oli viinamarjasorte juba poolteistsada.[2]
Viinamarjade kasvatamise juhised moodustasid antiikajal põllumajandusõpikute põhiosa, sest viinamarjakasvatus andis kõige suuremat kasumit, kuid oli ühtlasi töömahukaim kultuur. Viinamarju kasvatav ori oli kolm korda kallim põllul töötavast.[2]
Viinamarjade koristamine oli antiikajal tähtis ja pidulik sündmus, millele oli kujunenud rikkalik kombestik. Rohkesti on säilinud viinamarjakoristuse kirjeldusi.[2]
Marjad
Viinamarjad moodustuvad viljastunud emasõiest ning kasvavad tavaliselt kobarates, mille suurus sõltub liigist ja kultivarist. Kobaras võib olla mõnest marjast kuni 100–300 marjani. Mari kaalub keskmiselt 1,0–3,0 grammi. Marjad võivad värvilt olla mustad, punased, purpurjad, valged, rohelised või kollased. Paljude sortide marjad on kaetud vahaja kirmega. Valdava osa sortide marjades on 4–6 seemet, kuid söömiseks kasvatatakse ka seemneteta sorte. Marjad on suure suhkrusisaldusega ja sisaldavad ligi 5‰ viinhapet.[3]
Viinamarjad jagatakse laias laastus kaheks: marjadena söömiseks mõeldud lauamarjadeks ja veini valmistamiseks mõeldud veinimarjadeks. Kuigi nad kuuluvad samasse liiki, on nende vahel siiski aretamisest tulenenud erisusi. Lauamarjadel on suured seemneteta marjad ja suhteliselt õhuke koor. Veinimarjad on väiksemad, seemneteta ja paksu koorega, sest suur osa veini lõhnast tuleneb marjade koorest. Veinimarjad on ka märksa magusamad, sest neid koristatakse tavaliselt siis, kui nad sisaldavad massi järgi 24% suhkrut, seevastu lauamarjad koristatakse siis, kui nende suhkrusisaldus on umbes 15%.
Kasutamine
Kõige rohkem kasutatakse viinamarju veini tootmisel, sellele järgneb värskelt tarbimine ning kuivatamine rosinate tootmiseks. Marjadest valmistatakse veel mahla, konjakit, vahuveini, džemmi, veiniäädikat jms. Seemnetest valmistatakse õli.
Antiikajal valmistati peamiselt punast veini, aga kreeklaste ja roomlaste lemmikjook oli tume vein, mida nimetati mustaks. Punase veini valmistamiseks lasti viinamarjamahlal seista siniste marjakestade peal. Sinistest viinamarjadest kuivatatud rosinate leotis andis vähem värvi.[2]
Kääritamiseks pandi viinamarjamahl suurtesse väävliga töödeldud savitünnidesse ja viidi keldrisse. Mõnikord kääritati viinamarju päikese käes või köetud ja suitsutatud keldris. Äädikaks käärimist püüti takistada vaigupulbri, kipsi, lubja ja merevee lisamisega.[2]
Seevastu siis, kui oli vaja käärimist vältida, hoiti magusat viinamarjamahla külmas kohas õhukindlalt või kuumutati.[2]
Tänapäeval läheb üksnes 2% maailma viinamarjatoodangust rosinateks.
Toodang, toiteväärtus ja biokeemiline koostis
Viinamarjad on tähtsad aiasaadused. 2012. aastal toodeti maailmas 67,1 miljonit tonni viinamarju ja viinamarjaistandike kogupindala oli 75 866 ruutkilomeeter
.[4]
| Riik | Toodang, tonnides | Osakaal, % |
|---|---|---|
 Hiina | 9 600 000* | 14,3 |
 USA | 6 661 820 | 9,9 |
 Itaalia | 5 819 010 | 8,7 |
 Prantsusmaa | 5 338 512 | 8,0 |
 Hispaania | 5 238 300 | 7,8 |
 Türgi | 4 275 659 | 6,4 |
 Tšiili | 3 200 000* | 4,8 |
 Argentina | 2 800 000* | 4,2 |
 Iraan | 2 150 000* | 3,2 |
 LAV | 1 839 030 | 2,7 |
| Maailm kokku | 67 067 128 | 100 |
| * – FAO hinnang | ||
| Toitained | Väärtus 100 g kohta |
|---|---|
| Kalorsus | 69 kcal |
| Vesi | 80,54 g |
| Süsivesikud | 18,10 g |
| Fruktoos | 8,13 g |
| Glükoos | 7,20 g |
| Kiudained | 0,9 g |
| Valgud | 0,72 g |
| Tuhk | 0,48 g |
| Lipiidid | 0,16 g |
| Sahharoos | 0,15 g |
| Toiteelement | Väärtus 100 g kohta |
|---|---|
| Kaalium (K) | 191,0 mg |
| Fosfor (P) | 20,0 mg |
| Kaltsium (Ca) | 10,0 mg |
| Magneesium (Mg) | 7,0 mg |
| Naatrium (Na) | 2,0 mg |
| Raud (Fe) | 0,36 mg |
| Vask (Cu) | 0,13 mg |
| Tsink (Zn) | 0,07 mg |
| Mangaan (Mn) | 0,07 mg |
| Fluoriid (F) | 7,8 μg |
| Seleen (Se) | 0,1 μg |
| Vitamiin | Väärtus 100 g kohta |
|---|---|
| A | 3,0 μg |
| B1 | 69 μg |
| B2 | 70 μg |
| B3 | 188 μg |
| B4 | 5,60 mg |
| B5 | 50 μg |
| B6 | 86 μg |
| C | 10,8 mg |
| E | 0,19 mg |
| Folaadid | 2,0 μg |
| Luteiin+ zeaksantiin | 72,0 μg |
| K | 14,6 μg |
Viinamarjad religioonis
Paljudes religioonides olid viinamarjad tähtsad.
Vana-Kreekas peeti viinamarjakasvatuse leiutajaks Dionysost. Viinamarjad olid olulisel kohal Tantalose piinades.
Vana-Roomas samastati Dionysost Bacchusega.
Judaismis ja selle eeskujul kristluses peeti Noad esimeseks, kes hakkas viinamarju kultiveerima. Ühtlasi oli Noa esimene, kes end purju jõi ja purjuspäi kõlvatusi korda saatis.[6]
Jeesus Kristus nimetas ennast tõeliseks viinapuuks[7]. Vein kuulub armulaua koosseisu. Katoliku kiriku õpetuse järgi muutuvad armulaualeib ja -vein preestri pühitsuse tulemusena vastavalt Jeesuse ihuks ja vereks ning seda muundumist nimetatakse transsubstantsiooniks[8]. Armulaua sakrament esineb paljudes kristlikes kirikutes, sealhulgas luteri ja õigeusu kirikus. Kristlastele on nii saadud inimvere joomine kohustuslik. See arvatakse puhastavat pattudest ja tagavat igavese õndsuse.
Islam keelab alkohoolsed joogid, sealhulgas veinid. Ometi on muhameedlikud riigid Türgi ja Iraan maailma 10 suurima viinamarjakasvataja hulgas.