Inimene (perekond)

Inimene (Homo) on inimlaste perekond, kuhu kuulub inimene ja väljasurnud inimese liigid. Eeldatavalt on Homo perekonna vanus 2,5 miljonit aastat ja põlvneb mõnest australopiteegi liigist^[viide?].

Homo habilis'e vanimad leiud on 1,9 miljonit aastat vanad, mis on leitud Tansaaniast Olduvai kuristikust (Olduvai Gorge) ja seda arheoloogilist kultuuri nimetatakse Olduvai kultuuriks. Esimesteks kivitööriistade valmistajateks peetakse Homo habilis't ja Homo rudolfensis't, kuigi nende fossiilseid jäänuseid pole koos tööriistadega leitud. Võimalik, et ka australopiteegid (Australopithecus garhi) olid tööriistade valmistajad.

Koobi Forast on leitud koljud, mille näoosad ja hambad sarnanesid inimese omadega, kuid ajukolju oli väike nagu australopiteekidel. Teadlased järeldasid, et on veel üks liik, mida varem peeti Homo habilis'eks. Suurem vorm, kolju number 1470 (KNM-ER 1470) nimetati Homo rudolfensis'eks ja väiksem vorm jäi kandma Homo habilis'e nimetust. Saksa paleontoloog Friedemann Schrenk leidis Malawist Urahast 2,5 miljoni aasta vanuse robustse lõualuu, mis kannab numbrit UR 501 ja on Homo rudolfensis. ^[1]

Esimese Homo erectus’e leidis Hollandi arst ja antropoloog Eugene Dubois Jaava saarelt 1891. aastal. Haeckelit järgides nimetas ta oma leiu Pithecanthropus'eks. Pitekantroopus on Haeckeli välja mõeldud nimi, mis pidi tähistama inimkonna hüpoteetilist Kagu-Aasia esivanemat. Dubois järeldas reieluu põhjal, et tegu on püstise inimesega ja lisas liigiepiteeli erectus. Aastakümneid hiljem leiti ka Hiinast, Pekingi lähedalt erectus’e fossiile. Algul omistati need Sinanthropus pekinensis’ele. Teadlased leidsid ühisjooni nii Jaava kui Pekingi inimesega ja nimetasid need fossiilid Homo erectus'eks (Homo erectus javensis ja Homo erectus pekinensis). Homo erectus'ega sarnaseid leide on leitud ka Gruusiast. Nüüd arvatakse, et need kuuluvad uuele liigile Homo georgicus'ele, kes on Homo habilis'e järeltulija ja Aasia Homo erectus'e eellane.

Teadlased on vahet tegema hakanud varajasel Aafrika Homo erectus'el. Nad väidavad, et varased Aafrika vormid on piisavalt eristunud, et klassifitseerida eraldi liigiks Homo ergaster, sest nende tunnused on vähem äärmuslikud kui hilisemad Aasia erectus'ed. Homo ergaster arenes Aafrikas mõnest Homo habilis'e liigist ja seejärel rändas Aafrikast välja.

Homo sapiens'i eellaseks peetakse Homo heidelbergensis'ist, kes oli ilmselt Homo ergaster'i järeltulija. Homo heidelbergensis levis üle Aafrika ja Euroopa. Euroopa ja Aafrika populatsioon lahknes. Põhja pool arenes neandertallaseks ja Aafrikas Homo sapiens’iks. Alternatiivne hüpotees käsitleb Homo heidelbergensis'ist ainult Euroopa liigina ja otsest neandertallase eellast ja samaaegne Aafrika vorm oleks Homo rhodesiensis. Homo rhodesiensis on arvatavalt Homo sapiens idaltu eellane ja Homo sapiens idaltu Homo sapiens sapiens'i eellane.