25. veebruar

Eestis

• 1890 – kaotati Saaremaa ja Tallinna konsistoorium.^[1]
• 1918 – Saksa okupatsioon Eestis: eelmisel päeval välja kuulutatud iseseisvuse lõpetasid faktiliselt keskpäeval Tallinna sisenenud Saksa väeosad.
• 1928 – Helsingis peetud kiiruisutamisvõistlustel tegi Aleksander Mitt 5000 m-s Eesti rekordi ajaga 9.18,8 ja jäi sellega 10. kohale.^[2]
• 1934 – Alma Ostra-Oinas esitas August Rei Riigivanema kandidaadiks 22. ja 23. aprilliks ette nähtud Riigivanema valimisteks.
• 1939 – Eesti malemeeskond võitis Riias Lätit 10,5:5,5.^[2]
• 1939 – vehklemisvõistlused Tallinnas, kus Tallinna vehklejad võitsid Riia vehklejaid 17:15.^[2]
• 1940 – Elmar Paldra valiti Järva-Madise koguduse õpetajaks.
• 1949 – moodustati kaks uut maakonda. Ida-Virumaast eraldus Jõhvimaa ning Põhja-Tartumaa ja Kirde-Viljandimaa ühendati Jõgevamaaks. Tapa linnast sai Virumaa osa.
• 1951 – toimusid Eesti NSV Ülemnõukogu III koosseisu valimised. Esinduskogu liikmeks valiti tagasi ka Jossif Stalin, kes ülemnõukogu töös kunagi ei osalenud.
• 1977 – alevike ja külade nimekirja kinnitamisega viidi lõpule 1975–1976 toimunud maa-asulate arvestuse korrastamine, mille käigus anti suurematele maa-asulatele aleviku staatus ning vähendati tunduvalt külade arvu, ühendades väikesed külad omavahel või liites suurematega. Kui enne oli Eestis 7023 mitmesugust maa-asulat (küla, asundust, keskust, alevikku), siis nüüd jäi alles 3444, nendest 3279 küla ja 165 alevikku.
• 1987 – fosforiidisõda: Juhan Aare avalikustas telesaates "Panda" Moskva otsuse uute fosforiidikaevanduste rajamiseks Eestis.^[3]
• 1989 – Tartus asutati Eesti Ingerisoomlaste Liit.^[4]
• 1997 – korteriskandaali tõttu astus ametist tagasi peaminister Tiit Vähi.
• 1999 – Tartus avati kolme Balti riigi koostöös sõjaväeline õppeasutus Balti Kaitsekolledž.

Maailmas

• 0138 – Vana-Rooma keiser Hadrianus adopteeris Antoninus Piuse, tehes temast oma järeltulija ja troonipärija.
• 1570 – paavst Pius V ekskommunitseeris Inglise kuninganna Elizabeth I.
• 1634 – Egeris mõrvati väejuht Albrecht von Wallenstein.
• 1836 – Samuel Colt sai oma revolvri patendi.
• 1837 – Thomas Davenport sai patendi elektrimootorile.
• 1870 – Hiram Rhodes Revels, vabariiklane Mississippi osariigist, valiti Ameerika Ühendriikide Senatisse ja temast sai esimene mustanahaline Kongressi liige.
• 1885 – Saksamaa liidendas Tanganyika ja Sansibari.
• 1901 – J. P. Morgan asutas pärast Andrew Carnegie teraseettevõtte ostu koos Elbert H. Garyga United States Steel Corporationi, millele kuulus asutamisaastal 2/3 USA teraseturust.
• 1921 – Gruusia pealinnas Thbilisis kuulutasid bolševikud Punaarmee toel välja Gruusia NSV, lõpetades sellega sisuliselt kaks aastat eksisteerinud Gruusia Demokraatliku Vabariigi olemasolu.
• 1924 – NSV Liit ja Austria sõlmisid diplomaatilised suhted.
• 1932 – Adolf Hitler sai Saksa kodakondsuse.
• 1954 – Egiptuse peaministriks nimetati Jamāl ‘Abd an-Nāşir.
• 1956 – NLKP 20. kongressil esines Nikita Hruštšov kõnega, milles mõistis hukka Jossif Stalini isikukultuse. Algas Hruštšovi sula.
• 1986 – Filipiinidel põgenes rahvarahutuste tõttu riigist president Ferdinand Marcos. Tema asemel vannutati presidendiks Corazon Aquino, esimene naine sellel ametikohal.
• 1996 – Teodoro Obiang Nguema Mbasogo valiti 97,85% häältega kolmandat korda Ekvatoriaal-Guinea presidendiks. Opositsioon boikoteeris valimisi.

 Pikemalt artiklis Sündinud 25. veebruaril

• 1707 – Carlo Goldoni, itaalia dramaturg
• 1737 – August Wilhelm Hupel, baltisaksa publitsist ja keeleteadlane
• 1778 – José de San Martín, Argentina sõjaväelane ja vabadusvõitleja
• 1841 – Pierre-Auguste Renoir, prantsuse maalikunstnik
• 1842 – Karl May, saksa kirjanik
• 1861 – Rudolf Steiner, Austria filosoof
• 1871 – Lesja Ukrainka, ukraina kirjanik
• 1873 – Enrico Caruso, itaalia tenor
• 1877 – Norbert Jokl, albanoloog
• 1881 – Aleksei Rõkov, Nõukogude Liidu riigitegelane
• 1888 – John Foster Dulles, USA poliitik
• 1917 – Anthony Burgess, Briti kirjanik
• 1917 – Ilmar Tammelo, eesti õigusteadlane ja filosoof
• 1918 – Aarne Vinkel, eesti kirjandusteadlane
• 1926 – Raimond Kaugver, eesti kirjanik
• 1929 – Olaf-Mihkel Klaassen, eesti ajaloolane
• 1932 – Kiira Kahn, eesti ajakirjanik
• 1935 – Mart Mäger, eesti kirjandus- ja keeleteadlane
• 1941 – Hille Palm, eesti skulptor
• 1943 – George Harrison, inglise kitarrist ja laulja
• 1943 – Tiina Käesel, eesti metallikunstnik
• 1949 – Arvi Mägi, eesti näitleja ja lavastaja
• 1950 – Néstor Kirchner, Argentina poliitik
• 1950 – Jaak Tamm, Eesti poliitik ja omavalitsustegelane
• 1951 – Don Quarrie, Jamaica kergejõustiklane
• 1953 – José María Aznar, Hispaania poliitik
• 1957 – Martin Zobel, eesti geobotaanik ja taimeökoloog
• 1962 – Andres Ammas, Eesti ajakirjanik ja poliitik
• 1962 – Birgit Fischer, saksa aerutaja
• 1962 – Andres Siim, eesti arhitekt
• 1963 – Kaido Ole, eesti maalikunstnik
• 1970 – Sandor Liive, eesti majandustegelane
• 1972 – Jaak Mae, eesti murdmaasuusataja
• 1978 – Maian Kärmas, eesti helilooja ja laulja

 Pikemalt artiklis Surnud 25. veebruaril

• 1553 – Hirate Masahide, Jaapani diplomaat
• 1558 – Austria Eleonore, Portugali ja Prantsusmaa kuninganna
• 1634 – Albrecht von Wallenstein, keisririigi väejuht ja poliitik
• 1682 – Alessandro Stradella, itaalia helilooja
• 1713 – Friedrich I, Preisimaa kuningas 1701–1713
• 1899 – Paul Julius von Reuter, saksa päritolu briti ajakirjanik, teadeteagentuuri Reuters asutaja
• 1906 – Anton Arenski, vene helilooja ja pianist
• 1912 – Guillaume IV, Luksemburgi suurhertsog 1905–1912
• 1917 – Paul Rubens, inglise muusikalihelilooja ja libretist
• 1950 – George Richards Minot, USA arst, Nobeli füsioloogia- või meditsiiniauhinna laureaat 1934
• 1971 – Theodor Svedberg, rootsi keemik, Nobeli keemiaauhinna laureaat 1926
• 1983 – Tennessee Williams, USA näitekirjanik
• 1983 – Aleksander Prima, eesti aiandusspetsialist
• 1997 – Andrei Sinjavski (Abram Terts), vene kirjanik ja kirjandusteadlane
• 1999 – Glenn T. Seaborg, USA keemik, Nobeli keemiaauhinna laureaat 1951
• 2001 – Paul Huber, Šveitsi helilooja
• 2005 – ‘Āţif Şidqī, Egiptuse poliitik
• 2013 – Heikki Siren, soome arhitekt
• 2020 – Dmitri Jazov, Nõukogude Liidu sõjaväelane
• 2020 – Ḩusnī Mubārak, Egiptuse poliitik

• Katoliku kirikus püha Walburga ja püha Nazianzi Cesariuse mälestuspäev
• Õigeusu kirikus püha imetegija Aleksiuse mälestuspäev
• Kuveidi rahvuspüha
• Nõukogude okupatsiooni päev Gruusias
• Filipiinidel rahva võimu päev – Ferdinand Marcose kukutamise aastapäev (1986)

• Tallinna maksimumtemperatuur +8,0 °C (1900)
• Tallinna miinimumtemperatuur –30,6 °C (1844)
• Tartu maksimumtemperatuur +10,2 °C (1900)
• Tartu miinimumtemperatuur –25,1 °C (1953)