2014. aasta Ukraina revolutsioon

Ukraina revolutsioon
Kokkupõrked meeleavaldajate
ja miilitsaüksuste vahel 18.02.2014
Riik Ukraina
KohtMaidan Nezaležnosti Kiievis
Kuupäev21. november 2013 - 23. veebruar 2014
Hukkunuidtaevane sadakond

Ukraina revolutsioon ehk Väärikuse revolutsioon (ukraina keeles Революція гідности, Revolütsiia hidnostõ) on sündmused, mis algasid 2013. aasta 21. novembril ning kestsid kuni 2014. aasta 23. veebruarini, mille ajal toimus Ukrainas revolutsioon, mille käigus kaotas president Viktor Janukovõtš oma võimu ning põgenes riigist.

Nimetus

Ukrainas on tavaks nimetada neid 2013-2014. aasta sündmusi Väärikuse revolutsiooniks (Революція гідності).[1]

Põhjused

Spontaansed protestid algasid 2013. aasta novembris Kiievis pärast seda, kui valitsus peatas ettevalmistused assotsiatsioonilepingu ja vabakaubanduslepingu allakirjutamiseks Euroopa Liiduga. Protestijad nõudsid valitsuse tagasiastumist, umbusaldushääletust president Viktor Janukovõtšile ja ennetähtaegseid valimisi. Protestijad nägid Euroopa Liiduga lõimumises lahendust kõrgele tasemele tõusnud korruptsioonile ja riigi nõrkadele institutsioonidele.[2]

Sündmuste käik

Euromaidan

2013. aasta novembris alanud Euromaidani meeleavaldajad ei läinud 2014. aastal laiali ning moodustasid Iseseisvuse väljakule alalise laagri. 2014. aasta jaanuaris toimusid meeleavaldajate vägivaldsed kokkupõrked Ukraina miilitsa ja sisevägedega.[3][4]

2014. aasta veebruar

18. veebruaril 2014 andis Ukraina miilits meeleavaldajatele korralduse laiali minna. Protestijad korraldust ei täitnud ning laagri laialiajamise käigus algasid protestijate ja miilitsa vahel vägivaldsed kokkupõrked.[5] Riigi president Viktor Janukovõtš evakueeriti ööl vastu 23. veebruari Venemaa Föderatsiooni Relvajõudude helikopteritega Krimmi, sest ta elu oli ohus[6][7] kust suundus hiljem Venemaale.[8][9][10][11] Ülemraada tagandas Janukovitši (kuigi see oli formaalselt konstitutsioonivastane) ja andis presidendi kohusetäitja volitused üle Oleksandr Turtšõnovile (poolt hääletas ka suur osa Regioonide Partei saadikuid ja peaaegu kõik Kompartei saadikud, olgugi et nad olid eelnevalt seisnud jäigalt vastu Maidani meeleavaldajate nõudmistele). 27. veebruaril 2014 toimus Arseni Jatsenjuki valitsuse moodustamine.[12]

Inimkaotused

Kiievis hukkunute mälestamine Tartus 21. veebruaril 2014

Tervishoiuministeeriumi teatel sai 106 inimest surma ja 1811 vigastada.[13] Vabatahtlike meedikute hinnangul sai surma või jäi kadunuks umbes 780 inimest.[14]

Hukkunute hulgas ei olnud mitte ainult meeleavaldajad, vaid ka rida militsionääre, kelle meeleavaldajad sündmuste käigus tapsid.

Teiste riikide reaktsioonid

Venemaa ei tunnustanud suveräänse naaberriigi valitsemiskorralduses aset leidnud muudatusi, nimetas toimunut coup d’etat’ks,[15] taganes ühepoolselt endale võetud kahe- ja mitmepoolsetest kohustustest (sealhulgas 1994. aasta Budapesti memorandumiga võetud kohustustest), annekteeris 2014. aasta märtsis Krimmi ning suunas seejärel tähelepanu Ukraina lõuna- ja kaguosale.

Tagajärjed

Nn "Väärikuse revolutsioonile" järgnesid Euroopaga lõimumist pooldava Petro Porošenko võit presidendivalimistel, dekommuniseerimine, lustratsioon ja suurem võitlus korruptsiooniga, mis paraku pole viinud olulise majanduslkiku taastumiseni[16].

Mälestuse jäädvustamine

Vaata ka

Viited

Välislingid