2014. aasta Ukraina revolutsioon
Ukraina revolutsioon | |
Kokkupõrked meeleavaldajate ja miilitsaüksuste vahel 18.02.2014 | |
Riik | Ukraina |
---|---|
Koht | Maidan Nezaležnosti Kiievis |
Kuupäev | 21. november 2013 - 23. veebruar 2014 |
Hukkunuid | taevane sadakond |
Ukraina revolutsioon ehk Väärikuse revolutsioon (ukraina keeles Революція гідности, Revolütsiia hidnostõ) on sündmused, mis algasid 2013. aasta 21. novembril ning kestsid kuni 2014. aasta 23. veebruarini, mille ajal toimus Ukrainas revolutsioon, mille käigus kaotas president Viktor Janukovõtš oma võimu ning põgenes riigist.
Nimetus
Ukrainas on tavaks nimetada neid 2013-2014. aasta sündmusi Väärikuse revolutsiooniks (Революція гідності).[1]
Põhjused
Spontaansed protestid algasid 2013. aasta novembris Kiievis pärast seda, kui valitsus peatas ettevalmistused assotsiatsioonilepingu ja vabakaubanduslepingu allakirjutamiseks Euroopa Liiduga. Protestijad nõudsid valitsuse tagasiastumist, umbusaldushääletust president Viktor Janukovõtšile ja ennetähtaegseid valimisi. Protestijad nägid Euroopa Liiduga lõimumises lahendust kõrgele tasemele tõusnud korruptsioonile ja riigi nõrkadele institutsioonidele.[2]
Sündmuste käik
Euromaidan
2013. aasta novembris alanud Euromaidani meeleavaldajad ei läinud 2014. aastal laiali ning moodustasid Iseseisvuse väljakule alalise laagri. 2014. aasta jaanuaris toimusid meeleavaldajate vägivaldsed kokkupõrked Ukraina miilitsa ja sisevägedega.[3][4]
2014. aasta veebruar
18. veebruaril 2014 andis Ukraina miilits meeleavaldajatele korralduse laiali minna. Protestijad korraldust ei täitnud ning laagri laialiajamise käigus algasid protestijate ja miilitsa vahel vägivaldsed kokkupõrked.[5] Riigi president Viktor Janukovõtš evakueeriti ööl vastu 23. veebruari Venemaa Föderatsiooni Relvajõudude helikopteritega Krimmi, sest ta elu oli ohus[6][7] kust suundus hiljem Venemaale.[8][9][10][11] Ülemraada tagandas Janukovitši (kuigi see oli formaalselt konstitutsioonivastane) ja andis presidendi kohusetäitja volitused üle Oleksandr Turtšõnovile (poolt hääletas ka suur osa Regioonide Partei saadikuid ja peaaegu kõik Kompartei saadikud, olgugi et nad olid eelnevalt seisnud jäigalt vastu Maidani meeleavaldajate nõudmistele). 27. veebruaril 2014 toimus Arseni Jatsenjuki valitsuse moodustamine.[12]
Inimkaotused
Tervishoiuministeeriumi teatel sai 106 inimest surma ja 1811 vigastada.[13] Vabatahtlike meedikute hinnangul sai surma või jäi kadunuks umbes 780 inimest.[14]
Hukkunute hulgas ei olnud mitte ainult meeleavaldajad, vaid ka rida militsionääre, kelle meeleavaldajad sündmuste käigus tapsid.
Teiste riikide reaktsioonid
Venemaa ei tunnustanud suveräänse naaberriigi valitsemiskorralduses aset leidnud muudatusi, nimetas toimunut coup d’etat’ks,[15] taganes ühepoolselt endale võetud kahe- ja mitmepoolsetest kohustustest (sealhulgas 1994. aasta Budapesti memorandumiga võetud kohustustest), annekteeris 2014. aasta märtsis Krimmi ning suunas seejärel tähelepanu Ukraina lõuna- ja kaguosale.
Tagajärjed
Nn "Väärikuse revolutsioonile" järgnesid Euroopaga lõimumist pooldava Petro Porošenko võit presidendivalimistel, dekommuniseerimine, lustratsioon ja suurem võitlus korruptsiooniga, mis paraku pole viinud olulise majanduslkiku taastumiseni[16].
Mälestuse jäädvustamine
- Alates 2014. aastast tähistatakse Ukrainas 21. novembril väärikuse ja vabaduse päeva.[17]
Vaata ka
Viited
Välislingid
- Serge Moati, Quai d'Orsay : Les coulisses de la diplomatie - Documentaire 2015 (1:07:21) , YouTube, 16. aprill 2015. (prantsuse keeles)
- Обнародованы неизвестные фото расстрелов на Майдане. ФОТО (18+), Infovastupanu, 12. mai 2015. (vene keeles)
- Французский дипломат подтвердил: Майдан расстреливал и российский спецназ Infovastupanu, 18. mai 2015. (vene keeles)
- ЮРИЙ БУТУСОВ. Справедливость необходима - Korrespondent.net, 22.11.2019 (vene keeles)
- В ГБР назначили ответственного за расследование дел Майдана - Liga Novosti, 02.01.2020 (vene keeles)
- Silver Meikar: „Väljakurahva habras võit“ Sirp, 27.02.2014
- Mark Gustafson: „Ukraina must veebruar. Faktid ja meedianarratiiv.“ Kesknädal, 4. veebruar 2015.