Kaugushüpe
Kaugushüpe on kergejõustiku ala, milles sportlased püüavad hüpata lähtepunktist võimalikult kaugele.
Võistlejad sprindivad jooksurajal (mis tippspordivõistlustel on tavaliselt kaetud samasuguse kummeeritud rajakattega nagu jooksjate rajad), hüppavad maapinnast pisut kõrgemale ulatuvalt puust pakult nii kaugele kui suudavad, maandudes kastis, mis on täidetud peenikese kruusa või liivaga. Mõõdetakse vähimat kaugust paku ning võistleja poolt jäetud jälje vahel. Kui äratõukel jääb osa jalast pakust ettepoole (selle tuvastamiseks on pakust eespool plastiliinikiht), siis katse ei loe.
Hüpe koosneb neljast osast: hoojooks, äratõuge, lend ja maandumine.
Võistluskorraldus võib olla erinev, kuid tavaliselt saab iga võistleja teatud arvu katseid pikima hüppe tegemiseks ning tulemuseks loetakse pikim määrustekohane hüpe. Võitjaks kuulutatakse võistleja, kes võistluse lõpuks on sooritanud pikima määrustekohase hüppe. Suurvõistlustel antakse tavaliselt kõigepealt 3 katset; need, kes 3 ületavad nõutud kauguse või teatud arv (tavaliselt 7) parematele kohtadele platseerunuid saavad veel 3 katset. Arvesse võetakse kõige pikem hüpe.
Edu sõltub kaugushüppes põhiliselt hoojooksu kiirusest ja kõrgest hüppest äratõukel. Paljud sprinterid on edukad ka kaugushüppes. Tuntuim näide on Carl Lewis.
Seda ala harrastati juba Vana-Kreekas. Antiikolümpiamängude kavas oli kaugushüpe pentatloni koosseisus.
Kaugushüpe on olnud kaasaegsete olümpiamängude kavas algusest peale. Alates 1948. aastast on kavas naiste kaugushüpe. Samuti on kaugushüpe kõikide suuremate kergejõustikuvõistluste kavas.
Kaugushüpe on ka kümnevõistluse ja seitsmevõistluse osa.
Kaugushüppes on olnud üks pikaealisemaid kergejõustiku maailmarekordeid: Bob Beamon (USA) hüppas 1968. aasta suveolümpiamängudel Méxicos 8.90. See tulemus ületati alles 1991: tolle aasta 30. augustil hüppas Mike Powell (USA) Tōkyōs 8.95.
Naiste maailmarekord kuulub tulemusega 7.52Galina Tšistjakovale.
Eesti sportlane Tõnu Lepik osales 1968. aasta suveolümpiamängudel Méxicos ning tuli viiendaks tulemusega 8.09.
1924. aasta suveolümpiamängudel Pariisis osales Valter Ever, kes sai kvalifikatsioonivõistlustel tulemuseks 6.58,5.
1936. aasta suveolümpiamängudel Berliinis osales Ruudi Toomsalu, kes jäi kvalifikatsioonivõistlustel tulemuseta.
Ajalugu
Kaugushüpe oli üks olümpiaaladest antiikses Kreekas. Sportlased kandsid mõlemas käes raskust, mida kutsuti sumistiteks. Neid raskusi kiigutati hüppemomendil edasi, et suurendada äratõukejõudu ja maandumisele eelnevalt visati taha, et hüppajat kaugemalt viia. Märkimisväärne antiikses spordis on Chionis, kes 656 a e.Kr hüppas tulemuse 7.05 meetrit (23 jalga ja 15 tolli).Kaugushüpe on olümpiamängude algusest (1896) alade nimekirjas olnud. Naised said olümpiamängudel õiguse kaugust hüpata aastal 1928.
Treening
Kaugushüpe nõuab mitmekülgset treeningut. Mõned võimalikud viisid on toodud allpool.
Hüppamine
Kaugushüppajatel on nädalas 2–3 hüppetrenni. Pakule lähenemist ja läbijooksu korratakse 6–8 korda.
Koormuse suurendamine
Atleedid töötavad treeningus suurema koormusega võrreldes võistlustingimustega. Näiteks 100 m sprinterid jooksevad 200 m korduseid. Seda kohtab eriti hooaja alguses, kui sportlane töötab vastupidavuse suurendamise kallal. Kaugushüppaja peaks sprintima kaks korda pikemat maad võrreldes tema hoojooksuga kaugushüppe katse ajal. See on kasulik ehitamaks kiiruse vastupidavust, eriti võistlusel, kus võistleja peab ennast kokku võtma 3–6 katseks.
Jõutreening
Eelhooajal ja hooaja alguses on suur rõhk jõutreeningul. On tavaline, et kaugushüppajal on nädalas kuni 4 jõutreeningut, keskendudes põhiliselt kiiretele liigutustele kaasates jalgu ja alakeha. Sportlased kasutavad väheseid kordusarve ja rõhuvad kiirusele et viia maksimumini jõu kasvu, samal ajal hoolega piirates kehakaalu suurenemist.
Polümeetria
Plahvatuslikud liigutused, trepil üles alla jooksmised ja hüpped tõketel liidetakse treeningusse, tavaliselt 2 korda nädalas. See lubab sportlasel arendada väledust ja plahvatuslikku jõudu.
Põrkamine
Põrkamine on igat sorti katkematu ja korduv hüppamine. Põrketrenn sisaldab üldiselt põrkamist ühel jalal, kahel jalal või nende variatsiooni. Samuti võib kasutada kastiharjutusi või sügavushüppeid. Põrketreeningu põhimõte on veeta võimalikult vähe aega maapinnal (maandumiselt kohe üles põrgata); töötada tehnilise täpsuse, voolavuse ning hüppe vastupidavuse ja kiiruse kallal.
Painduvus
Painduvus on liiga tihti unustatud tööriist kaugushüppajate juures. Efektiivne painduvus on kindel abinõu vigastuste vastu, mis kaugushüpet arvestades kindlasti vajalik on.
Kirjandus
Kaugushüpe Eestis
10 parimat sportlast
Eesti 10 parimat kaugushüppajat nende isiklike rekordite järgi (välitingimustes). Seisuga 18. juuni 2019.[1]
| Tulemus (tuul) | Sportlane | Aeg |
|---|---|---|
| 8.10 (+0.3) | Erki Nool | 27. mai 1995 |
| 8.09A (+2.0) | Tõnu Lepik | 18. oktoober 1968 |
| 7.99 (−0.8) | Tõnis Sahk | 3. juuni 2008 |
| 7.98 (+0.6) | Johannes Erm | 6. juuni 2018 |
| 7.93 (+1.8) | Sergei Ivanov | 2. juuni 1990 |
| 7.86 (+1.1) | Priit Soosaar | 24. august 1997 |
| 7.86 (+1.6)
| Hans-Christian Hausenberg | 12. juuli 2019
|
| 7.85 (+0.7) | Rain Kask | 16. juuni 2013 |
| 7.84 (+1.9) | Jaanus Uudmäe | 22. mai 2006 |
| 7.84 (+1.1) | Gerri Pärson | 1. august 2007 |
| 7.82 (−1.2) | Maicel Uibo | 11. aprill 2013 |
Olümpiamängude medalivõitjad
Mehed
| Aasta |  |  |  |
|---|---|---|---|
| 1896 | Ellery Clark  6.35 | Robert Garrett 6.18 | James Connolly 6.11 |
| 1900 | Alvin Kraenzlein 7.18 | Meyer Prinstein 7.17 | Patrick Leahy  6.95 |
| 1904 | Meyer Prinstein 7.34 | Daniel Rank 6.89 | Robert Stangland 6.88 |
| 1908 | Frank Irons 7.48 | Dan Kelly 7.09 | Calvin Bricker  7.08 |
| 1912 | Albert Gutterson 7.60 | Calvin Bricker 7.21 | Georg Åberg  7.18 |
| 1920 | William Petersson 7.15 | Carl Johnson 7.09 | Eric Abrahamsson 7.08 |
| 1924 | DeHart Hubbard 7.44 | Ed Gourdin 7.27 | Sverre Hansen  7.26 |
| 1928 | Edward Hamm 7.73 | Silvio Cator  7.58 | Alfred Bates 7.40 |
| 1932 | Edward Gordon 7.64 | Lambert Redd 7.60 | Chuhei Nambu  7.45 |
| 1936 | Jesse Owens 8.06 | Luz Long  7.87 | Naoto Tajima 7.74 |
| 1948 | Willie Steele 7.82 | Thomas Bruce  7.55 | Herbert Douglas 7.54 |
| 1952 | Jerome Biffle 7.57 | Meredith Gourdine 7.53 | Ödön Földessy  7.30 |
| 1956 | Greg Bell 7.83 | John Bennett 7.68 | Jorma Valkama  7.48 |
| 1960 | Ralph Boston 8.12 | Bo Roberson 8.11 | Igor Ter-Ovanesjan  8.04 |
| 1964 | Lynn Davies 8.07 | Ralph Boston 8.03 | Igor Ter-Ovanesjan 7.99 |
| 1968 | Bob Beamon 8.90 MR | Klaus Beer  8.19 | Ralph Boston 8.16 |
| 1972 | Randy Williams 8.24 | Hans Baumgartner 8.18 | Arnie Robinson 8.03 |
| 1976 | Arnie Robinson 8.35 | Randy Williams 8.11 | Frank Wartenberg 8.02 |
| 1980 | Lutz Dombrowski 8.54 | Frank Paschek 8.21 | Valeri Podlužnõi 8.18 |
| 1984 | Carl Lewis 8.54 | Gary Honey 8.24 | Giovanni Evangelisti  8.24 |
| 1988 | Carl Lewis 8.72 | Mike Powell 8.49 | Larry Myricks 8.27 |
| 1992 | Carl Lewis 8.67 | Mike Powell 8.64 | Joe Greene 8.34 |
| 1996 | Carl Lewis 8.50 | James Beckford  8.29 | Joe Greene 8.24 |
| 2000 | Iván Pedroso  8.55 | Jai Taurima 8.49 | Roman Ššturenko  8.31 |
| 2004 | Dwight Phillips 8.59 | John Moffitt 8.47 | Joan Lino Martinez  8.32 |
| 2008 | Irving Saladino  8.34 | Khotso Mokoena  8.24 | Ibrahim Camejo 8.20 |
| 2012 | Greg Rutherford 8.31 | Mitchell Watt 8.16 | Will Claye 8.12 |
| 2016 | Jeff Henderson 8.38 | Luvo Manyonga 8.37 | Greg Rutherford 8.29 |
Naised
| Aasta | | | |
|---|---|---|---|
| 1948 | Olga Gyarmati 5.69 | Noëmi Simonetto  5.60 | Ann-Britt Leyman 5.57 |
| 1952 | Yvette Williams  6.24 | Aleksandra Tšudina 6.14 | Shirley Cawley 5.92 |
| 1956 | Elzbieta Krzesinska  6.35 MR | Willye White 6.09 | Nadežda Dvalishvili 6.07 |
| 1960 | Veera Krepkina 6.37 | Elzbieta Krzesinska 6.27 | Hildrun Claus 6.21 |
| 1964 | Mary Rand 6.76 MR | Irena Szewinska 6.60 | Tatjana Štšelkanova 6.42 |
| 1968 | Viorica Viscopoleanu  6.82 MR | Sheila Sherwood 6.68 | Tatjana Tališeva 6.66 |
| 1972 | Heide Rosendahl 6.78 | Diana Yorgova  6.77 | Eva Suranová  6.67 |
| 1976 | Angela Voigt 6.72 | Kathy McMillan 6.66 | Lidia Alfejeva 6.60 |
| 1980 | Tatjana Kolpakova 7.06 | Brigitte Wujak 7.04 | Tatjana Skaško 7.01 |
| 1984 | Anisoara Stanciu 6.96 | Valy Ionescu 6.81 | Sue Hearnshaw 6.80 |
| 1988 | Jackie Joyner-Kersee 7.40 | Heike Drechsler 7.22 | Galina Tšistjakova 7.11 |
| 1992 | Heike Drechsler 7.14 | Inessa Kravets 7.12 | Jackie Joyner-Kersee 7.07 |
| 1996 | Chioma Ajunwa  7.12 | Fiona May 7.02 | Jackie Joyner-Kersee 7.00 |
| 2000 | Heike Drechsler 6.99 | Fiona May 6.92 | *Tatjana Kotova  6.83 |
| 2004 | Tatjana Lebedeva 7.07 | Irina Simagina 7.05 | Tatjana Kotova 7.05 |
| 2008 | Maurren Higa Maggi  7.04 | Tatjana Lebedeva 7.03 | Blessing Okagbare 6.91 |
| 2012 | Brittney Reese 7.12 | Jelena Sokolova 7.07 | Janay Deloach 6.89 |
| 2016 | Tianna Bartoletta 7.17 | Brittney Reese 7.15 | Ivana Španović  7.08 |
* Rahvusvaheline Olümpiakomitee tühistas kõik Marion Jonesi 2000. aasta OM-il Sydneys saadud tulemused nii üksikaladel (100 m, 200 m ja kaugushüpe), kui ka teatejooksudes (4×100 m ja 4×400 m) dopingu kasutamise pärast. Tema pronksmedal anti hiljem venelanna Tatjana Kotovale.
Maailmameistrivõistluste medalivõitjad
Mehed
| Aasta | Kuld | Hõbe | Pronks |
|---|---|---|---|
| 1983 Helsingi | Carl Lewis 8.55 | Jason Grimes 8.29 | Mike Conley 8.12 |
| 1987 Rooma | Carl Lewis 8.67 | Robert Emmijan 8.53 | Larry Myricks 8.33 |
| 1991 Tokio | Mike Powell 8.95 MR | Carl Lewis 8.91 | Larry Myricks 8.42 |
| 1993 Stuttgart | Mike Powell 8.59 | Stanislav Tarasenko 8.16 | Vitali Kirilenko 8.15 |
| 1995 Göteborg | Iván Pedroso 8.70 | James Beckford 8.30 | Mike Powell 8.29 |
| 1997 Ateena | Iván Pedroso 8.42 | Erick Walder 8.38 | Kirill Sosunov 8.18 |
| 1999 Sevilla | Iván Pedroso 8.56 | Yago Lamela 8.40 | Gregor Cankar  8.36 |
| 2001 Edmonton | Iván Pedroso 8.40 | Savante Stringfellow 8.24 | Carlos Calado  8.21 |
| 2003 Pariis | Dwight Phillips 8.32 | James Beckford 8.28 | Yago Lamela 8.22 |
| 2005 Helsingi | Dwight Phillips 8.60 | Ignisious Gaisah  8.34 | Tommi Evilä 8.25 |
| 2007 Osaka | Irving Saladino 8.57 | Andrew Howe 8.47 | Dwight Phillips 8.30 |
| 2009 Berliin | Dwight Phillips 8.54 | Godfrey Khotso Mokoena 8.47 | Mitchell Watt 8.37 |
| 2011 Daegu | Dwight Phillips 8.45 | Mitchell Watt 8.33 | Ngonidzashe Makusha  8.29 |
| 2013 Moskva | Aleksandr Menkov 8.56 | Ignisious Gaisah  8.29 | Luis Riveraa  8.27 |
| 2015 Peking | Greg Rutherford 8.41 | Fabrice Lapierre 8.24 | Wang Jianan  8.18 |
| 2017 London | Luvo Manyonga 8.48 | Jarrion Lawson 8.44 | Rushwahl Samaai 8.32 |
| 2019 Doha | Tajay Gayle 8.69 | Jeff Henderson 8.39 | Juan Miguel Echevarría 8.34 |
Naised
Vaata ka
Viited
Välislingid
- Kaugushüpe Vana-Kreekas I
- Kaugushüpe Vana-Kreekas II
- Kaugushüpe Vana-Kreekas III
- Kaugushüpe Vana-Kreekas IV
- IAAF-i kaugushüppe koduleht
- IAAF-i kaugushüppe rekordite loend XML-is
- Powelli ja Lewise duell Tokyo 91 MM-il (video)
- Meeste kaugushüppe kõigi aegade edetabel
- Naiste kaugushüppe kõigi aegade edetabel
- Meeste kaugushüppe edetabelid: 2001 – 2002 – 2003 – 2004 – 2005 – 2006 – 2007 – 2008 – 2009 – 2010 – 2011 – 2012 – 2013 – 2014 – 2015 – 2016 – 2017 – 2018 – 2019 – 2020 – 2021
- Naiste kaugushüppe edetabelid: 2001 – 2002 – 2003 – 2004 – 2005 – 2006 – 2007 – 2008 – 2009 – 2010 – 2011 – 2012 – 2013 – 2014 – 2015 – 2016 – 2017 – 2018 – 2019 – 2020 – 2021