Germanwingsi lend 9525

Germanwingsi lend 9525 (4U 9525/GWI9525)[5] oli odavlennuettevõtte Germanwings (Lufthansa tütarettevõte) rahvusvaheline tsiviillend Barcelonast Düsseldorfi.

Germanwings'i lend 9525
Õnnetusse sattunud lennuk Barcelona lennujaamas mais 2014
Intsidendi ülevaade
Kuupäev24. märts 2015
KohtPrantsuse Alpid, Lõuna-Prantsusmaa[1]
Põhjus(ed)kaaspiloodi enesetapp[2]
Reisijaid144[3]
Meeskond6[3]
Hukkunuid150 (kõik)[4]
Ellujääjaid0
Õhusõiduki tüüpAirbus A320-211
Tõusis õhkuBarcelona El Prati lennujaam, Hispaania
SihtkohtDüsseldorfi lennujaam, Saksamaa
LennufirmaGermanwings

24. märtsil 2015 kukkus Airbus A320-200 alla Prantsuse Alpides, Nice'ist 100 kilomeetrit loodes, pika laskumise järel, mis algas minut pärast viimset rutiinset kontakti lennujuhtimistorniga ning peatselt pärast lennuki vajalikule reisikõrgusele jõudmist. Kõik 144 reisijat ja kuus meeskonnaliiget hukkusid. Tegu oli esimese inimohvritega õnnetusega Germanwingsi ajaloos.

Lennukatastroofi sooritas tahtlikult lennuki kaaspiloot Andreas Lubitz, kes oli varem olnud psühhiaatrilisel ravil enesetapumõtete pärast ning tunnistatud arstide poolt kõlbmatuks lennukit juhtima. Lubitz ei edastanud seda informatsiooni oma tööandjale ning jätkas pilooditööd[6]. Õnnetuslennul lukustas ta end kokpitti, kui kapten oli ruumist lahkunud, ning juhtis lennuki mägedesse.

Pärast õnnetust on lennundusasutused Kanadas, Uus-Meremaal ja Saksamaal rakendanud uued määrused, mis keelavad üksinda kokpitti jäämise ning nõuavad, et kui üks piloot soovib kokpitist lahkuda, peab tema asemele tulema teine meeskonnaliige, et vältida uusi Lubitzi juhtumeid.[7][8][9] Euroopa Liidu lennuohutusametid soovitavad sellise reegli kasutamist kõikjal Euroopas.[9][10] Paljud lennuettevõtted on teatanud, et on sellised reeglid vastu võtnud vabatahtlikult.[7][11][12][13]

Lennuk

24 aasta vanune õnnetuslennuk Airbus A320-211 (reg D-AIPX, c / n 147) tegi oma esimese lennu 29. novembril 1990 ja tarniti Lufthansale 5. veebruaril 1991. See teenindas Germanwingsi lende esimest korda aastal 2003. Aasta hiljem tagastati lennuk Lufthansale ning anti uuesti üle taaskäivitatud Germanwingsile 2014. aasta jaanuaris.[14][15] Õnnetuse juhtumiseni oli lennuk läbinud 58 300 lennutundi ja teinud 46 700 lendu.[16] Lennuk oli mõeldud 60 000 lennutunniks või 48 000 lennuks. 2012. aastal sai lennuk loa lennata 120 000 lennutunnini või 60 000 lennuni.[17]

Õnnetus

Lennuki teekond

Lend 9525 tõusis õhku Barcelona-El Prati lennujaamast lennurajalt 07R umbes kell 10:01 CET (09:01 UTC) ja pidi maanduma Düsseldorfi lennujaamas kell 11:39 CET (10:39 UTC).[3][18]

Altitude chart (m)[19]

Lennuk saavutas valitud kõrguse (12 000 m) ja kiiruse (800 km/h) kell 10:27 CET. Kolm minutit hiljem suurendas õhusõiduk kiirust ning saavutas 20 sekundiga 954 km/h. Tuginedes BEA andmetele, kinnitasid piloodid kell 10:30Prantsuse lennujuhtimiskeskusest saadud juhiseid. Kell 10:31 CET ületas lennuk Prantsusmaa ranniku Touloni lähedal ning tegi väikese kursiparanduse. Kell 10:31 CET lahkus lennuk oma lennukõrguselt ning alustas lennujuhtidega kooskõlastamata laskumist. Keskmine laskumiskiirus oli 17,8 meetrit sekundis. Prantsuse lennujuhtide katsed piloote raadio teel kätte saada ebaõnnestusid.[20] Radarikontakt kadus kell 10:41 CET, kui lennuk lendas 2100 meetri kõrgusel. Lennuk purunes Prads-Haute-Bléone'i piirkonnas, Nice'ist 100 kilomeetrit loodes.[1][21][22] Kõik pardalolnud hukkusid.

Päästetööd

Õnnetuspaik asus umbes 2000 meetri kõrgusel mägedes ja sinna pääses ainult kopteritega. Päästjate sõnul oli lennuk täielikult purunenud.

Esimesed kopterid said õnnetuspaiga lähedal maanduda alles pärastlõunal. Õhtul saabus politseilt ametlik kinnitus, et õnnetuses kedagi ellu ei jäänud. Varem oli meedias liikunud teateid, et päästjad leidsid õnnetuspaigast ühe ellujäänu. Õhtul leiti ka üks lennuki must kast.

Ööseks kutsuti kopterid ja päästjad mägedest ära, õnnetuspaika jäi valvesse rühm politseinikke.[23].

Reisijad ja meeskond

Pardalolijad kodakondsuse järgi[24]
KodakondsusArv
Saksamaa[a]70[25]
Hispaania51[26]
Argentina3[27]
Kasahstan3[28]
Suurbritannia[b]3[29]
USA3[30]
Austraalia2[31]
Colombia2[32]
Iraan2[33]
Jaapan2[34]
Mehhiko[c]2[35]
Maroko2[36]
Venezuela2[37]
Belgia1[38]
Tšiili1[39]
Taani1[40]
Iisrael1[41]
Holland1[42]
Türgi1[43]
Kokku hukkunuid150
Mitme kodakondsusega hukkunuid4

Alguses teatati, et enamik reisijaid olid sakslased, kuid Hispaania valitsus teatas, et õnnetuslennuki pardal oli vähemalt 45 hispaanlast ning ilmselt mõned türklased.[44][45] Germanwings teatas, et pardal võis olla veel 67 sakslast,[46] sealhulgas 16 õpilast ning kaks õpetajat Joseph-König-Gümnaasiumist (de) Halternis teel koju õpilasvahetusest Giola Instituudist Llinars del Vallès's.[47]

Esialgsete aruannete järgi oli lennukis 146 inimest, hiljem kinnitati, et oli 144 reisijat ja 6 meeskonnaliiget. Lennukis oli türklasi, prantslasi, sakslasi ja hispaanlasi.[24] Pardal oli kaks imikut.[46] Germanwingsi pressiesindaja teatas, et lennuki kaptenil Patrick Sonderheimeril[48] oli 10-aastane lendamiskogemus Lufthansas ja Germanwingsis[45]. Germanwingsi emaettevõtte Lufthansa teatel oli kaaspiloot Andreas Lubitz algaja, kellel oli vaid 630 lennutundi ja kes oli lennuettevõttes töötanud 2013. aasta septembrist[49].

Reageering

Prantsusmaa president François Hollande tegi avalduse: "Õnnetuse tingimused, mis ei ole veel välja selgitatud, panevad meid arvama, et ellujäänuid pole." Ta nimetas õnnetust tragöödiaks ning kutsus üles näitama solidaarsust. Prantsuse peaminister Manuel Valls ütles, et ta oli saatnud siseminister Bernard Cazeneuve'i sündmuskohale ja andnud ülesande kaas-juhtida juhtumit.[50] Hollande ütles, et ta arutab juhtunut peatselt Angela Merkeliga.

Angela Merkel teatas, et külastab õnnetuspaika kolmapäeval.[51]

Õnnetuse uurimine

Lennuõnnetuse uurimise eest vastutavad Bureau d'Enquêtes et d'Analyses pour la Sécurité de l'Aviation Civile (BEA) ja Saksa Föderaalne lennukiõnnetuste juurdlusbüroo (BFU).[52]

Prantsuse siseminister kinnitas, et üks mustadest kastidest on leitud. Päev pärast õnnetust leiti ka teine must kast[53]. Mõlemad olid rängalt kannatada saanud, kokpiti helisalvesti oli suurte kahjustustega ja lennuandmete salvesti mälukiip oli kadunud.

Uurijaid hakkas enim huvitama, mis juhtus kabiinis kella 10:30 ja 10:31 vahel, sest pärast seda piloodid lennujuhi kutsungitele ei vastanud ja samal ajal hakkas lennuk kõrgust kaotama[54]. 26. märtsil kirjutas New York Times viitega sõjaväeallikale, et üks pilootidest lahkus kabiinist, et WC-sse minna ja kui ta naasta tahtis, ei pääsenud ta enam sisse. Piloot prõmmis uksele, aga kabiinis üksi olnud piloot ei vastanud ja tema kolleeg sisse ei pääsenudki[55]. Lufthansa väidet ei kinnitanud[56], aga seda kinnitasid Marseille ja Düsseldorfi prokuratuur.[57]

Pärast helisalvestise kuulamist sai uurimise peamiseks versiooniks piloodi enesetapp[58], sest kabiini helisalvestise kuulamisel oli kuulda, kuidas kapten kokpitist lahkus ja kui ta naasta soovis, siis piloot takistas seda ja kapteni ja ülejäänud meeskonna hõigetele ja uksele tagumisele ei reageerinud. Saksa ajalehe Bild andmetel üritas kapten kabiini ust kirvega maha murda, et lennuk ja reisijad päästa, aga uks oli liiga hästi soomustatud[59]. Reisijate karjeid oli kuulda viimastel sekunditel enne lennuki purunemist[60].

Vaata ka

Märkused

^a Kahel reisijal oli kaks kodakondsust: Saksa ning Bosnia ja Hertsegoviina. ^b Ühel väikelapsel oli kolm kodakondsust: Hispaania, Poola ja Suurbritannia.^c Ühel reisijal oli kaks kodakondsust: Mehhiko ja Hispaania.

Viited

Välislingid