Riis (toiduaine)
Riis on samanimelise taime terad. See on maailma rahvastiku suurima osa peamine toitaine, kuigi tootmise mahult oli see 2017. aastal kolmandal kohal maisi ja nisu järel.
Kultiveerimise ajalugu
Riis kuulub vanimate kultiveeritavate teraviljade hulka. Ligi 12 000 aasta vanused kivistunud riisiterad on leitud Hiinast Hunani provintsist Yuchanyani leiukohast (100 m2 suurune lubjakivist koobas, mis asub viie meetri kõrgusel maapinnast).[1]
Aasias on riisi kodustatud vähemalt kaks korda. Hariliku riisi alamliik Oryza sativa japonica arenes välja Hiina lõunaosas (arvatavalt Jangtse jõe orus), Oryza sativa indica aga India idaosas või Indoneesias. Mõlemad alamliigid kodustati looduslikust liigist Oryza rufipogon ning neid kultiveeriti alguses tavalistele (kuivadele) põldudele. Üleujutatud riisipõllud võeti kasutusele alates aastast 2500 eKr.[2]
Aafrikas kasvatatav Oryza glaberrima kodustati Nigeri jõe lammidel umbes 2000–3000 aastat tagasi. Tema arenes looduslikust liigist Oryza barthii (varem tuntud ka nime all Oryza brevilugata). Tänapäeval kaotab aga kohalik liik järjest rohkem tähtsust, sest seda asendatakse järjest rohkem Aasiast pärit hariliku riisiga, kelle tõid 16. sajandi keskel Aafrikasse portugallased.[3]
Kultuurriisi botaanilised tunnused
Riisi kõrred on püstised ja kasvavad tavaliselt 1–1,8 m kõrguseks, sõltudes eelkõige sordist ja kasvupinnase viljakusest.[4] Lehed on kuni 60 cm pikkused ja 1,5 cm laiused.[5] Ühel taimel on sageli 18–20 kõrt.[4] Väikesed tuultolmlevad õied moodustavad 30–50 cm pikkuse pöörise. Valminud terade pikkus on 5–12 mm ja laius 2–3 mm.[6]
Kultuursordid
Tänapäeval arvatakse eksisteerivat ligi 40 000 riisi kultuursorti, kuid täpne arv on teadmata. Üle 90 000 riisinäidise on hoiul rahvusvahelises riisi geenipangas, mida kasutavad uurijad üle maailma.[7]
Riisisorte liigitatakse tärkliserikasteks ja kleepriisiks. Kleepriisi terad on pehmed ja sisaldavad gluteeni ning suhkrut. Tärkliserikaste teradega sordid jagunevad omakorda pika-, keskmise- ja lühikeseteralisteks. Kõige levinumad on maailmas pikateralised riisisordid. Keskmise ja lühiteralisi sorte kasvatatakse veidi jahedamas kliimas, sest nad vajavad pikemat kasvuperioodi. Nende sortide terad pudrustuvad keetmisel.[4]
Riisi kasvatamine
Riisi kasvatatakse kõikides maailmajagudes, troopilises ja lähistroopilises kliimavöötmes, alates 50° põhjalaiusest kuni 40° lõunalaiuseni.[5] Riisitaimed on sooja- ja niiskuselembelised ning väga valgusnõudlikud. Mida paremad on valgustingimused, seda paremat saaki saab.
Sõltuvalt sordist kasvatatakse riisi tavalisel või üleujutatud põllul. Levinum on üleujutatud põldude kasutamine, sest selline põllupidamine annab rohkem saaki. Kagu-Aasias saadakse riisipõllult aastas kaks kuni kolm saaki. Riisitaimed kasvatatakse kõigepealt peenratel ning enne istutust ujutatakse põllud mulla pehmendamiseks veega üle. Seejärel põldusid haritakse, et tõrjuda umbrohtu ja kobestada mulda. Riisitaimed istutatakse käsitsi vee all olevale põllule. Umbes nelja kuu möödudes saak valmib ning enne koristust lastakse veel põllult ära voolata. Pärast saagikoristust istutatakse põllule uuesti teraviljad või liblikõielised taimed, mis küntakse hiljem põllu väetamiseks sisse.[4]
Maailma riisitoodang
2012. aastal toodeti maailmas kokku 738,2 miljonit tonni riisi ja riisipõldude kogupindala oli 162,3 miljonit hektarit.[8]2017. aastal toodeti maailmas kokku 769,7 miljonit tonni riisi.[9]
| Riik | Toodang 2012, tonnides | Osakaal 2012, % | Toodang 2017, tonnides | Osakaal 2017, % |
|---|---|---|---|---|
 Hiina | 204 236 000 | 27,7 | 212 676 000 | 27,6 |
 India | 157 800 000 | 21,4 | 168 500 000 | 21,9 |
 Indoneesia | 69 056 126 | 9,4 | 81 382 000 | 10,6 |
 Bangladesh | 50 497 000 | 6,8 | 48 980 000 | 6,4 |
 Vietnam | 43 661 570 | 5,9 | 42 763 682 | 5,6 |
 Tai | 37 468 903 | 5,1 | 33 383 382 | 4,3 |
 Myanmar | 28 080 000 | 3,8 | 25 624 866 | 3,3 |
 Filipiinid | 18 032 422 | 2,4 | 19 276 347 | 2,5 |
 Brasiilia | 11 549 881 | 1,6 | 12 469 516 | 1,6 |
 Pakistan | 11 174 700 | 1,5 | ||
 Jaapan | 10 654 000 | 1,4 | 9 780 000 | 1,3 |
| Maailm kokku | 738 187 643 | 100 | 769 657 793 | 100 |
Kasutamine
Kooritud ja lihvitud riisiteri süüakse tavaliselt keedetult või aurutatult. Nii puhastatud riisiterad on aga üsna vitamiini- ja valguvaesed. Kuna Kagu-Aasias kuulub riis kõige olulisemate toiduainete hulka, siis võib sellise riisi pidev ühekülgne tarbimine tekitada inimestel vitamiinivaegust (näiteks beribeerit).[5] Oluliselt toiteelementide, kiudainete ja vitamiinirikkam on nn pruun riis, millelt on eemaldatud vaid söögiks mittekõlbulik väliskest.
Riisist valmistatakse veel jahu, viina (arakk), veini (saket), piiritust ja õlut. Õlgedest valmistatakse paberit ja mitmesuguseid käsitöötooteid, näiteks korve, sandaale, köisi, matte, kübaraid jms.[4][5]
Keedetud riisi toiteväärtus ja biokeemiline koostis
Puhastatud (valge) ja puhastamata (pruun) lisanditeta keedetud pikateralise riisi toiteväärtus ja biokeemiline koostis on toodud järgmistes tabelites.
|
|
|
| ||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Viited
Välislingid
Riis (toiduaine) – pildid, videod ja helifailid Wikimedia Commonsis