67P/Tšurjumov-Gerassimenko
Tšurjumovi-Gerassimenko komeet (vene keeles комета Чурюмова-Герасименко, inglise keeles Comet Churyumov-Gerasimenko), ametlikult 67P/Tšurjumov-Gerassimenko (vene keeles 67P/Чурюмова-Герасименко, inglise keeles 67P/Churyumov-Gerasimenko) ja vahel lühendina 67P/C-G või lihtsalt 67P, on komeet.
Selle praegune tiirlemisperiood on 6,45 aastat[1] ja pöörlemisperiood umbes 12,4 tundi.[2] See oli viimati periheelis 13. augustil 2015.[3][4][5]
Nagu kõik komeedid, sai ka see nime avastajate järgi. Nendeks olid Klõm Tšurjumov ja Svetlana Gerassimenko, kes märkasid komeeti esmakordselt fotoplaatidel 1969. aastal.
Komeedi afeeli kaugus Päikesest on 5,6829 aü (850 150 000 km), periheeli kaugus Päikesest 1,2432 aü (185 980 000 km), orbiidi ekstsentrilisus 0,64102, kalle 7,0405°.
Komeet koosneb kahest omavahel ühenduses olavast osast. Suurema mõõtmed on 4,1×3,2×1,3 km ja väiksema mõõtmed on 2,5×2,5×2 km. Komeedi mass on (1,0±0,1)×1013 kg ning paokiirus umbes 1 m/s. Pinnatemperatuur on 205–230 K (−68...−43 °C).
Tšurjumov-Gerassimenko oli Euroopa Kosmoseagentuuri (ESA) sondi Rosetta sihtmärk. Sond lennutati kosmosesse 2. märtsil 2004.[6][7][8] Rosetta kohtus Tšurjumov-Gerassimenkoga 6. augustil 2014[9][10] ja jäi selle orbiidile 10. septembril 2014.[11] Rosetta maandur Philae maabus komeedi pinnal 12. novembril 2014; see oli esimene kosmoseaparaat, mis maandus komeedi tuumal.[12][13][14] Rosetta missioon lõppes 30. septembril 2016, kui ESA insenerid kukutasid sondi komeedi pinnale[15].
Komeedi gaasipilve koostise uurimisel on sealt leitud oodatust enam hapnikku, mis võib viidata vajadusele kohendada Päikesesüsteemi tekkimist kirjeldavat mudelit.[16]