Turkmeenistaan
 Tekst üüb Öömrang |
Turkmeenistaan (turkmeensk Türkmenistan) as en banenstoot uun Madelaasien bi't Kaspisk Sia. Trinjam lei Iraan, Afghanistaan, Usbekistaan an Kasachstaan. Diar lewe gud fiiw miljuun minsken. Di gratst dial faan't lun maaget det wüüst Karakum ütj.
| Turkmeenistaan | |||||
| Türkmenistan | |||||
| |||||
| Amtelk spriak | Turkmeensk | ||||
| Hoodstääd | Aşgabat | ||||
| Stootsfurem | Republiik | ||||
| Stootsbaas an Regiarangsbaas | Stootspresident Serdar Berdimuhamedow | ||||
| Grate | 488.100 km² | ||||
| Iinwenern | 5.758.075 (2017)[1] | ||||
| Iinwenern per km² | 13,7 Iinw./km² | ||||
BIP
| 2016 (slompet)[2]
| ||||
| HDI | ▲ 0,691 (111.) (2016)[3] | ||||
| Münt | Manat (TMT) | ||||
| Suwereniteet | 27. Oktuuber 1991 (faan't Sowjetunion) | ||||
| Natsionaalhümne | Garaşsız, Bitarap, Türkmenistanıň döwlet gimni | ||||
| Tidjsoon | UTC+5 | ||||
| Autokääntiaken | TM | ||||
| TLD | .tm | ||||
| Tilefoonföörwool | +993 | ||||
.svg) | |||||
Koorden
| Geografii | Prowinsen | |||||||||
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
|  |
Prowinsen
Turkmeenistaan hää fiiw prowinsen (welaýatlar, sg. welaýat) mä muar üs 50 distrikten an di hoodstääddistrikt Aşgabat şäheri.
| Nr. | Prowins | ISO-Code | Hoodstääd | Grate (km2) | Iinwenern (2005[4]) |
|---|---|---|---|---|---|
| 1 | Ahal | TM-A | Änew | 97.160 | 939.700 |
| 2 | Balkan | TM-B | Balkanabat | 139.270 | 553.500 |
| 3 | Daşoguz welaýaty | TM-D | Daşoguz | 73.430 | 1.370.400 |
| 4 | Lebap welaýaty | TM-L | Türkmenabat | 93.730 | 1.334.500 |
| 5 | Mary welaýaty | TM-M | Mary | 87.150 | 1.480.400 |
| – | Aşgabat şäheri (Hoodstääddistrikt) | TM-S | Aşgabat | 470 | 871.500 |
Histoore
At lun wiar faan 1925 tu 1991 üüs det Turkmeens SSR ian faan a republiiken faan't Sowjetunioon. Det wurd 27. Oktuuber 1991 suwereen.
Futnuuten
Luke uk diar
Commonskategorii: Turkmeenistaan – Saamlang faan bilen of filmer
Wikimedia Atlas: Turkmeenistaan – Geograafisk an histoorisk koorden
Lunen uun Madelaasien
.svg){kind=small}
🔥 Top keywords: