2016. aasta Brüsseli plahvatused
2016. aasta 22. märtsi hommikul toimus Brüsselis kolm koordineeritud pommiplahvatust: kaks Brüsseli lennujaamas Zaventemis ning üks Brüsseli metroo Maelbeeki metroojaamas. Rünnakutes hukkus 32 tsiviilisikut ja kolm enesetaputerroristi, üle 300 inimese sai vigastada.[8][9][10] Terrorirünnakute eest võttis vastutuse ühendus Islamiriik.
| 2016. aasta Brüsseli plahvatused | |
|---|---|
 | |
 Plahvatuste asukohad (1) 07:58 : Brüsseli lennujaam (2) 09:11 : Maelbeeki metroojaam | |
| Asukoht | Brüsseli lennujaam ja Maelbeeki metroojaam Brüsselis Belgias |
| Koordinaadid | Lennujaam: , 4° 29′ 4″ E Metroojaam: , 4° 22′ 36″ E |
| Aeg | 22. märts 2016 7:58 ning 9:11 |
| Ründajad | Vastutuse võtnud Islamiriik Metroojaamas: |
| Relvastus | Atsetoonperoksiidi pommid |
| Hukkunuid | 35 (32 tsiviilisikut, 3 ründajat)[4][5] |
| Vigastatuid | 316[6] (62 kriitiliselt)[7] |
Tegu oli suurima hukkunute arvuga terrorirünnakuga Belgia ajaloos. Belgia valitsus kuulutas kolm järgmist päeva leinapäevadeks.
Rünnakud
Brüsselis toimus kokku kolm koordineeritud rünnakut: kaks naeltega täidetud pommi õhiti Brüsseli lennujaamas ja üks pomm Maelbeeki metroojaamas.[11]
| Brüsseli rünnakute ajajoon |
|---|
UTC+1 |
Brüsseli lennujaam
Kell 7.58 toimus Brüsseli lennujaamas Zaventemis 10-sekundilise vahega kaks plahvatust[20], esimene peaterminali rahvusvahelisele lennule minevate reisijate saalis American Airlinesi ja Brussels Airlinesi registreerimislaudade lähedal, teine seal lähedal, Starbucksi kohviku juures[8]; Prantsusmaa meedia teatel koridoris[21]. Louvaini Gasthuisbergi ülikoolihaigla teatel viitavad haavatute vigastused sellele, et pommid sisaldasid naelu[22]. Enne plahvatusi oli uudisteagentuuri Belga teatel kuulda laske ja araabiakeelseid hüüdeid. Hukkus vähemalt 11, vigastada sai üle 81[21] inimese, neist vähemalt 35 raskelt. Paanikas inimesed põgenesid lennujaamast.[23] RTBF-i teatel leiti ruumist hiljem Kalašnikovi automaat.[21] Leiti ka teisi relvi ja lõhkemata jäänud pomm, mis tehti kahjutuks[22]. Pisut enne plahvatusi jäädvustas turvakaamera kolm meest, kellest kahte peetakse toimunud plahvatuste tegijateks, kolmandat aga põgenenuks.[22]
Rünnak Maelbeeki metroojaamale
Maelbeeki metroojaamast Arts-Loi metroojaama suunas väljuvas kolme vaguniga rongi teises vagunis, mis oli veel perrooniga kohakuti, toimus plahvatus kohaliku aja järgi 9.11[8][22]. Vähemalt 20 inimest hukkus ja 130 sai vigastada, neist 10[21] väga raskelt.[22] Tugeva lööklaine tõttu tundus, nagu plahvatusi oleks olnud mitu[22]. Brüsseli metroo suleti 9.27.[24]
Ohvrid
| Kodakondsus | Hukkunuid | ||
|---|---|---|---|
 Belgia * | 16 | ||
 Ameerika Ühendriigid | 4 | ||
 Holland | 2 | ||
 Rootsi | 2 | ||
 Hiina | 1 | ||
 Prantsusmaa | 1 | ||
 India | 1 | ||
 Itaalia | 1 | ||
 Libeeria | 1 | ||
 Maroko / Belgia | 1 | ||
 Hispaania / Itaalia /  Saksamaa | 1 | ||
 Peruu | 1 | ||
 Poola | 1 | ||
 Suurbritannia | 1 | ||
| Kokku * | 32 | ||
| * Mõned ohvrid olid mitme riigi kodakondsusega. Arvud põhinevad eeluurimisandmetel ning võivad muutuda. | |||
Plahvatuste tagajärjel hukkus 35 isikut, sealhulgas ka kolm terroristi, ning sai vigastada üle 300 inimese, neist 62 kriitiliselt. Brüsseli lennujaama rünnakutes hukkus 17, vigastada sai 81, ning metroojaamas 14 isikut (sh terroristid), vigastada sai 81[26], veel neli suri hiljem haiglas[27]. Tegu oli ohvriterohkeima terrorirünnakuga Belgia ajaloos.
Ohvrite tuvastamine toimus aeglaselt, peamiselt sellepärast, et oli tegu paljude riikide kodanikega. Välisminister Didier Reyndersi hinnangul oli ohvrite seas vähemalt 40 riigi kodanikke.[28]
Ründajad
Arvatakse, et kaks enesetapurünnakut panid toime Belgia kodanikud, vennad Khalid ja Ibrahim el-Bakraoui.[29][30] Lennujaama turvakaamera videol on näha Ibrahim koos kahe mehega;[30] tuvastati, et üks neist on Najim Laachraoui, kes samuti pani lennujaamas toime enesetapurünnaku.[31] Arvatakse, et Brüsseli ründajad kuuluvad samasse terrorismirakukesse, mis kavandas 2015. aasta novembri Pariisi terrorirünnakud.[32]
Lennujaama turvavideol on näha kolm meest, kes lükkavad kärusid pagasiga, milles võisid olla pommid, mis lennujaamas hiljem plahvatasid. Taksojuht, kes nad lennujaama viis, ütles, et mehed ei lubanud tal oma pagasit puutuda.[33] Ibrahimil ja Laachraouil on mõlemal ainult vasakus käes kinnas; kinda all võis olla peidus lõhkeaine detonaator.[34]
Taksojuht, kes oli kahtlusalused lennujaama viinud, juhatas politsei ühe maja juurde Schaerbeekis.[35] Politsei leidis sealt naelpommi, 15 kg atsetoonperoksiidi, 151 l atsetooni, 30 l vesinikperoksiidi ja teisi lõhkeainekomponente[36][19] ning Islamiriigi lipu. Maja lähedalt prügikonteinerist leiti ka Ibrahim el-Bakraoui arvuti.[30] Plahvatuste toimumise nädalal olid kõik pommide valmistamiseks vajalikud koostisained saadaval Brüsseli rauakaupluses vähem kui 40 euro eest.[37]
Lääne luureametnikud arvavad, et rohkem rünnakutega seotud isikuid on vabaduses ning kavandatakse uusi rünnakuid.[32]
Islamiriigi seotus
Džihaadianalüütiku Pieter Van Ostaeyeni hinnangul on terrorirünnakutel Islamiriigi käekiri. Tõenäoliselt on tegu reaktsiooniga 18. märtsil Brüsselis toimunud terrorivastasele operatsioonile (18. märts 2016), mille käigus peeti kinni Salah Abdeslam. Rünnak oli nähtavasti kiiresti korraldatud ja üllatavalt koordineeritud.[38]
Islamiriigi uudisteagentuur Amaq teatas, et mitu Islamiriigi võitlejat avas lennujaamas tule ning seejärel õhkis lõhkelaengud; veel üks võitleja õhkis lõhkelaengud metroojaamas. Belgiale heideti ette võitlust islami ja moslemite vastu.
Järelmid
Telefoniühenduse ummistumine
Massilise helistamise tõttu muutus mobiiltelefonide kasutamine peaaegu võimatuks.[39]
Päästetööd
Lennujaamas olnud reisijad evakueeriti hoonest, varjupaigana kasutati spordisaali.[21] Haavatud viidi algul Saint-Luci ülikoolihaiglasse, pärast Maelbeeki plahvatust ka kesklinna haiglatesse[22].
Pärast plahvatust metroojaamas peatas rongijuht kohe rongi ja evakueeris esimese ja kolmanda vaguni sõitjad. Esimesed päästeautod saabusid kell 9:33, kuid enne haavatute abistamist tuli ära oodata demineerijad. Haavatud ja metroopersonal evakueeriti, kohale jäid ainult turvatöötajad. Kergelt vigastatud viidi STIB-i bussidesse ja ümberkaudsetesse hotellidesse.[22]
Julgeolekumeetmed
Brüsseli lennujaam suleti[38], raudteeühendus lennujaamaga peatati ning lennud suunati ümber. Eurostar ja Thalys[39] peatasid rahvusvahelise raudteeühenduse Brüsseliga. Samuti peatati metrooliiklus ja kogu ühistransport Brüsselis[23], metroojaamad suleti[38].
Rünnakutega seoses tõstis Belgia terroriohuhinnangu kõrgeimale tasemele. Belgia peaminister Charles Michel kirjutas twitteris: "Esialgu palume inimestel jääda sinna, kus nad on."[23]
Euroopa Komisjoni töötajatel paluti jääda siseruumidesse või koju. Kõik Euroopa Liidu asutuste koosolekud jäeti ära.[23] Sissepääsu Euroopa Liidu asutuste hoonetesse piirati.[38].
Prantsusmaal karmistati turvameetmeid. Piiridele saadeti juurde 1600 politseinikku[39]. Prantsusmaa president François Hollande pidas plahvatuste üle arutamiseks kabinetiistungi.[23]
Amsterdami[23] ja Londoni Gatwicki ja Heathrow' lennujaamas karmistati turvameetmeid.[23] Suurbritannia peaminister David Cameron kutsus ministrid erakorralisele nõupidamisele.[39]
Uurimine ja politseioperatsioonid
Belgia liiduprokurör Fredere Van Leeuw kinnitas, et tegu oli terrorirünnakutega (lennujaamas enesetapurünnakutega), ning teatas kriminaalasja algatamisest.[38]
Rue de la Loil Maelbeeki metroojaama lähedal õhkis politsei pisut enne 11.30 kahtlased pakid.[38]
22. märtsi pärastlõunal otsis politsei Jette'is ja Schaerbeekis terrorirünnakutega seotud isikuid. Schaerbeeki raudteejaama kvartalis evakueeriti kümneid inimesi, kohal olid demineerijad.[40]
Ühel Marie-Louise'i väljakule suubuval tänaval Maelbeeki raudteejaama lähedal seisis minuteid lukustatud Mini-Cooper, mille mootor käis ja süütevõti oli ees. Pealtnägija kutsus politsei. Kohale saabus mitukümmend politseinikku, sealhulgas terrorismivastase üksuse liikmeid ja demineerijaid. Midagi kahtlast ei leitud.[40]
Politsei otsis 22. märtsil taga lennujaama plahvatustega seotud kolmandat meest, keda peeti põgenenuks.[41]
Poliitikute avaldused
Pressikonverentsil nimetas peaminister Charles Michel terrorirünnakuid pimedateks, vägivaldseteks ja argpükslikeks ning ütles, et see on traagiline hetk riigi ajaloos; ta kutsus rahvast üles rahulikkusele ja solidaarsusele[38].
Lein
Euroopa Liidu lipud Euroopa Liidu asutustel langetati poolde masti[38].
Belgia valitsus kuulutas välja kolmepäevase üleriigilise leina.[42]
Solidaarsusavaldused
Eiffeli torn valgustati õhtul Belgia lipuvärvides,[21] samuti Brandenburgi värav Berliinis ja Londoni vaateratas; eeskuju järgis ka Tallinna teletorn.[43]