Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon
Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon ehk OSCE (inglise keeles Organization for Security and Co-operation in Europe) on organisatsioon, mille asutasid 1975. aastal ühiselt NATO ja Varssavi Lepingu Organisatsiooni riigid.
| Organization for Security and Co-operation in Europe | |
 | |
 ██ OSCE liikmesriigid ██ Koostööpartnerid | |
| Lühend | OSCE |
|---|---|
| Asutatud | CSCEa: juuli 1973 Helsingi lepped: 30. juuli – 1. august 1975 Pariisi harta: 21. november 1990 OSCE: 1. jaanuar 1995 |
| Asukoht | Viin, Austria (sekretariaat) |
| Liikmed | 57 liikmesriiki, 11 koostööpartnerit |
| Ametlikud keeled | inglise, prantsuse, saksa, itaalia, vene ja hispaania keel |
| Peasekretär |  Thomas Greminger |
| Demokraatlike institutsioonide ja inimõiguste ameti esindaja |  Ingibjörg Sólrún Gísladóttir |
| Meediavabaduse esindaja |  Harlem Désir |
| Rahvusvähemuste komissar |  Lamberto Zannier |
| a Euroopa Julgeoleku- ja Koostöökonverents (Conference on Security and Co-operation in Europe) | |
OSCE-sse kuulub 57 liikmesriiki.
OSCE sai alguse diplomaatilise konverentsina 1. augustil 1975 Helsingis vastu võetud lõppaktiga. Rahvusvaheliseks organisatsiooniks muutus ta 1994. Kuni 1995. aastani kandis organisatsioon nime Euroopa Julgeoleku- ja Koostöökonverents (harvem kujul Euroopa Julgeoleku- ja Koostöönõupidamine, CSCE).
OSCE sekretariaat asub Viinis.
Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon püüab konflikte ennetada, kriise ohjata ja aidata kaasa konfliktijärgsele sotsiaalsele taastustööle, sealhulgas inimõiguste tagamisele.
Juhid ja organisatsioon
OSCE esimees, kelleks on eesistujariigi välisminister, vahetub igal aastal. Esimehe asetäitjateks on eelnev ja järgnev esimees[1].
2011. aastal oli eesistujariik Leedu ja esimees Leedu välisminister Audronius Ažubalis.
OSCE peasekretär on alates 2017. aastast Thomas Greminger (Šveits).
OSCE esimehed
- 1991: Hans-Dietrich Genscher, Saksamaa välisminister;
- 1992: Jiří Dienstbier ning pärast teda Josef Moravcik, Tšehhoslovakkia välisminister;
- 1993: Margaretha af Ugglas, Rootsi välisminister;
- 1994: Beniamino Andreatta ning pärast teda Antonio Martino, Itaalia välisminister;
- 1995: László Kovács, Ungari välisminister;
- 1996: Flavio Cotti, Šveitsi välisminister;
- 1997: Niels Helveg Petersen, Taani välisminister;
- 1998: Bronisław Geremek, Poola välisminister;
- 1999: Knut Vollebæk, Norra välisminister;
- 2000: Wolfgang Schüssel ning pärast teda Benita Ferrero-Waldner, Austria välisminister;
- 2001: Mircea Geoană, Rumeenia välisminister;
- 2002: Jaime Gama ning pärast teda Antonio Martins da Cruz, Portugali välisminister;
- 2003: Jaap de Hoop Scheffer ning pärast teda Bernard Rudolf Bot, Hollandi välisminister;
- 2004: Solomon Passy, Bulgaaria välisminister;
- 2005: Dimitrij Rupel, Sloveenia välisminister;
- 2006: Karel De Gucht, Belgia välisminister;
- 2007: Miguel Ángel Moratinos, Hispaania välisminister;
- 2008: Ilkka Kanerva ning pärast teda Alexander Stubb, Soome välisminister;
- 2009: Dóra Bakogiánni ning pärast teda Geórgios Papandréou, Kreeka välisminister;
- 2010: Kanat Saudabajev, Kasahstani välisminister;
- 2011: Audronius Ažubalis, Leedu välisminister[2].
- 2012: Eamon Gilmore, Iirimaa välisminister;
- 2013: Leonid Kožara, Ukraina välisminister;
- 2014: Didier Burkhalter, Šveitsi liidupresident;
- 2015: Ivica Dačić, Serbia välisminister;
- 2016: Frank-Walter Steinmeier, Saksamaa välisminister;
- 2017: Sebastian Kurz, Austria välisminister;
- 2018: Enzo Moavero Milanesi, Itaalia välisminister;
- 2019: Miroslav Lajčák, Slovakkia välisminister;
- 2020: Edi Rama, Albaania välisminister;
- 2021: Ann Linde, Rootsi välisminister;
- 2022: Zbigniew Rau, Poola välisminister;
- 2023: Bujar Osmani, Põhja-Makedoonia välisminister;
- 2024: Ian Borg, Malta välisminister
Missioonid
OSCE Eesti missioon
Eestis oli Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni esinduse eesmärk edendada integratsiooni ja paremat teineteisemõistmist kogukondade vahel Eestis[3]. OSCE missioon tegutses Eestis aastail 1993–2001[4].
OSCE ametlik hoiuraamatukogu Eestis on Eesti Rahvusraamatukogu.
OSCE Bosnia ja Hertsegoviina missioon
OSCE Bosnia ja Hertsegoviina missioon alustas tegevust pärast endise Jugoslaavia lagunemisel tekkinud Jugoslaavia sõja lõpetanud Daytona lepingu jõustumist 1995. aastal.
Missiooni eesmärk on edendada demokraatlike poliitikainstrumentide loomist Bosnia ja Hertsegoviinas kõigil tasanditel, kohalikust omavalitsusest kuni riigivalitsusorganiteni[5].
OSCE Gruusia missioon
Pikemalt artiklis Gruusia sõda
OSCE Gruusia missiooni juht oli Terhi Hakala ning rahvusvahelise vaatlusmissiooni raames osales 2008. aastal missioonil ka sõjalise vaatlejana Margo Grosberg[6].