Ploom

Ploom on ühe emakasuudmega ja ülemise sigimikuga õiest arenenud luuviljaliste paljasvili. Viljas on üks seeme, mida katab viljakestasiseosadest arenenud tugev luu. Luud ümbritseb mahlane vahekest ning õhuke väliskest.

Anne Vallayer-Coster, "Ploomikorv" (1769)
 See artikkel on puuvilja kohta; perekonnanime kohta vaata artiklit Ploom (perekonnanimi)

Ploomi väliskesta värvus varieerub rohelisest ja kollasest punase ning mustjassiniseni. Viljaliha varieerub värvuselt punasest ja oranžist kollase või kollakasroheliseni. Viljaliha on sõltuvalt sordist kas luu küljes kinni või mitte.

Kasutamine

Ploome võib süüa värskelt, kuumtöödelda ja konservida. Ploomidest keedatakse moosi ja marmelaadi. Neid lisatakse küpsetistesse ja jäätisesse. Ploome konservitakse, suhkrustatakse, kuivatatakse ja marineeritakse. Neist tehakse mahla, brändit (slivovits), nalivkat (paalinka) ja veini.

Sordirühmad

  • Renklood
  • Säilisploom

Eesti ploomisorte

Välismaa ploomisorte

Ploom sümbolina

Ploomid on kujutatud Noarootsi valla vapil. Kolm punast ploomi sümboliseerivad ühelt poolt Noarootsis aretatud ploomisorti ("Noarootsi punane"), teiselt poolt ka kolme valla ajaloolist piirkonda – Noarootsi, Sutlepa ja Riguldi (1920.–1930. aastatel iseseisvad vallad).

Toodang, toiteväärtus ja biokeemiline koostis

2012. aastal toodeti maailmas 10,7 miljonit tonni ploome ja laukapuu vilju ning istandike kogupindala oli 2,53 miljonit hektarit.[1] Aminohapetest sisaldavad ploomid kõige rohkem aspartaamhapet (100 g kohta 0,35 g).[2]

Suurimad tootjad 2012. aastal[1]
RiikToodang,
tonnides
Osakaal,
%
 Hiina6 000 000*56,1
 Rumeenia424 0684,0
 Serbia391 4853,7
 Tšiili300 000*2,8
 Türgi297 0262,8
 Iraan295 000*2,8
 USA229 7312,1
 India215 000*2,0
 Prantsusmaa209 3022,0
 Hispaania205 3001,9
Maailm kokku10 702 774100
* – FAO hinnang
Toitained[2]
ToitaineVäärtus
100 g kohta
Ühik
Vesi87,23g
Kalorsus46kcal
Valgud0,70g
Lipiidid0,28g
Tuhk0,37g
Süsivesikud11,42g
Sahharoos1,57g
Glükoos5,07g
Fruktoos3,07g
Galaktoos0,14g
Maltoos0,08g
Kiudained1,4g
Toiteelemendid[2]
ToiteelementVäärtus
100 g kohta
Ühik
Kaltsium (Ca)6,0mg
Raud (Fe)0,17mg
Magneesium (Mg)7,0mg
Fosfor (P)16,0mg
Kaalium (K)157,0mg
Naatrium (Na)-mg
Tsink (Zn)0,10mg
Vask (Cu)0,057mg
Mangaan (Mn)0,052mg
Fluoriid (F)2,0μg
(1 g = 1000 mg; 1 mg = 1000 μg)
Vitamiinid[2]
VitamiinVäärtus
100 g kohta
Ühik
C9,5mg
B10,028mg
B20,026mg
B30,417mg
B41,90mg
B50,135mg
B60,029mg
E0,26mg
A17,0μg
β-karoteen190μg
Folaadid5,0μg
Luteiin+
zeaksantiin
73,0μg
K6,4μg

Vaata ka

Viited