Statistiliste territoriaaljaotuste nomenklatuur
Statistiliste territoriaaljaotuste nomenklatuur (prantsuse nomenclature d'unités territoriales statistiques; lühend NUTS) on Euroopas kasutusel olev hierarhiline geokodeerimise standard riikide ja nende osade jaotuseks statistilistel eesmärkidel.
Eesmärgid
Jaotust kasutatakse Euroopa Liidu piirkondliku statistika kogumisel, koostamisel ja levitamisel. Üldjoontes kasutatakse NUTS I taseme üksusi laiahaardelisemate sotsiaalmajanduslike analüüside jaoks, NUTS II taseme üksusi piirkondlike poliitikate väljatöötamiseks ja NUTS III taseme üksusi üksikasjalikemaks uuringuteks. Samuti on NUTS II taseme piirkondade andmestik võetud aluseks ühtekuuluvusaruannete koostamisel.[1] NUTS III taseme üksusi kasutab Eurostat näiteks maapiirkondade arengu hindamisel.[2]
Antud nomenklatuuri kasutatakse Euroopa Liidu regionaalpoliitika eesmärkide seadmisel. Tõukefondisest rahasaamiseks abikõlbulikud piirkonnad on määratud NUTS II tasemel ja muud eesmärgid peamiselt NUTS III tasemel.[1] Näiteks on eraldi rahastamisvahendid ette nähtud NUTS II taseme piirkondadele, mille sisemajanduse kogutoodang on väiksem kui 75% Euroopa Liidu keskmisest ja piiriülese koostöö elavdamise raames riigipiiriäärsetele NUTS III taseme piirkondadele.[3]
Ühtse klassifikatsiooni väljatöötamise tingis vajadus võrreldavate statistilise andmete järele. Algne 1970. aastatel Euroopa Liidus kasutusele võetud ühtne statistiline klassifikatsioon põhines mitteametlikel kokkulepetel. Õiguslik seisund on NUTS-üksustel Euroopa Liidus alates 2003. aastast.[4]
Põhimõtted
Territoriaaljaotusel on kolm taset: NUTS I, NUTS II ja NUTS III. Varem arvati NUTS-üksuste hulka ka kohalikud haldusüksused (LAU), mille ülemise ja alumise taseme üksused olid vastavalt NUTS IV ja NUTS V taseme üksused.[5] NUTS-jaotusele vastava statistika peavad Eurostatile esitama Euroopa Liidu liikmesriigid. Et statistilised aegread oleks võimalikult püsivad, püütakse vältida territoriaaljaotuse liigituse muutmist sagedamini kui kolme aasta tagant.[6]
Eelistatult kattuvad NUTS-jaotised riikide olemasolevate haldusüksustega. Kui riigis puuduvad sobiva elanike arvuga haldusüksused, moodustatakse NUTS-jaotised külgnevatest haldusüksustest. Selliste mittehalduslike üksuste moodustamisel võidakse arvesse võtta muu hulgas sotsiaalmajanduslikke või kultuurilisi olusid, tegu võib olla ka näiteks saartega. Etteantust väiksema elanike arvuga riik võib tervikuna moodustada ühe statistilise territoriaaljaotise. Üldjuhul on vastava taseme NUTS-jaotised püütud moodustada järgmiste elanike arvu piiride järgi:[7]
| Tasand | Alammäär | Ülemmäär |
|---|---|---|
| NUTS I | 3 miljonit | 7 miljonit |
| NUTS II | 800 000 | 3 miljonit |
| NUTS III | 150 000 | 800 000 |
Igale NUTS-üksusele vastav kood algab kahe suurtähega, mis tähistavad riiki ja kattuvad kahetähelise ISO maakoodiga (välja arvatud Suurbritannia kood UK ja Kreeka kood EL). Järgneb riigi 1. järku allüksusele (NUTS I jaotis) viitav number. NUTS II üksuse koodis on vastava ülemjaotise koodile lisatud veel üks number ja NUTS III üksuse koodis kolmaski number. Nummerdamist alustatakse alati ühest, sest nulli kasutatakse kõrgema taseme üksuse jaoks. Kui sama taseme NUTS-üksusi on riigis üle üheksa, jätkatakse nummerdust suurtähtedega. Näiteks koodis EE004 viitab EE Eestis asuvale üksusele. Järgmise kolme numbri järgi on tegu NUTS III üksusega, kaks nulli viitavad kahele hierarhias kõrgemale üksustele, mis antud juhul kattuvad riigiga ja viimane number eristab üksust teistest samade kõrgema taseme üksuste alla kuuluvatest jaotistest (4: Lääne-Eesti).
Õiguslikult on territoriaalüksuste liigitus määratletud vaid Euroopa Liidu liikmesriikide jaoks. Lisaks neile on Eurostat NUTS-üksused määratlenud kandidaatriikide ja Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni liikmete jaoks, seda asjaosaliste riikidega kooskõlastatult ja Euroopa Liidu liikmesriikidega sarnastel põhimõtetel.[8]
NUTS-üksused riigiti
Eesti
Pikemalt artiklis NUTS:EE
Eesti moodustab tervikuna NUTS I ja NUTS II taseme üksuse. NUTS III tasemel jaguneb Eesti viieks.[9]
 |  |  |  |  |
| EE001 Põhja-Eesti | EE008 Lõuna-Eesti | EE007 Kirde-Eesti | EE004 Lääne-Eesti | EE006 Kesk-Eesti
|
Koondtabel
Aastatel 2012–2014 kehtinud klassifikatsiooni järgi oli Euroopa Liidus 97 NUTS I taseme üksust, 270 NUTS II taseme üksust ja 1294 NUTS III taseme üksust.[1]
| Riik | NUTS I | NUTS II | NUTS III | ||||
|---|---|---|---|---|---|---|---|
| Austria | AT | Liidumaade rühmad | 3 | Liidumaad | 9 | Haldusringkonnad | 35 |
| Belgia | BE | Piirkonnad | 3 | Provintsid, Brüssel | 11 | Haldusringkonnad (Verviers jagatud kaheks) | 44 |
| Bulgaaria | BG | Rajoonid (rajoni) | 2 | Plaanipiirkonnad | 6 | Piirkonnad | 28 |
| Eesti | EE | — | 1 | — | 1 | Maakondade rühmad | 5 |
| Hispaania | ES | Autonoomsete piirkondade rühmad | 7 | 17 autonoomset piirkonda ja 2 autonoomset linna | 19 | Provintsid, saared, Ceuta ja Melilla | 59 |
| Holland | NL | Provintside rühmad | 4 | Provintsid | 12 | Statistilised piirkonnad | 40 |
| Iirimaa | IE | — | 1 | Statistilised piirkonnad | 2 | Piirkonnad (regional authorities) | 8 |
| Itaalia | IT | Maakondade rühmad | 5 | Maakonnad (Trentino-Alto Adige jagatud kaheks) | 21 | Provintsid | 110 |
| Kreeka | EL | Arengupiirkondade rühmad | 4 | Piirkonnad | 13 | Maakonnad | 51 |
| Küpros | CY | — | 1 | — | 1 | — | 1 |
| Leedu | LT | — | 1 | — | 1 | Maakonnad | 10 |
| Luksemburg | LU | — | 1 | — | 1 | — | 1 |
| Läti | LV | — | 1 | — | 1 | Plaanipiirkonnad, Riia | 6 |
| Malta | MT | — | 1 | — | 1 | Malta ning Gozo ja Comino | 2 |
| Poola | PL | Piirkonnad (regiony) | 6 | Vojevoodkonnad | 16 | Alampiirkonnad | 66 |
| Portugal | PT | Mandri-Portugal, Assoorid ja Madeira | 3 | Piirkonnad | 7 | Omavalitsusüksuste rühmad | 30 |
| Prantsusmaa | FR | ZEAT-piirkonnad, ülemeredepartemangud | 9 | Piirkonnad, ülemeredepartemangud | 26 | Departemangud, ülemeredepartemangud | 100 |
| Rootsi | SE | Piirkonnad (landsdelar) | 3 | Riigialad (riksområde) | 8 | Läänid | 21 |
| Rumeenia | RO | Suurpiirkonnad | 4 | Arengupiirkonnad | 8 | Maakonnad, Bukarest | 42 |
| Saksamaa | DE | Liidumaad | 16 | Ringkonnad (või võrdväärne) | 38 | Kreisid | 412 |
| Slovakkia | SK | — | 1 | Piirkonnad (oblasti) | 4 | Maakonnad | 8 |
| Sloveenia | SI | — | 1 | Suurpiirkonnad | 2 | Statistilised piirkonnad | 12 |
| Soome | FI | Mandri-Soome, Ahvenamaa | 2 | Maakondade rühmad | 5 | Maakonnad | 20 |
| Suurbritannia | UK | Inglismaa piirkonnad, Wales, Šotimaa ja Põhja-Iirimaa | 12 | Krahvkonnad (mõned rühmadena), tervikomavalitsuste rühmad ja ringkonnad ning Sise- ja Välis-London | 37 | Linn- ja mittelinnkrahvkonnad ning tervikomavalitsuste rühmad ja ringkonnad | 139 |
| Taani | DK | — | 1 | Piirkonnad | 5 | Statistilised piirkonnad (landsdele) | 11 |
| Tšehhi | CZ | — | 1 | Piirkonnad (oblasti) | 8 | Maakonnad | 14 |
| Ungari | HU | Statistilised suurpiirkonnad | 3 | Piirkonnad | 7 | Komitaadid, Budapest | 20 |
| 27 | 97 | 270 | 1294 | ||||
| Riik | NUTS I | NUTS II | NUTS III | ||||
|---|---|---|---|---|---|---|---|
| Horvaatia | HR | — | 1 | Piirkonnad | 3 | Maakonnad | 21 |
| Island | IS | — | 1 | — | 1 | Pealinna ala, ülejäänud maa | 2 |
| Põhja-Makedoonia | MK | — | 1 | — | 1 | Statistilised piirkonnad | 8 |
| Montenegro | ME | — | 1 | — | 1 | — | 1 |
| Türgi | TR | Piirkonnad | 12 | Alampiirkonnad | 26 | Provintsid | 81 |
| Kandidaatriigid | 5 | 16 | 32 | 113 | |||
| Liechtenstein | LI | — | 1 | — | 1 | — | 1 |
| Norra | NO | — | 1 | Piirkonnad | 7 | Maakonnad | 19 |
| Šveits | CH | — | 1 | Piirkonnad | 7 | Kantonid | 26 |
| EFTA | 3 | 3 | 15 | 46 | |||
Viited
Välislingid
- NUTS Eurostati kodulehel