Aedkoriander

Aedkoriandri peen vars on 20–60 cm kõrgune. Alumised lehed tavaliselt sulglõhised, ülemised kaheli- või kolmelisulgjad. Õied valged või roosakad. Viljaks on kerakujuline laguvili. Valminud seemned on kollakaspruunid.

Sordid

 Pikemalt artiklis Koriandrisortide loend

Eestis levinumate sortide kohta puudub kindel teave. Mujal tuntakse ka sorte 'Asian', 'Big Leaf', 'Calypso', 'Caribe', 'Oaxaca', 'Confetti', 'Corriander', 'Cut and come again', 'Delfino', 'Douco', 'Eureka', 'Filtro', 'Taiga', 'Jantar', 'Thüringer' jpt.

Koriandri looduslik levila on Vahemere ääres. Taim kasvab metsikult Lähis-Idas ja Lõuna-Euroopas. Raske on kindlaks teha, kus ta kasvab looduslikult ja kuhu on sisse toodud, sest hooletusse jäetuna võib naturaliseeruda.

Kulinaarias

 Pikemalt artiklis Koriander

Koriandrit nimetatakse ka "kinzaks". Aasia köökides lisatakse värskeid, intensiivse iseloomuliku lõhnaga lehti salatitele, suppidele ja kastmetele. Värsket koriandrit kasutatakse nagu aedpeterselli ja aed-harakputke, kuid kasutamisel ei tohiks liialdada, kuna värske koriandri maitse on tunduvalt tugevam.

Eestis kasutatakse vürtsina tavaliselt koriandriseemneid, millel on muskuse ja sidruni lõhn.

Koriandri vilju kasutatakse maitse, aroomi ja vitamiinide lisamiseks vorstidele, juustudele, liha- ja kalakonservidele, marinaadidele ning muudele kondiitri- ja kulinaariatoodetele. Koriander annab iseloomuliku maitse ka näiteks Borodino leivale.

Droogina

 Pikemalt artiklis Koriandriviljad

Euroopa farmakopöa järgi peavad koriandriviljad droogina sisaldama vähemalt 0,3% eeterlikku õli (Coriandri aetherolum).^[3]

• Aedkoriander andmebaasis eElurikkus

• Maailma toiduainete entsüklopeedia. TEA 2006
• Larousse Gastronomique. The World’s Greatest Cookery Encyklopedia. 1998, lk 307
• Sissekanne Elu entsüklopeedias
• Sissekanne GRIN-is
• Sissekanne ITIS-es
• Axel Diederichsen, Coriander: Coriandrum Sativum L., IPGRI, 1996, Google'i raamatu veebiversioon (vaadatud 08.05.2014) (inglise keeles)