Spargelkapsas
Spargelkapsas ehk asparkapsas ehk brokoli (Brassica oleracea var. italica) on suurte roheliste õisikutega kapsateisend, mis meenutab välimuselt oma sugulast lillkapsast. Spargelkapsa õisikud on vitamiinirohked ja neid kasutatakse köögiviljana.
| Spargelkapsas | |
|---|---|
 Spargelkapsas Brassica oleracea var. italica | |
| Taksonoomia | |
| Riik | Taimed Plantae |
| Hõimkond | Õistaimed Magnoliophyta |
| Klass | Kaheidulehelised Magnoliopsida |
| Selts | Kapsalaadsed Brassicales |
| Sugukond | Ristõielised Brassicaceae |
| Perekond | Kapsasrohi Brassica |
| Liik | Kapsas Brassica oleracea |
| Teisend | Spargelkapsas |
| Trinaarne nimetus | |
| Brassica oleracea var. italica | |
Spargelkapsas sarnaneb väga lillkapsaga. Spargelkapsa pea koosneb rohelistest õisikutest ja selle varred on lillkapsaga võrreldes pikemad ja peenemad.[1]
Ajalugu
Spargelkapsas aretati kapsarohust umbes 6. sajandil.[2] Rooma impeeriumist saati on spargelkapsast itaallaste hulgas väärtuslikuks toiduaineks peetud.[3] Spargelkapsa tõi Inglismaale Peter Scheemakers[4], USAsse Lõuna-Itaalia immigrandid, kuigi seal sai see populaarseks alles 1920. aastatel.[5]
Nimetus
Spargelkapsa nimetus 'brokoli' tuleb itaaliakeelsest sõnast brocco, mis tõlgituna tähendab haru või oksa.[6] Võib arvata, et nimetus on kaudselt seotud ka ladinakeelse sõnaga bracchium, mis tähendab hargnevaid oksi või võrseid.[7]
Keeleliselt on tänapäeval korrektne kirjutada ’brokoli’ (mitte ’brokkoli’, nagu kunagi lubatud oli). Eesti Keele Instituudi terminibaas ESTERM soovitab kasutada terminit ’spargelkapsas’.[8]
| Riik | Toodang, tonnides | Osakaal, % |
|---|---|---|
 Hiina | 9 286 256 | 38,41% |
 India | 8 573 280 | 35,46% |
 USA | 1 222 930 | 5,06% |
 Hispaania | 596 969 | 2,47% |
 Mehhiko | 503 972 | 2,08% |
 Itaalia | 405 053 | 1,68% |
 Prantsusmaa | 326 355 | 1,35% |
 Poola | 320 563 | 1,33% |
 Pakistan | 220 637 | 0,91% |
 Türgi | 202 149 | 0,84% |
 Bangladesh | 183 000 | 0,76% |
| Maailm | 24 175 040 | 100% |
Kasvatamine
2014. aastal toodeti maailmas 24,17 miljonit tonni spargel- ja lillkapsast 1,38 miljonil hektaril põllumaal.[9]
Spargelkapsas eelistab kasvamiseks viljakat ja savist mulda, kasvutemperatuuri +16 ... +25 °C ja niisket keskkonda (85%).[10]
Spargelkapsa lõikus toimub enne, kui see õide puhkeb.
Kasutamine
Spargelkapsast kasutatakse peamiselt toiduainena.
Spargelkapsas sisaldab kiudaineid, kaaliumi, fosforit, kaltsiumi, magneesiumi, rauda, tsinki, mangaani, väävlit, vitamiine C, B1, B2, B5, B6, PP, E, K ja provitamiini A. 100 g spargelkapsast annab umbes 25 kcal.[11]
Ravitoime
1992. aastal eraldas Paul Talalay meeskond spargelkapsast sulforafaani. See fütokemikaal annab kaitse paljude kasvajavormide eest ja hävitab teatud tõvestavad bakterid nii seedekulglas kui ka hingamisteedes.[7]