Krooniline obstruktiivne kopsuhaigus
Krooniline obstruktiivne kopsuhaigus (lühend KOK) on krooniline süvenev kopsuhaigus, mida iseloomustab hingatava õhuvoolu kiiruse järkjärguline ja tavaliselt pöördumatu vähenemine.
Haiguse peamised sümptomid on õhupuudus ja köha koos röga eritumisega.[1] KOK on progresseeruv haigus, mis tähendab, et see aja jooksul tavaliselt süveneb.[2] Haiguse lõppfaasis muutuvad igapäevased tegevused, näiteks kõndimine või riietumine keeruliseks.[3] Krooniline bronhiit ja emfüseem on vanemad terminid, mida kasutatakse KOK-i tüüpide kirjeldamisel.[3] Mõistet "krooniline bronhiit" kasutatakse ikka veel produktiivse köha kindlaksmääramisel, kui see esineb kahe aasta jooksul vähemalt kolm kuud igal aastal.[1]
2015. aastal mõjutas KOK umbes 174,5 miljonit inimest ehk 2,4% kogu maailma elanikkonnast.[4] Haigus esineb tavaliselt üle 40-aastastel inimestel.[3] Aastal 2015 põhjustas see 3,2 miljonit surmajuhtumit (1990. aastal 2,4 miljonit).[5][6] Üle 90% neist surmajuhtumitest esineb arengumaades.[3]
Sümptomid
Kõige sagedasemad KOK-i sümptomid on röga eritumine, õhupuudus ja produktiivne köha.[7] Need sümptomid esinevad pikema aja vältel[8] ja tüüpiliselt halvenevad aja jooksul.[9] Ei ole selge, kas on olemas erinevad KOK-i tüübid.[10] Kuigi varem jaotatud emfüseemiks ja krooniliseks bronhiidiks, on emfüseem pigem kopsu muutuse kui haiguse kirjeldus ning krooniline bronhiit on lihtsalt sümptomite kirjeldaja, mis võivad esineda või mitte esineda koos kroonilise obstruktiivse kopsuhaigusega.[2]
Köha
Krooniline köha on sageli esimene haiguse väljaarenenud sümptom. Kui köha püsib (täiendavate teadaolevate asjaoludeta) kahe aasta jooksul igal aastal rohkem kui kolm kuud koos röga eritumisega, siis määratakse haigus krooniliseks bronhiidiks. See seisund võib tekkida enne, kui krooniline obstruktiivne kopsuhaigus täielikult välja areneb. Eritunud röga kogus võib muutuda tundidest päevadeks. Mõnel juhul ei pruugigi köha olla või see võib esineda ainult aeg-ajalt ja see ei pruugi olla produktiivne. Mõned KOK-iga inimesed seostavad sümptomeid "suitsetaja köhaga". Röga neelatakse alla või sülitatakse välja, sõltuvalt sageli sotsiaalsetest ja kultuurilistest teguritest. Raskekujuline köha võib põhjustada rinnakorvi roiete mõranemist või lühiajalist teadvusekaotust. KOK-i põdevatel inimestel on sageli juba pikka aega olnud "tavaline nohu".[7]
Hingeldus
Hingeldus on sageli sümptom, mis häirib inimesi kõige enam.[11] Tüüpiliselt hingelduse kestus aja jooksul pikeneb.[7] Kaugele arenenud haigusvormi puhul toimub hingeldus ka kehaliselt mitteaktiivsel ajal ja võib pidevalt esineda.[12][13] Kroonilise obstruktiivse kopsuhaigusega patsientidel on see nii ärevuse kui ka halva elukvaliteedi allikas. Paljud kaugelearenenud KOK-i inimesed hingavad suu kaudu ja see võib mõnedel inimestel parandada hingeldust.[14][15]
Haiguse tekkimise põhjused
Suitsetamine on KOK-i kõige sagedasem põhjustaja, kusjuures sellised tegurid nagu õhusaastus ja geenid mängivad väiksemat rolli.[10] Arengumaades on tavaliseks õhusaasteallikas halvasti ventileeritud suits, mis eraldub õhu soojendamisel või toidu valmistamisel.[3] Nende ärritavate ainete pikaajaline kokkupuude põhjustab põletikulist reaktsiooni kopsudes, mille tulemuseks on väikeste hingamisteede ahenemine ja kopsukoe lagunemine.[9]
Suitsetamine kui tähtsaim riskitegur
20% kõikidest suitsetajatest põevad KOK-i.[16] Ligikaudu pooltel pea terve eluea suitsetanutest esineb krooniline obstruktiivne kopsuhaigus.[17] Ameerika Ühendriikides ja Suurbritannias on KOK-i põdevatest inimestest 80–95% praegused või endised suitsetajad.[16][18][19] Haiguse tekkerisk suureneb suitsetamise intensiivsuse kasvuga.[20] Mittesuitsetajatest on passiivne suitsetamine KOK-i haigestumise põhjuseks 20%-l inimestest.
Diagnoos
Haiguse diagnoos toimub kopsude funktsioonitesti ehk spirograafia uuringu abil, mille käigus mõõdetakse kopsude õhuvoolu ja mahtu.[21] Erinevalt astmast ei parane õhuvoolu vähenemine märkimisväärselt bronhodilataatori kasutamisel.[3]
Ennetamine ja ravi
Enamikku KOK-i haigusjuhtumeid saab vältida kokkupuute riskitegurite vähendamisega.[22] See eeldab suitsetamise määrade vähendamist ning sise- ja välisõhu kvaliteedi parandamist.[3] Kuigi KOK-i diagnoosiga inimest pole võimalik terveks ravida,[3] on tänapäeval võimalik haiguse kulgu aeglustada, sümptomeid leevendada ja elukvaliteeti parandada. Ravi põhitingimuste hulka kuulub suitsetamisest loobumine, kehalise aktiivsuse tõstmine ja individuaalse ravikava järgimine.[23] Sümptomeid leevendavaks põhilisteks ravimiteks on regulaarselt kasutatavad inhaleeritavad hingamisteid laiendavad ravimid (bronhilõõgastid). Haigushoogude ägenemise korral on näidustatud antibakteriaalne ravi ja raskematel juhtudel ka hormoonravi. Haiguse süvenemisel suureneb kopsuvereringe rõhk, mistõttu koormus paremale südamepoolele kasvab. Sellepärast vajavad haiged lisaks südameravimeid. Kaugele arenenud haigusvormi puhul kannatavad haiged pideva hapnikuvaeguse all, mille leevendamiseks kasutatakse kodust hapnikravi.[24]