Ukraina majandus
Ukraina majandus põhineb turumajandusel. Pärast iseseisvumist 1991. aastal takistasid Ukraina majandusarengut peamiselt korruptsioon, kapitali väljavool ja reformide puudumine. 2022. aastal takistab tugevalt nende majanduse arengut Venemaa sissetung Ukrainasse. Paljud sõjategevusega hõlmatud aladel paiknevad ettevõtted on olnud sunnitud oma tegevuse ajutiselt peatama või lõpetama.[2]
| Valuuta | grivna |
|---|---|
| Statistika | |
| SKT elaniku kohta | 2963,465 USD[1] |
Alates iseseisvuse taastamisest 1991. aastal on Ukraina majandus olnud pidevalt majanduskriisi lävel. 2008/2009. aasta ülemaailmse finantskriisi ajal päästis Ukrainat riigi pankrotist Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) mitme miljardi dollari suurune abi. Ka 2014. aastal pärast Krimmi annekteerimist ning Donetski ja Luhanski Rahvavabariigi teket oli Ukraina majandusraskustes ning sai Rahvusvahelisest Valuutafondist abi.[3]
Venemaa 2022. aasta sissetungi esimese kuue kuu jooksul sai Ukraina umbes 38 miljardi dollari väärtuses rahvusvahelist abi.[2]
Ukraina tähtsaimad majandusharud on põllumajandus ja mäetööstus.[3]
Põhinäitajad
Ukraina oli 2018. aasta seisuga Euroopa vaeseim riik. Rahvusvahelise Valuutafondi andmetel ületas Moldova SKP elaniku kohta 2018. aastal Ukraina oma, mis oli 2963 USA dollarit (8% väiksem kui Moldoval). Anders Åslundi hinnangul ei kajastu pool majanduses toimuvast ametlikus statistikas. Samas on riigi majanduskasv 2016. aastast olnud 3% aastas.[4]
Hinnanguliselt võib Ukraina majandus langeda 2022. aastal Venemaa sissetungi tõttu 30–35%. 2023. aastal oodatakse Ukraina majanduse kuni 15% kasvu.[5]
2022. aasta juuli lõpu seisuga oli 35% riigi tööealisest elanikkonnast töötu.[2]
Maailmapanga prognoosi järgi elab 2023. aasta lõpuks tõenäoliselt 55% ukrainlastest vaesuses. Enne Venemaa sissetungi elas vaesuses 2,5% ukrainlastest.[2]
Ärikeskkond
2014. aastal oli Ukraina Doing Businessi indeksis 112. kohal,[6] kuid 2018. aastaks suutis riik tõusta samas indeksis 76. kohale.[7] 2019. aastal asus riik World Justice Projecti õigusriigi indeksis 77. kohal.[8]
Põllumajandus
Põllumajandus on Ukraina tähtsaim majandusharu ja suurim ekspordisektor, kuna umbes 70% riigi territooriumist moodustab põllumajandusmaa (41,5 miljonit hektarit). Siin on ka umbes 25% maailma musta mulla varudest. 2020. aastal andis Ukraina põllumajandussektor ligikaudu 9,3% riigi SKTst. Põllumajandussaaduste tootmine jaguneb Ukrainas kahe ettevõtlusvormi vahel – põllumajandusettevõtted ja kodumajapidamised. Esimene toodab 55% kogutoodangust ja koosneb 45 000 ettevõttest. Teise rühma moodustavad enam kui 4 miljonit leibkonda, kes harivad igaüks keskmiselt 1,23 hektarit maad, mis annavad ligi 45% põllumajanduse kogutoodangust.[9]
73% Ukraina põllumajandussaadustest on teraviljatooted.[9]
Ukraina impordib 67% riigis müüdavatest põllumajandusmasinatest ja -seadmetest.[9]
Ukraina on üks peamisi teravilja ja taimeõlide eksportijaid maailmas. Ukraina peamised põllumajanduse eksporditooted on mais ja nisu. Ukraina ekspordib 12,8% maailmas eksporditavast nisust ja 10,5% maisist. 2021. aastal oli Ukraina Euroopa Liidu (EL) jaoks suuruselt teine teraviljatarnija ning oluline toiduainete tarnija Aasia ja Aafrika madala ja keskmise sissetulekuga riikide jaoks. 14% Euroopa Liitu tarnitavast teraviljast tuleb Ukrainast.[10]
Ukraina on maailmas suuruselt kaheksas nisu kasvataja ja kuues eksportija.[10] Eksporditavast nisust tarnitakse (2021. aasta andmetel):[10]
- 55% Aasiasse (peamiselt Indoneesia, Bangladesh, Jeemen, Liibanon);
- 41% Aafrikasse (peamiselt Egiptusse ja Liibüasse);
- 2% Euroopasse;
- 2% mujale maailma.
Ukraina on maailmas suuruselt seitsmes maisi kasvataja ja neljas eksportija (USA, Argentina ja Brasiilia järel). Maisi kasvatatakse peamiselt riigi põhja ja keskosas.[11]
Ukraina on maailma suurim päevalilleõli eksportija, eksportides 2021. aastal umbes 40% maailmas eksporditavast päevalilleõlist. Peamiselt tarnitakse päevalilleõli Indiasse, Hiina, Hollandisse, Hispaaniasse ja Itaaliasse.[10]
Talinisu, oder ja mais on riigi peamised teraviljakultuurid. Päevalilled ja suhkrupeet on peamised tehnilised ehk tööstuslikud põllukultuurid. Nisu kasvatatakse kogu riigis, kuid peamised tootmispiirkonnad on Kesk-, ida ja Lõuna-Ukraina. Umbes 95 protsenti Ukrainas kasvatatavast nisust on talinisu.[12]
Põllumajanduse ajalugu
Ukrainas likvideeriti sohvoosid ja kolhoosid 2000. aastal. Pärast seda jagati põllumajandusmaa põllumajandustööliste vahel, kes enamasti rentisid selle uutele eraomandil põhinevatele põllumajandusettevõtetele. Põllumajanduslik maakasutus on osaliselt muutunud pärast seda, kui Ukraina kuulutas end Nõukogude Liidust sõltumatuks 1991. aastal. Aastatel 1991–2000 vähenes külvipind umbes 5 protsenti.[12]
Mäetööstus
Ukraina on maavarade poolest üks maailma rikkamaid piirkondi. Riigi territooriumil leidub umbes 20 000 maardlat ja 117 mineraali. Viimastel aastatel kaevandatakse Ukrainas suures koguses rauda, mangaani, tsirkooniumi, uraanimaaki, aga ka kivisütt, grafiiti, kaoliini, tulekindlat ja tulekindlat savi, tsemendi tooraineid ning katte- ja ehituskive. Tipptehnoloogia kasutamine võimaldaks energiaressursside – nafta ja maagaasi – tootmist suurendada. Ja kohalikul tasandil suurendatakse turba kasutamist alternatiivse energiaallikana. 48% riigi sisemajanduse kogutoodangust ja 20% tööjõust on seotud mäetööstusega.[13]
2018. aastal moodustas maavara kaevandamisõiguse tasu 5% Ukraina riigieelarve tuludest.[14]
Ukraina on maailmas suuruselt[15]
- 7. rauamaagi kaevandaja: 39 miljonit tonni ja 2,4% maailma toodangust (Austraalia, Hiina, Brasiilia, India, Venemaa ja Lõuna-Aafrika Vabariigi järel);
- 8. mangaani kaevandaja: 651 tuhat tonni ja 3,6% maailma toodangust (Lõuna-Aafrika Vabariigi, Austraalia, Hiina, Gaboni, Brasiilia, Ghana ja India järel);
- 6. titaani kaevandaja: 431 tuhat tonni ja 6,3% maailma toodangust (Hiina, Lõuna-Aafrika Vabariigi, Austraalia, Kanada ja Mosambiigi järel);
- 2. galliumi kaevandaja: 9 tonni ja 2,9% maailma toodangust (Hiina järel);
- 5. germaaniumi kaevandaja: 1 tonn ja 1% maailma toodangust (Hiina, Venemaa, USA ja Jaapani järel).
Viimastel aastatel on valitsus oluliselt täiustanud ja lihtsustanud maavarade kaevandamiseks lubade andmise süsteemi.[15]
Peamiselt eksporditakse maavarasid Hiinasse, Euroopa Liitu ja Venemaale.[14]
Infotehnoloogia sektor
Infotehnoloogia valdkond on üks Ukraina majanduse olulisemaid valdkondi. Eeskätt on tema olulisus suurenenud peale Venemaa sissetungi Ukrainasse. 2022. aasta esimeses kvartalis eksportisid Ukraina infotehnoloogia valdkonna ettevõtted teenuseid 2 miljardi dollari väärtuses. Sama aasta esimesel poolaastal eksporditi teenuseid kokku 3,74 miljardi dollari väärtuses, mis oli 23% enam kui eelmisel aastal samal ajal.[16]
Vaata ka
Viited
Välislingid
- Украине под силу попасть в топ-10 Doing Business - Зеленский - Liga Novosti, 20.06.2019
- Валентин Бадрак. Реформа "оборонки" как ключевой вызов новому президенту - Zn.ua, 28.04.2019
- Ярослав Винокуров. Украина поднялась в рейтинге Doing Business на семь пунктов - Hromadkse, 24.10.2019
- Ukrainian President Signs Law Ending Ban On Privatization Of State Companies - RFERL, 28.10.2019
- Артур Федорчук. Частный космос - Zn.ua, 03.11.2019