Abdulrazak Gurnah
Abdulrazak Gurnah (sündinud 20. detsembril 1948 Sansibaril) on Tansaania päritolu kirjanik, kes elab Suurbritannias ja kellel on Suurbritannia kodakondsus.[1] Ta pälvis 2021. aastal Nobeli kirjandusauhinna.[2] Ta on üks tuntumaid ja hinnatuimaid postkolonialistliku kirjanduse esindajaid tänapäeval Suurbritannias.[3]
| Abdulrazak Gurnah | |
|---|---|
.jpg) Abdulrazak Gurnah (2009) | |
| Sündinud | 20. detsember 1948 Sansibar |
| Haridus | Christ Churchi Ülikool (BA) Kenti Ülikool (MA, PhD) |
| Tuntud teoseid | "Paradise" (1994) "By the Sea" (2001) |
| Tunnustus | Nobeli kirjandusauhind (2021) |
Elulugu
Gurnah sündis 20. detsembril 1948 Sansibari Sultanaadis. 18-aastaselt põgenes ta Sansibarist pärast seda, kui seal toimus revolutsioon ja selle käigus kiusati taga araablaste etnilist rühma. 1968. aastal läks ta pagulasena Suurbritanniasse. Seal sai Gurnah kõrghariduse, õppides esmalt Londoni Ülikooli egiidi all Canterburys Christ Churchi Ülikoolis. 1980. aastate alguses töötas ta õppejõuna Nigeerias Kano Ülikoolis. 1982. aastal kaitses ta doktoriväitekirja Inglismaal Kenti Ülikoolis. Pärast seda asus ta Kenti Ülikoolis õppejõuna tööle. Suurbritannias paguluses elades hakkas ta 20. eluaastate alguses kirjutama.[4]
Gurnahil on ilmunud kümme romaani, nendest tuntuimad on "Paradise" (1994) ja "By the Sea" (2001). Tema kolm esimest romaani – "Memory of Departure" (1987), "Pilgrims Way" (1988) ja "Dottie" (1990) – kujutavad sisserändajate elu tänapäeva Suurbritannias.[3] Neljanda romaani "Paradise" tegevus toimub 20. sajandi alguses ja Esimese maailmasõja ajal Saksa Ida-Aafrika koloonias.[5] "Paradise" esitati Bookeri auhinna ja Whitebreadi kirjandusauhinna kandidaadiks. Romaani "By the Sea" peategelaseks on ühes Inglismaa linnas elav asüülitaotleja.
Gurnah on toimetanud ka kaks köidet kogumikku "Essays on African Writing" ning avaldanud käsitlusi selliste tänapäeva postkolonialistlike kirjanike kohta nagu V. S. Naipaul, Salman Rushdie ja Zoë Wicomb.[3]
Gurnah on esimene Tansaaniast pärit Nobeli kirjandusauhinna laureaat. 21. sajandil on ta pärast Naipauli, Doris Lessingit ja Kazuo Ishigurot neljas Suurbritannias elav Nobeli kirjandusauhinna laureaat, kes pole sündinud Suurbritannias.[3]
2023. aasta veebruaris ilmus esimene Gurnahi teose eestindus – romaan "Paradiis" Greete Kõrvitsa ja Tiia Penjami tõlkes.[6]
Romaanid
- "Memory of Departure" (1987)
- "Pilgrims Way" (1988)
- "Dottie" (1990)
- "Paradise" (1994; eesti keeles "Paradiis", 2023, ISBN 9789916173442)
- "Admiring Silence" (1996)
- "By the Sea" (2001)
- "Desertion" (2005)
- "The Last Gift" (2011)
- "Gravel Heart" (2017)
- "Afterlives" (2020)