Bali keel

See artikkel räägib Bali saarel kõneldavast keelest; Aafrika keele kohta vaata artiklit Baali keel

Bali keel on balide keel, Indoneesia, Bali ja kõrvalasuvate saarestike keel. Bali keel kuulub austroneesia keelkonda.^[1]

Bali keel (Basa Bali)
Piirkonnad	Bali, Jaava, Nusa Penida põhjaosa
Kokku kõnelejaid	3,3 miljonit
Keelesugulus	Austroneesia keelkond Malai-Polüneesia Bali-Sumbawa Bali-Sasask Bali
Keelekoodid
ISO 639-1	ISO 639-3

Bali saarel elab 2009. aasta seisuga 3,551 miljonit inimest. 93,1% Bali elanikest on hindud, 4,79% moslemid, 1,38% kristlased ja 0,64% budistid. Selle poolest erineb Bali peamiselt islamistlikust muust Indoneesiast.^[2]

Keelel on kaks dialekti “kõrge” basa alus ja “madal” basa kasar. Bali kõnekeeles eristatakse dialektide mitmeid tasemeid. Tasemed tekivad seetõttu, et kõnekeeles kasutatakse sõnu nii “kõrgest” kui “madalast” dialektist.

Kodus või põlluharimisel kasutatakse “madalat” dialekti, milles on säilinud vanabali keele sõnavara. Samuti kõneldakse „madalat“ dialekti lastega ja madalamasse kasti kuuluvate inimestega.^[3].

Eri staatustega inimesed peavad suhtlemisel valima sobiliku dialekti. Võõrastel on raske valida õiget keelt. Enamik bali keele rääkijaid valdab Indoneesia keelt.

2000. aasta loenduse andmetel kõneleb bali keelt 3,33 miljonit inimest, kaasaarvatud immigrandid Nusa Tenggaras ja Lääne-Lomboki saarel ja 7000 Lõuna-Sulawesis.

Bali on arenev keel, mida kasutatakse suhtluskeelena, hariduses, meedias ja ajalehtedes.

Bali keele kirjaviis on Bali kiri, Jaava kiri, ladina tähestik (võeti kasutusele 20. sajandil) ^[4]

Ajalugu

Bali keel arenes välja umbes 500 p.Kr. Keel oli mitu sajandit ainult kõnekeelne. Esimese kirjaliku allika kohta on andmeid aastast 882. IX–XII sajandil muutus keel selle tagajärjel, et Balisse levis hinduism ja budism ning keel võttis üle sanskriti leksikoni. Järgmistel sajanditel mõjutas bali keelt kaavi – vanajaava kiri ja seejärel jaava keel.

Sotsiolingvistilised andmed

Bali keele staatus pole määratud Indoneesia konstitutsiooniga. Tänapäeva ilukirjanduses bali keelt ei kasutata. Keel on põhiliselt kõnekeelne. Trükimaterjalid piirduvad kooliõpikutega, religioossete materjalidega, väikeste ajaleheartiklitega ja muude ajakirjanduslike tekstidega. Peamine räägitav keel on indoneesia keel, ka õppetöö toimub selles keeles. Bali keelt õpetatakse ainult algklassides.

Bali kiri

Bali kiri (Askara Bali (askara – 'täht')) – kirjakeel, mida kasutatakse Indoneesia Bali saarel. On osaliselt muudetud ladinakeelse tähestiku järgi. Bali kirja ja bali keelt peab vaatama teineteisest eraldi. Bali kirjal on oma tähestik ja bali keelel on oma, teistsugune tähestik. Bali kirja kasutatakse siiamaani, aga väga vähesed inimesed valdavad seda.Bali kirja kasutatakse peamiselt religioossetes üleskirjutistes.

Tähestikus on 47 sümbolit, neist 14 on täishäälikud ja ülejäänud 33 on kaashäälikud. 33 kaashäälikust kasutatakse peamiselt ainult 18.14 täishäälikust seitse tähistavad lühikesi vokaale ja ülejäänud seitse samade vokaalide pikki vasteid. Tähestik pärineb kaavi kirjast, mis omakorda braahmi kirjast.

Häälikute hääldamine

täht „c“ loetakse nagu „ch“

täht „h“ sõna lõpus ei hääldata

täht „q“ hääldatakse nagu „ka“

„ny“ hääldatakse „ɲ“

„ng“ hääldatakse „ŋ“ ^[5]

Kaashäälikuid „b“ ja „d“ ei hääldata, kui nad esinevad pärast täishäälikut. Nt gendis (gen-is) "suhkur", gambelan (gam-elan)^[6].

Keele omapära

• Kõik tähed on ladina tähed
• Peaaegu kõike loetakse nagu kirjutatakse
• Puuduvad käänamine, pööramine, ajad
• Puudub silbirõhk, kõikides sõnades on rõhk ühel ja samal kohal. Rõhu koha mitteteadmisel võib panna rõhu viimasele silbile.^{[5] [7]}