Prantsusmaa jalgpallikoondis

Prantsusmaa jalgpallikoondis on Prantsusmaa jalgpalliliidu esindusmeeskond, mis esindab Prantsusmaad rahvusvahelistel jalgpallivõistlustel.

Prantsusmaa jalgpallikoondis
HüüdnimiLes Bleus (Sinised)
JalgpalliliitFédération Française de Football
(asutatud 1919)
KonföderatsioonUEFA
PeatreenerDidier Deschamps
AbitreenerGuy Stéphan
KaptenHugo Lloris
Rekord­internatsionaalLilian Thuram (142 mängu)
Parim väravaküttThierry Henry (51 väravat)
KodustaadionStade de France
FIFA edetabeli koht3. (märts 2023)
Kõrgeim1. (mai 2001-mai 2002)
Madalaim26. (september 2010)
Esimesed värvid
Teised värvid
Esimene kohtumineBelgia BelgiaPrantsusmaa 3:3
(Brüssel, 1. mai 1904)
Suurim võitPrantsusmaaAserbaidžaan Aserbaidžaan 10:0
(Auxerre, 6. september 1995)
Suurim kaotusTaani TaaniPrantsusmaa 17:1
(London, 22. oktoober 1908)
Maailmameistrivõistlused
Kvalifitseerunud15 (esmakordselt 1930)
Parim tulemusVõitja (1998, 2018)
Euroopa meistrivõistlused
Kvalifitseerunud10 (esmakordselt 1960)
Parim tulemusVõitja (1984, 2000)

Prantsusmaa on tulnud kahel korral maailmameistriks (1998, 2018) ning Euroopa meistriks (1984, 2000). Samuti on kahel korral võidetud FIFA konföderatsioonide karikas (2001, 2003). Prantsusmaa oli üks neljast Euroopa riigist, mis osales 1930. aastal esimestel maailmameistrivõistlustel. Prantsusmaa üks peamiseid rivaale on olnud naaberriik Itaalia.

Jalgpallikoondise koduväljak on Saint-Denis's asuv Stade de France. Rahvuskoondise peatreener on 2012. aastast Didier Deschamps. Koondise hüüdnimi on Les Bleus (Sinised).

Ajalugu

Prantsusmaa pidas oma esimese ametliku maavõistluse 1904. aastal Belgiaga (3:3) Brüsselis ja oli samal aastal üks FIFA asutajaid. Prantslane Jules Rimet oli kaks aastakümmet hiljem MM-võistluste algataja, tema kaasmaalased Gabriel Hanot ja Henri Delaunay kutsusid ellu klubide meistrite sarja ja koondiste EM-võistlused. Ent prantslased pole olnud vaid organisaatorid ja eestvedajad, võidetud on ka kõikvõimalikke tiitlid.

Prantsuse jalgpalliliit loodi 1918 ning kaksteist aastat hiljem läksid prantslased ajalukku esimeste MM-võistluste esimese mängu osalistena, kui Montevideos võideti Mehhiko 4:1. Kahel esimesel MM-il prantslastel siiski avaringist kaugemale jõuda ei õnnestunud, 1938 kodus kaotati teises ringis Itaalia koondisele.

Tõsist jõudu kujutas Prantsusmaa koondis endast maailmaareenil esimest korda 1958. aastal. Väravakuningate Raymond Kopa ja Just Fontaine'i toel jõuti Rootsis välja poolfinaali, kus kaotati hilisemale maailmameistrile Brasiiliale 2:5. Pronksimängus alistati Saksamaa LV 6:3. Kuues mängus lõid prantslased kokku 23 väravat.

1960. aastatel ja 1970. aastate alguses oli Prantsuse jalgpall madalseisus, kuid 1978 mängite end üle pika aja taas MM-i finaalturniirile. Alagrupist küll edasi ei pääsetud, kuid sirgumas oli uus tippmängijate põlvkond eesotsas poolkaitsja Michel Platiniga. Järgmised kaheksa aastat oli Prantsusmaa kõigil tippturniiridel favoriitide seas.

1980. aasta EM-i valikturniiril jäädi oma grupis napilt Tšehhoslovakkia järel teiseks, kuid 1982. aasta MM-il viis Michel Hidalgo meeskonna poolfinaali. MM-i kõigi aegade esimeses penaltiseerias kaotasid prantslased Saksamaale. Platini karjääri triumfiks kujunes 1984. aasta EM, kus ta lõi viies mängus kokku üheksa väravat ning Prantsusmaa krooniti kodupubliku silme all Euroopa meistriks. Platini ajajärgu viimaseks kõrgpunktiks jäi 1986. aasta MM Mehhikos, kus prantslased edenesid taas poolfinaali ja kaotasid seal Saksamaale.

1988. aasta EM-il ja 1990. aasta MM-il prantslased valikmängudest kaugemale ei jõudnud, 1992. aasta EM-il jäädi pidama alagrupis ja 1994. aasta MM-ist tuli eemale jääda.

Uut tõusu ennustas 1996. aasta EM Inglismaal, kus uut verd saanud koondis eesotsas Marcel Desailly ja Zinédine Zidane'iga mängis end poolfinaali, ning penaltiloteriis jäädi alla Tšehhile. Triumf saabus kodusel MM-il 1998. aastal, kui Prantsusmaast sai jalgpalliajaloo seitsmes maailmameister. Finaalis alistati muljetavaldava skooriga 3:0 Brasiiliat. Kaks väravat lõi Zinédine Zidane ja ühe Emmanuel Petit.

Euro 2000 finaalturniir oli prantslastele paras katsumus, kuid tugevaid soosib ka õnn ning David Trézéguet' kuldne värav finaalis Itaalia võrku kindlustas Prantsusmaale teise EM-tiitli.

2002. aasta maailmameistrivõistluste esimeses alagrupimängus kaotas Prantsusmaa 0:1 Senegalile, mida peetakse üheks suurimaks üllatuseks maailmameistrivõistluste ajaloos. Prantsusmaa ei pääsenud lõpuks alagrupist edasi ega löönud ühtegi väravat.

2004. aasta Euroopa meistrivõistlustel kaotati veerandfinaalis hilisemale võitjale Kreekale. Seejärel sai Prantsusmaa koondise peatreeneriks Raymond Domenech.

Zinedine Zidane 2006. aasta maailmameistrivõistlustel

2006. aasta maailmameistrivõistluste esimeses kahes alagrupimängus viigistati Šveitsi ja Lõuna-Koreaga. Edasipääs veerandfinaali kindlustati alagrupi viimases mängus Togoga. Seejärel alistati Zidane'i ja Thierry Henry toel kaheksandikfinaalis Hispaania, veerandfinaalis valitsev maailmameister Brasiilia ja poolfinaalis Portugal. Finaalis kaotati penaltiseeria järel Itaaliale. Pärast turniiri lõpetasid karjääri teiste seas Zidane ja koondise väravavaht Fabien Barthez.

2008. aasta Euroopa meistrivõistlustel satuti surmagruppi koos Itaalia ja Hollandi. Prantsusmaa viigistas esimese mängu Rumeeniaga ning kaotas kaks ülejäänud mängu ja langes välja. Prantslaste ainsa värava lõi sellel turniiril teises alagrupimängus Hollandile Henry. Võistluste järel lõpetasid koondisekarjääri Lilian Thuram, Claude Makélélé ja Willy Sagnol.

2010. aasta maailmameistrivõistlustel ei jõutud alagrupist edasi. Lisaks olid koondisel sel ajal paljud sisetülisid. Pärast maailmameistrivõistlusi astus tagasi Prantsusmaa jalgpalliliidu president Jean-Pierre Escalettes ja senine peatreener Domenech vallandati. Seejärel määrati peatreeneriks Laurent Blanc.

2012. aasta Euroopa meistrivõistlustel jõuti veerandfinaali, kus kaotati hilisemale võitjale Hispaaniale. Euroopa meistrivõistluste järel asus Prantsusmaa peatreeneriks Didier Deschamps.

2014. aasta maailmameistrivõistlustel kaotati veerandfinaalis hilisemale võitjale Saksamaale.

2016. aasta Euroopa meistrivõistlustel oli Prantsusmaa võõrustavaks riigiks. Riigi jalgpallikoondis jõudis finaali, kuid kaotas seal tulemusega 0:1 Portugalile.

2018. aastal tuli Prantsusmaa teist korda maailmameistrks.

2021. aasta Euroopa meistrivõistlustel kaotati 1/8 finaalis penaltitega Šveitsile.

Prantsusmaa rahvusvahelistel suurturniiridel

Jalgpalli maailmameistrivõistlused

AastaVoorKohtMVx*K+-
1930Alagrupiturniir7.310243
19341. voor9.100123
1938Veerandfinaal6.210144
1950Ei kvalifitseerunud
1954Alagrupiturniir11.210133
19583. koht3.64022315
1962Ei kvalifitseerunud
1966Alagrupiturniir13.301225
1970Ei kvalifitseerunud
1974
1978Alagrupiturniir12.310255
19824. koht4.73221612
19863. koht3.7421126
1990Ei kvalifitseerunud
1994
1998Võitjad1.7610152
2002Alagrupiturniir28.301203
20062. koht2.743093
2010Alagrupiturniir29.301214
2014Veerandfinaal7.5311103
2018Võitjad1.7610146
2022
Kokku15/21Kahekordne maailmameister6533131911977

Euroopa meistrivõistlused

Saavutused Euroopa meistrivõistlustel
AastaVoorKohtMVx*K+-
19604. koht4.200247
1964Ei kvalifitseerunud
1968
1972
1976
1980
1984Meistrid1.5500144
1988Ei kvalifitseerunud
1992Alagrupiturniir6.302123
1996Poolfinaal4.523052
2000Meistrid1.6501137
2004Veerandfinaal6.421175
2008Alagrupiturniir15.301216
2012Veerandfinaal8.411235
2016Finaal2.7511135
Kokku9/15Kaks meistritiitlit39209106244

Praegune meeskond

Prantsusmaa koondis 2020. aasta Euroopa meistrivõistlustel.

0#0Pos.MängijaSünnikuupäev (vanus)MängeVäravaidKlubi
11VVHugo Lloris (kapten)26. detsember 1986 (34-aastane)1240 Tottenham Hotspur
22KABenjamin Pavard28. märts 1996 (25-aastane)342 Müncheni Bayern
32KAPresnel Kimpembe13. august 1995 (25-aastane)160 Paris Saint-Germain
42KARaphaël Varane25. aprill 1993 (28-aastane)745 Madridi Real
52KAClément Lenglet17. juuni 1995 (25-aastane)121 Barcelona
63PKPaul Pogba15. märts 1993 (28-aastane)7910 Manchester United
74Antoine Griezmann21. märts 1991 (30-aastane)9036 Barcelona
83PKThomas Lemar12. november 1995 (25-aastane)244 Madridi Atlético
94Olivier Giroud30. september 1986 (34-aastane)10744 Chelsea
104Kylian Mbappé20. detsember 1998 (22-aastane)4317 Paris Saint-Germain
114Ousmane Dembélé15. mai 1997 (24-aastane)244 Barcelona
123PKCorentin Tolisso3. august 1994 (26-aastane)242 Müncheni Bayern
133PKN'Golo Kanté29. märts 1991 (30-aastane)452 Chelsea
143PKAdrien Rabiot3. aprill 1995 (26-aastane)150 Juventus
152KAKurt Zouma27. oktoober 1994 (26-aastane)81 Chelsea
161VVSteve Mandanda28. märts 1985 (36-aastane)340 Marseille
173PKMoussa Sissoko16. august 1989 (31-aastane)682 Tottenham Hotspur
182KALucas Digne20. juuli 1993 (27-aastane)370 Everton
194Karim Benzema19. detsember 1987 (33-aastane)8227 Madridi Real
203PKKingsley Coman13. juuni 1996 (24-aastane)305 Müncheni Bayern
212KALucas Hernandez14. veebruar 1996 (25-aastane)250 Müncheni Bayern
224Wissam Ben Yedder12. august 1990 (30-aastane)132 Monaco
231VVMike Maignan3. juuli 1995 (25-aastane)10 Lille
242KALéo Dubois14. september 1994 (26-aastane)70 Lyon
252KAJules Koundé12. november 1998 (22-aastane)10 Sevilla
264Marcus Thuram6. august 1997 (23-aastane)30 Mönchengladbachi Borussia

Peatreenerid

  • Henri Guérin (1964–1966)
  • José Arribas ja Jean Snella(1966)
  • Just Fontaine (1967)
  • Louis Dugauguez (1967–1968)
  • Georges Boulogne (1969–1973)
  • István Kovács (1973–1975)
  • Michel Hidalgo (1976–1984)
  • Henri Michel (1984–1988)
  • Michel Platini (1988–1992)
  • Gérard Houllier (1992–1993)
  • Aimé Jacquet (1994–1998)
  • Roger Lemerre (1998–2002)
  • Jacques Santini (2002–2004)
  • Raymond Domenech (2004–2010)
  • Laurent Blanc (2010–2012)
  • Didier Deschamps (2012–)

Mängud Eesti koondise vastu

ToimumisaegMängupaikVõistlusTulemusVäravalööjad
1.5. juuni 2012MMArena, Le ManssõprusmängPrantsusmaa – Eesti 4:024. Ribery; 37., 47. Benzema, 90.+1. Ménez

Vaata ka

Välislingid