Arenenud riik
Arenenud riik, industrialiseerunud riik, arenenud maa või majanduslikult arenenum riik (inglise keeles more economically developed country, lühend MEDC) on suveräänne riik, mis kuulub kõrgema arengutaseme ja arenenud turumajandusega tööstusriikide hulka.[1] Varem nimetati antud riike tööstusmaadeks, ent praeguseks on see nimetus vananenud, sest kõrgem arengutase ei sõltu enam niivõrd tööstuse, kuivõrd teeninduse, sh nn teadusalase arengu, infoteeninduse jms tasemest.[2] Tavalisemateks majanduse arengu mõõtmise kriteeriumiteks on: sisemajanduse kogutoodang (SKT), sissetulek elaniku kohta, industrialiseerimise tase, laialdase infrastruktuuri tase ja üleüldine elustandard.[1]See, millist kriteeriumit kasutada ja millised riigid selle alla klassifitseeruvad kui arenenud, sõltub debattidest ja vastavatest kokkulepetest.
Allikad:World Economic Outlook. IMF, aprill 2022; List of Least Developed Countries (seisuga 24. november 2021). ÜRO
Arenenud riikide hulka kuuluvad postindustriaalse majandusega riigid. Nendes riikides on teenindus-, ehk tertsiaarne sektor ülekaalus ja arenenum kui majandus- ehk sekundaarne sektor. Arenenud riike vastandatakse arenguriikidega, mis on hetkel alles industrialiseerimise arengujärgus, ja arenemata riikidega, mis on pre-industriaalsed ja kus toimib peaaegu täielikult agraarühiskond. Vastavalt Rahvusvahelisele Valuutafondile (ingl.k International Monetary Fund -IMF) moodustavad edasijõudnud majandusega riigid 2014. aastal 49% ülemaailmsest SKP-st.[3] 2013. aastal 10 edasijõudnuma majandusega riiki nominaalse SKP alusel olid Ameerika Ühendriigid, Jaapan, Saksamaa, Prantsusmaa, Ühendkuningriik, Hiina, Brasiilia, Itaalia, Venemaa ja India.[4]
Termini selgitus ja taust
Terminile "arenenud riik" on mitmeid vasteid, sealhulgas "edasijõudnud riik", "industrialiseerunud riik", "majanduslikult arenenum riik", "ülemaailmne põhjamaine riik", "esimese maailma riik", ja "post-industriaalne riik". Termin "industriaaliseerunud riik" on osaliselt mitmetähenduslik, kuna industrialiseerimine on kestev protsess, mida on keeruline kitsalt piiritleda.Esimene industrialiseerunud riik oli Ühendkuningriik, millele järgnesid Belgia, Saksamaa, Ameerika Ühendriigid, Prantsusmaa ja seejärel teised Lääne-Euroopa riigid. Sellegipoolest on mõne majandusteadlase, sealhulgas Jeffrey Sachi arvates praegune jaotussüsteem arenenud ja arenguriikide vahel 20. sajandi fenomen.[5]
Arenenud riikide definitsioon ja kriteeriumid
On palju arutletud kriteeriumite üle, mis määraksid riikide arengutaseme. Varem on mainitud sissetulekut inimese kohta, SKP-d, industrialiseerimise taset. Mida kõrgemad eelmainitud on, seda kõrgem on riigi arenguindeks. Viimasel ajal on hakanud domineerima uus kriteerium – inimarengu indeks, mis kombineerib majandusliku mõõte – riigi kogutoodangu teiste mõõdetega nagu keskmine eluiga ja haridus. Selle kriteeriumi järgi on arenenud riigid kõrge inimarengu indeksiga.
Kofi Annan, endine ÜRO peasekretär, sõnastas arenguriigi olemuse järgmiselt: "Arenenud riigis lubatakse kodanikel nautida turvalises keskkonnas vaba ja tervislikku eluviisi."[6] ÜRO statistika osakond on aga teatanud, et ÜRO ei ole pannud paika ühtegi kindlat süsteemi, mille järgi arenenud- ja arenguriike üksteisest eristada.[7] Samuti on nad öelnud, et terminid "arengu" ja "arenenud" on loodud vaid statistika lihtsustamiseks ja ei arvusta tingimata kindla riigi või ala olukorda arenguprotsessis.Sellegipoolest on ÜRO välja toonud ka riigid ja muud alad, mida üldiselt peetakse arenenud riikideks. Nimelt loetakse nendeks Jaapanit Aasias, Kanadat ja Ameerika Ühendriike Põhja-Ameerikas, Austraaliat ja Uus-Meremaad Okeaanias ning Lääne-Euroopat. Rahvusvahelise kaubandusstatistika kohaselt peetakse arenenud regiooniks ka Lõuna-Aafrika Tolliliitu, samuti ka Iisraeli, endisest Jugoslaaviast eraldunud riike ning ka Kesk-Euroopa riike.[8]
Inimarengu indeks
Pikemalt artiklis Inimarenguindeks ja Riikide pingerida inimarengu indeksi järgi
| ██ Väga kõrge ██ Kõrge ██ Keskmine | ██ Madal ██ Andmed puuduvad |
ÜRO inimarengu indeks on statistiline meede riigi inimarengu taseme mõõtmiseks. Erinevalt SKP-st elaniku (sissetuleku) kohta arvestab indeks sissetulekut, mis on muudetud kvaliteetseks hariduseks ja tervisehoiuks ning näitab seeläbi inimarengu kõrgemat taset. Viimane indeks avaldati 14. märtsil 2013 ja see katab perioodi 2012. aastani. Välja on toodud 47 riiki esimesest kvartiilist.
Märkus: Rohelised nooled (
), punased nooled (
) ja sinised jooned (
) näitavad muutusi võrreldes viimase inimarengu aruandega 2011. aastal.[9]
|
|
OECD liikmete keskmine vabalt kasutatav sissetulek
Kuna SKP elaniku kohta näitab riigi majanduse taset, kuid ei arvesta elanike reaalse sissetuleku ja elustandardiga, siis OECD (Organization for Economic Co-operation and Development, Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon) mõõdab inimeste sissetulekut, millest on maha arvestatud nii maksud kui ka sõlmitud kindlustused. Vaikimisi loetakse elanik lastetuks ning tema sissetulek on 100% riigi keskmise palga tasemel.[10]
| koht | Riik | Vabalt kasutatav sissetulek [11] | Palga kinnipidamine | Üldtulud[12] |
|---|---|---|---|---|
| 1 | Ameerika Ühendriigid | 38,753 | 29,6% | 55,047 |
| 2 | Iirimaa | 38,210 | 25,9% | 51,565 |
| 3 | Luksemburg | 33,373 | 36,6% | 52,639 |
| 4 | Austraalia | 33,319 | 32,9% | 49,655 |
| 5 | Šveits | 32,066 | 39,8% | 53,265 |
| 6 | Kanada | 31,501 | 30,8% | 45,521 |
| 7 | Ühendkuningriik | 29,938 | 32,3% | 44,222 |
| 8 | Lõuna-Korea | 29,038 | 21,0% | 36,757 |
| 9 | Norra | 28,543 | 38,5% | 46,412 |
| 10 | Taani | 27,424 | 39,1% | 45,031 |
| 11 | Jaapan | 23,486 | 31,2% | 34,137 |
| 12 | Austria | 22,813 | 48,9% | 44,644 |
| 13 | Soome | 22,548 | 42,5% | 39,214 |
| 14 | Rootsi | 22,512 | 43,0% | 39,494 |
| 15 | Holland | 22,064 | 52,7% | 46,646 |
| 16 | Saksamaa | 21,187 | 49,7% | 42,121 |
| 17 | Belgia | 20,894 | 56,0% | 47,487 |
| 18 | Iisrael | 20,795 | 27,6% | 28,722 |
| 19 | Hispaania | 20,232 | 41,4% | 34,525 |
| 20 | Prantsusmaa | 19,721 | 50,2% | 39,600 |
| 21 | Sloveenia | 18,575 | 42,3% | 32,193 |
| 22 | Itaalia | 16,789 | 50,4% | 33,849 |
| 23 | Kreeka | 15,142 | 41,9% | 26,062 |
| 24 | Portugal | 14,621 | 36,7% | 23,098 |
| 25 | Poola | 12,582 | 40,4% | 21,110 |
| 26 | Tšehhi | 11,637 | 43,2% | 20,487 |
| 27 | Slovakkia | 11,479 | 43,2% | 20,210 |
| 28 | Eesti | 10,642 | 41,6% | 18,222 |
| 29 | Ungari | 10,288 | 49,4% | 20,332 |
Muud arenenud riikide järjestused
Arenenud riike järjestavad mitmed tuntud institutsioonid: ÜRO ja OECD (näited ülalpool), Luure Keskagentuur, Maailmapank ja Rahvusvaheline Valuutafond, kuid ka erinevad ajakirjad, mille tulemusi hindavad nii juhtivad organisatsioonid kui ka meelelahutust otsivad lugejad.
Rahvusvaheline valuutafond
Rahvusvaheline valuutafond on pannud paika alad ja riigid, kus on arenenud majandus ja mis jagunevad põhivaluuta aladeks (Ameerika Ühendriigid, EL, Jaapan), Euroalaks, kuhu kuulub nmekirjas ka Eesti, põhilisteks arenenud aladeks, kuhu kuuluvad Kanada, Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia, Jaapan, Ühendkuningriik ja Ameerika Ühendriigid ning lõpuks muudeks arenenud aladeks, kuhu kuuluvad näiteks Austraalia, Hongkong, Island ja San Marino.[13]
Maailmapank
Maailmapank loeb "kõrge sissetulekuga majandusega" riikideks 76 riiki, kuhu kuulub enamik Euroopa riikidest ning Venemaa, Jaapan, Lõuna-Korea, Austraalia, Uus-Meremaa, Ameerika Ühendriigid, Kanada, Uruguay, Tšiili, Araabia Ühendemiraadid ja Saudi Araabia.[14]
Newsweeki "maailma parimate riikide" indeks
Ameerika Ühendriikide ajakiri Newsweek avaldas 2010. aastal maailma parimate riikide indeks, kus hinnati haridust, tervishoidu, elukvaliteeti, majandusdünaamikat ja poliitilist keskkonda 100 riigis. 2010. aasta seisuga on esimese 15 riigi seas järgmised riigid:[15]
- Soome
- Šveits
- Rootsi
- Austraalia
- Luksemburg
- Norra
- Kanada
- Holland
- Jaapan
- Taani
- Ameerika Ühendriigid
- Saksamaa
- Uus-Meremaa
- Ühendkuningriik
- Lõuna-Korea
Eesti oli selles nimekirjas 32.