Edward Snowden
Edward Snowden (sündinud 21. juunil 1983 Põhja-Carolinas) on endine CIA ja DIA töötaja ning hilisem NSA lepinguline töötaja Delli juures, kes sai vilepuhujana maailmakuulsaks, kui lekitas infot NSA ja CIA ülisalajase jälgimisprogrammi PRISM kohta. PRISMi avalikuks tulek põhjustas ülemaailmse skandaali. USA kuulutas Snowdeni tagaotsitavaks ja teda süüdistatakse mitmes kuriteos, sealhulgas riigireetmises ja spionaažis. Snowdeni teod on tekitanud kaks leeri: üks pool peab teda reeturiks, kelle üle tuleks kohut mõista, teine pool aga arvab, et valitsusasutuse ebaseadusliku jälitustegevuse paljastajana on ta kangelane ja väärib austust.
| Edward Snowden | |
|---|---|
 Edward Snowden 6. juunil 2013 | |
| Sünninimi | Edward Joseph Snowden |
| Sünniaeg | 21. juuni 1983 Põhja-Carolina, Ameerika Ühendriigid |
Snowdeni tegevus luureskandaali järel
Snowden põgenes 20. mail 2013 Hongkongi, jättes Hawaiile maha 200 000 dollari suuruse palgaga töökoha, sõbratari ja perekonna. 5. juunil avaldas ajaleht The Guardian esimese artikli Snowdeni paljastustest ja see pälvis kohe laialdase rahvusvahelise tähelepanu. 10. juunil lahkus Snowden Hongkongi hotellist teadmata suunas.[1] USA võimud nõudsid Hongkongilt Edward Snowdeni väljaandmist, kuid sealsed võimud lubasid tal ikkagi 23. juunil Moskvasse lennata. Kuna USA oli tema reisipassi kehtetuks tunnistanud, siis kasutas ta Ecuadorist saadud ajutist reisidokumenti.[2] Sellele järgnevalt oli ta sunnitud viibima Šeremetjevo lennujaama transiittsoonis.[3]
Pärast Snowdeni paljastusi algas mustamiskampaania, mille käigus saime teada, et Snowden on kukkunud välja keskkoolist, jätnud pooleli sõjaväeteenistuse jne.[4]
Snowden palus varjupaika üheksas Euroopa Liidu riigis, kuid kõik vastasid eitavalt.[5] Kuigi Austria lükkas Snowdeni asüülitaotluse tagasi, ütles sealse välisministeeriumi kantsler Reinhold Lopatka, et see mees väärib austust. "Minu silmis ei ole Snowden kurjategija. Kantslerina ja kodanikuna arvan ma, et inimesel on õigus nii toimida, kui ta tunneb, et teoksil on midagi ulatuslikku ja ebaseaduslikku," ütles Lopatka ajalehele Die Presse.[2]
4. juulil võtsid Euroopa Parlamendi liikmed Strasbourgis vastu resolutsiooni, mille kohaselt parlamendi kodanikuvabaduste komisjon peab korraldama USA jälgimisprogrammide põhjaliku uurimise. Uurimine puudutab ka Euroopa Liidu institutsioonide võimalikku jälgimist.[2]
12. juulil teatas Snowden kohtumisel inimõigusaktivistidega, et tahab ajutiselt jääda Venemaale, kuniks saab mõnda Ladina-Ameerika riiki. Varjupaika on pakkunud Nicaragua, Boliivia ja Venezuela.[6] President Barack Obama helistas Vladimir Putinile pärast Snowdeni ülesastumist Šeremetjevo lennujaama transiittsoonis. Valge Maja esindaja Jay Carney sõnul rikub praegune Venemaa käitumine kahe riigi vahelisi suhteid ning on vastuolus Putini väidetega, et nad ei soovi, et Snowden jätkuvalt USA huve kahjustaks.[7] Moskvast pole otselendu ühtegi neist kolmest Ladina-Ameerika riigist, mis Snowdenile poliitilist varjupaika on lubanud. Havanna kaudu pääseks neisse kõigisse, kuid Kuuba ei teatanud, kas lubab ameeriklasel oma territooriumit läbida.[8]
16. juunil palus Snowden Venemaalt ajutist varjupaika.[9] Snowdeni advokaat Anatoli Kutšerena teatas, et lisaks varjupaigale võib ta taotleda ka Venemaa kodakondsust.[10] Vabariiklasest senaator Lindsey Graham avaldas arvamust, et USA peaks oma sportlased 2014. aasta taliolümpiamängudelt koju jätma, kui Moskva otsustab Edward Snowdenile asüüli anda. John Boehneri sõnul oleks ebaõiglane karistada Ameerika sportlasi Snowdeni-suguse "reeturi" pärast.[11]
Snowden palus võtta ennast Venemaa õiguskaitseorganite ja jõustruktuuride töötajate ja veteranide ametiühingu liikmeks ja kaitse alla. Pärast mitmeid sisemisi nõupidamisi võttis ametiühing vastu otsuse teda toetada.[12]
23. juulil kirjutas USA justiitsminister Eric Holder oma Venemaa kolleegile kirja, milles lubas, et endisele luuretöötajale Edward Snowdenile tagatakse väljaandmise korral täielik kaitse. Snowdenile ei määrata surmanuhtlust, teda ei piinata ning ta saab USA tsiviilkohtusüsteemi kaitse.[13]
24. juulil teatati, et Snowden sai loa lennujaamast lahkumiseks. Piirivalveameti allikas lükkas selle väite ümber, öeldes, et Snowden pole veel riiki sisenemist lubavaid dokumente saanud. USA välisministeeriumi pressiesindaja Jen Psaki ütles Reutersi vahendusel, et "igasugune samm, mis lubab Edward Snowdenil lennujaamast lahkuda, oleks sügavalt pettumustvalmistav".[14]
USA on esitanud Venemaale oma luuresaladuste paljastamises süüdistatava kodaniku Edward Snowdeni väljaandmistaotluse, kuid seoses selle vastuoluga rahvusvahelise õigusega seda ei rahuldata. Venemaa ajalehe Kommersant andmetel arutavad USA ametnikud Venemaa võimudega Snowdeni küsimust iga päev.[15]
Venemaa migratsiooniteenistuse ühiskondliku nõukogu esimees Vladimir Volohh teatas, et Snowden võib jääda Moskva lennujaama transiittsooni, kuni pole määratletud tema õiguslik seisund. See võib kesta kuni pool aastat. Seadusandja on määratlemisajaks kehtestanud kuni kolm kuud, kuid seda protseduuri võidakse veel kolme kuu võrra pikendada.[16]
31. juulil tänas Edward Snowdeni isa president Vladimir Putinit ja Venemaad poja aitamise eest. Venemaa riiklikule telekanalile Rossija 24 rääkis ta, et USA föderaalse juurdlusbüroo (FBI) ametnikud palusid tal mõned nädalad tagasi Moskvasse poega vaatama lennata, kuid ta keeldus sellest.[17][18]
1. augustil andis Venemaa talle ajutise varjupaiga, tähtajaga üks aasta. Edward Snowden lahkus Moskva Šeremetjevo lennuvälja transiiditsoonist, kus ta oli viibinud üle kuu aja. Snowden tänas Venemaad varjupaiga saamise eest, öeldes, et õigus on seatud jalule.[19][20]
| „ | USA luuresaladuste lekitaja Edward Snowdeni juhtum näitab vajadust kaitsta salajase informatsiooni avaldajaid, teiste seas luureagentuuride endisi töötajaid, kes avalikustavad inimõiguste rikkumise juhtumeid. | “ | ÜRO inimõiguste volinik Navy Pillay[21] | ||
Kajastamine avalikkuses
13. mail 2014 ilmus Edward Snowdenist, tema paljastustest ja NSA tegevusest raamat.[22] Selle autoriks on Ameerika Ühendriikide tuntud uuriv ajakirjanik ja jurist, varem Suurbritannia väljaandes The Guardian töötanud Glenn Greenwald, kellele Snowden andis enne paljastusi tema valduses olnud salajase informatsiooni. Raamatus on päevavalgele toodud varem avalikustamata dokumente NSA volituspiiride ületamisest. Raamat on kriitiline nii USA valitsuse kui ka valitsuse lõa otsas oleva meedia suhtes. Seal esitatud Snowdeni psühholoogiline profiil näitab teda inimesena, kes ei keskendu endale, vaid sellele, mis puudutab paljusid.[23] Snowden hakkas vilepuhujaks, kuna pidas seda õigeks sammuks. Ta oli sügavalt häiritud sellest, et NSA jälgis iga päev (ja seda tuntud suurfirmade kaasabil) ebaseaduslikult miljardite inimeste internetikasutust ning kuulas pealt nende telefonikõnesid.
The Guardiani ajakirjanik Luke Harding koostas samuti raamatu. Suuresti selle teose, "The Snowden Files", põhjal valmib USA lavastaja Oliver Stone'i käe all film "Snowden", mis tuli välja 2015. aasta lõpus.
Oktoobris 2014 tulid välja dokumentaalfilmid "Citizenfour" ja "Killswitch", millest esimene keskendus Snowdenile ja tema paljastustele ning teine püüetele internetti kontrollida. Septembris oli ekraanidele jõudnud ühisrahastuse toel valminud "Classified: The Edward Snowden Story".
2014. aastal näitas Eesti Televisioon saatesarjas "Välisilma dokk" dokumentaalfilmi "Ameerika nuhkimisühendriigid" ("United States of Secrets", USA 2014).[24][25]
5. aprillil 2015 oli USA telekanali HBO saates "Last Week Tonight with John Oliver" intervjuu Snowdeniga, mis leidis laiemat kajastust.[26] Järgmisel päeval paigaldasid teadmata isikud New Yorki Edward Snowdeni kuju, mille aga linnavõimud eemaldasid.[27] Seejärel kuvati sellesse paika hologramm.[28]
Juulis 2015 kirjutas üle 150 000 inimese alla üleskutsele Valge Maja kodulehel, et Snowden vabastataks kõikidest süüdistustest seoses USA riikliku julgeolekuagentuuri (NSA) saladuste lekitamisega. Valge Maja keeldus Edward Snowdenile amnestia andmisest, kutsudes teda naasma kodumaale ja kohtu ette astuma.[29]
Tunnustus
- 2013 Ajalehe The Guardian aasta inimene.[30]
- 2013 Rootsi sotsioloogiaprofessor Stefan Svallfors esitas Edward Snowdeni Nobeli rahuauhinna kandidaadiks.[31]
- 2014 Norra endine minister Bård Vegar Solhjell esitas Edward Snowdeni Nobeli rahuauhinna kandidaadiks.[32]
- 2014 Õige elamisviisi auhind
- 2015 Edward Snowdeni järgi nimetati üks kõrgem vähiline, mis sai nimeks Cherax snowden.[33]
- 2015 Nõukogude tuumafüüsiku ja teisitimõtleja Andrei Sahharovi järgi nime saanud Euroopa Parlamendi Sahharovi auhinnale esitati kuue kandidaadi seas Edward Snowden.[34]
Viited
Välislingid
- Edward Snowden andmekogus IMDb (inglise)
- Edward Snowden: ma ei taha elada ilmas, kus kõik mu tehtu ja öeldu talletatakse, Eesti Päevaleht, 11. juuni 2013
- Berthold Forssman Nuhkimisskandaal muudab maailma, Äripäev, 12. juuli 2013
- The most wanted man in the world By James Bamford. Wired, August 2014. (Artikkel on kirjutatud kolme päeva jooksul tehtud pikema intervjuu põhjal Edward Snowdeniga Moskvas. James Bamford on mitme NSA-teemalise raamatu autor.)
- Dokumentaalfilm "Ameerika nuhkimisühendriigid" ("United States of Secrets", USA 2014) (Kui NSA töötaja Edward Snowden laadis USA valitsuse võrgust alla kümneid tuhandeid ülisalajasi dokumente, viis see salastatud teabe suurima lekkeni ajaloos ning vallandas tulise debati kodanikuõiguste, nuhkimise ja privaatsuse üle. Kuidas juhtus, et demokraatia lipulaev ja "maaletooja" asus jälgima ning koguma terves maailmas miljonite inimeste suhtlust ja milliste vahenditega püüti seda ebaseaduslikku tegevust üldsuse eest varjata?)
- Fugitive ex-NSA contractor Snowden seeks to come home: lawyer, Reuters, 3. märts 2015. (inglise keeles)
- 13 September 2016 12:28 BST, The Guardian, Edward Snowden makes 'moral' case for presidential pardon
- Maailma kuulsaim lekitaja tegi rakenduse, mis annab sulle teada, kui keegi sinu järele nuhib, Geenius, 27. detsember 2017
- Video: Snowden tahab enda sõnul USA-sse naasta, ERR, 16. september 2019
- Путин дал российское гражданство Сноудену. Его не мобилизуют. BBC News Русская служба, 26. september 2022