Kagu-Aasia Maade Assotsiatsioon

Kagu-Aasia Maade Assotsiatsioon (ingl Association of Southeast Asian Nations, ASEAN) on rahvusvaheline organisatsioon, mille eesmärk on arendada Kagu-Aasia maade majanduslikku, sotsiaalset ja kultuurilist koostööd.

Kagu-Aasia Maade Assotsiatsioon
ASEANi territoorium
LühendASEAN
Deviis"Üks visioon, üks identiteet, üks kogukond"
Asutatud8. august 1967
Peakorter

Jakarta,

Indoneesia
Liikmed10 riiki
Ametlikud keeledinglise
PeasekretärH.E. Lim Jock Hoi
VeebilehtASEAN.org

ASEANi lõid 8. augustil 1967. aastal Bangkokis viis Kagu-Aasia riiki: Tai, Indoneesia, Malaisia, Singapur ja Filipiinid. Organisatsioon asutati Vietnami sõja tõttu ning seepärast, et Lõuna-Vietnam, Laos ja Kambodža langesid kommunistliku režiimi alla.[1]

Liikmesriigid

Asutajaliikmed

Hiljem liitunud riigid

Ajalugu

Enne ASEANi olid Malaisia, Tai ja Filipiinid loonud 1961. a Kagu-Aasia Liidu (Association of Southeast Asia, ASA).[2]

ASEAN asutati 8. augustil 1967, kui viie riigi välisministrid allkirjastasid ASEANi deklaratsiooni, mida tuntakse ka Bangkoki deklaratsiooni nime all. 1967. a augusti alguses veetsid viie riigi välisministrid neli päeva Bangkoki lähedal rannakuurordis läbirääkimistel, mida välisministrid ise on hiljem meenutanud kui "spordisärgi diplomaatiat". Need viis välisministrit – Adam Malik Indoneesiast, Narciso Ramos Filipiinidelt, Abdul Razak Malaisiast, Sinnathamby Rajaratnam Singapurist ja Thanat Khoman Taist – on organisatsiooni "asutavad isad" (founding fathers).[3]

Brunei liitus 8. jaanuaril 1984, olles iseseisvuse saavutanud vaid nädal varem, 1. jaanuaril.[4]

Laos ja Birma liitusid 23. juulil 1997, Vietnam 28. juulil 1997. Algselt koos Laose ja Birmaga liituma pidanud Kambodža ei teinud seda ebastabiilse poliitilise olukorra tõttu riigis. Kambodža liitus alles 30. aprillil 1999.[5]

Kuigi deklaratsioon nägi ette riikidevahelist sotsiaalset, majanduslikku ja kultuurilist koostööd, kalduti sellest teest kõrvale. USA tagasitõmbumine Vietnamist, Vietnami suurenevad ambitsioonid regioonis ja pinged Kambodžas nõudsid palju tähelepanu ning nii näiteks majanduslikku koostööd ei tehtudki.[6]

1976 peeti konverents Balil, kus allkirjastati kaks dokumenti: „The declaration of ASEAN oncord“, mis keskendus põhiliselt majanduslikule koostööle, ja „The treaty of amity and cooperation in South Asia“ (TAC).[7]

1994 asutati Aasia Regionaalne Foorum (ingl ASEAN Regional Forum, ARF), millesse kuulub 27 liiget: 10 ASEANi liiget, 10 ASEANi dialoogipartnerit ja 7 ASEANi vaatlejariiki. Dialoogipartnerid on Austraalia, Hiina, Euroopa Liit, India, Jaapan, Kanada, Lõuna-Korea, Uus-Meremaa, Venemaa ja USA.[8] Vaatlejariigid on Põhja-Korea, Mongoolia, Pakistan, Timor-Leste, Bangladesh ja Sri Lanka. ARFil on oluline roll dialoogides Aasia julgeoleku teemadel.[9]

Ida-Timor on avaldanud soovi saamaks ASEANi 11. liikmeks.[10]

Struktuur

Tähtsaim organ on Jakartas asuv ASEANi sekretariaat, mida juhib peasekretär.[11] Aastatel 20132017 oli peasekretär Lê Lương Minh Vietnamist, 2018. aastast on peasekretär Lim Jock Hoi Bruneist.[12] Olulisim sündmus on iga-aastane konverents, mille eesistujat vahetatakse igal aastal.[13]

Põhitegevused

Majandus

Majanduses on ASEANi eesmärgiks ühendada konkurentsivõime, tasakaalustatud majanduslik areng ja integratsioon, et 2015. aastaks luua ühine turg kaupadele, teenustele, kapitalile ja tööle. ASEAN on loonud vabakaubanduspiirkonna ASEAN Free Trade Area (AFTA). [14]

Kultuur

Kultuuris on ASEAN tegev spordist kuni kirjandusauhindadeni. Loodud on näiteks ASEANI ülikoolide võrgustk (ingl ASEAN University Network, AUN).[15] ASAIHL (Association of Southeast Asian Institutions of Higher Learning) on kõrgharidust arendav tütarorganisatsioon.[16] ASEAN annab välja Kagu-Aasia kultuuriruumis olulist kirjandusauhinda (S.E.A Write Award).[17]

ASEAN on avaldanud soovi pidada 2030 FIFA jalgpalli maailmameistrivõistlused ühiselt ASEANi riikides.[18]

Viited